KES KASVAB UKSE ALL: Käes on vaikne ning veidi salapärane november – rahvakalendri järgi ka talvekuu, külmakuu, kosjakuu, hingekuu, tahmakuu, mardi- ja kadrikuu. Ja kohe saabub detsember. Nüüd on just sobiv aeg süveneda taimede müstilisse maailma. Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Ave Visnapuu pajatab kodumaistest nõiataimedest.
Taimi on juba aastasadu kasutatud haigustest vabanemiseks, rikkuse majja toomiseks ja armastuse ligimeelitamiseks, kurjade vaimude peletamiseks ning tuleviku ennustamiseks. Neid, kes tundsid hästi taimi ning nende ravitoimeid, oskasid läbi viia erinevaid rituaale, valmistada tinktuure ning salve, on ka nõidadeks kutsutud.
Puudel ja põõsastel usutakse olevat väge ja võimu, metsas käiakse end laadimas ning meeli rahustamas.
Harilik tamm (Quercus robur) on meie kõige püham hiiepuu. Pikaealisuse, tugevuse ning vastupidavuse tõttu on tamme peetud puude kuningaks. Rahvameditsiinis on tarvitatud noori tammelehti, koort ning tõrusid. Tammekoorel on tugev põletikuvastane toime, kooretõmmist kasutatakse kõhulahtisuse, kurgu-, igeme- ning neelupõletiku puhul.
Uskumuste järgi kaitsevad tammetõrud haiguste eest, meelitavad ligi õnne, rikkust ning viljakust, aitavad püsida noore ning veetlevana. Taskus võiks alati hoida ühte tammetõru! Arvatakse, et kui näed unes tamme või püüad kinni õhus lendleva tammelehe, saad rikkaks.
Tamme kõrval oli meie püha hiiepuu ka pärn. Looduslikult kasvab meil puisniitudel, sega- ja lehtmetsades
Harilik pärn (Tilia cordata). Pärna helekollased magusalt lõhnavad õied puhkevad juuli keskel.
Pärnaõietee on suurepärane abiline külmetushaiguse korral, alandades palavikku ning ajades higistama, samas mõjub see ka rahustavalt ning põletikuvastaselt. Arvatakse, et pärna all istudes saab tagasi sisemise rahu ning elujõu. Pärnad on ikka meie õuedes aukohal olnud, usutakse, et pärnad kaitsevad meid ja meie kodu. Kui tammes on peidus mehelik energia, siis pärn kannab endas kõike naiselikku. On ju tammepuit kõva ja tugev, pärnapuit seevastu pehme ja kergesti voolitav.
Pihlakas (Sorbus aucuparia) kasvab meil enamasti segametsades, raiesmikel, teeservadel ning koduaedades. Pihlaka marjataolised õunviljad sisaldavad rohkelt vitamiine ning orgaanilisi happeid. Pihlaka viljadel on üldtugevdav, nõrgalt põletikuvastane toime.
Rahvameditsiinis on vilju tarvitatud hingamisteede põletike leevendamiseks, reuma puhul ning ainevahetuse soodustamiseks. Sügistalvel soovitatakse vilju süüa värskelt koos meega. Pihlakat on meil juba sajandeid peetud pühaks puuks. Usutakse, et ta kaitseb kodu kõige kurja eest. Olen isegi reisile minnes väikese pihlakaoksa seljakotti pistnud.
Arvatakse, et kui pihlakas istutada maja lähedusse, siis ei löö välk majja sisse. Pihlaka oksi ja vilju kasutatakse erinevates maagiates. Vilja otsal on viieharuline märk, mis viitab iidsele kaitsemärgile.
Harilik kadakas (Juniperus communis) kasvab liivikutel, loopealsetel ja karjamaadel. Nagu pihlakal on ka kadaka viljal ehk marikäbil rist, usutakse, et see teeb kadaka eriliselt vägevaks.
Kadaka viljadest tehakse tinktuuri, õli, siirupit ning teed. Viljadel on peamiselt uriinieritust ja seedimist soodustav, köha leevendav ning desinfitseeriv toime. Reumat leevendab kadakavann, kadaka suits hävitab mikroobe. Pärimuse järgi on kadakas meie üks võimsamaid väetaimi, kirja on pandud suurel hulgal erinevaid uskumusi. Kadakasuitsuga peletati majast kurje vaime ja haigusi ning kaitsti vastsündinut. Kadakamarjavett juues hoiti tervis korras.
Harilikku mändi (Pinus sylvestris) on kasutatud kurjade vaimude vastu võitlemiseks, külluse ligimeelitamiseks, nõiduse tühistamiseks ning naiste viljakuse tõstmiseks.
Kase (Betula) oksad toodi tuppa suvistepühal ja jaanipäeval. Pulmatuba ehiti kaskedega, see tähendas armastust ja selle kestma jäämist.
Paju (Salix) sümboliseerib rõõmu, kuid mõnes kultuuris hoopis surma ning surmajärgset elu. Urbadega pajuoksi toodi tuppa ja viidi ka lauta karja- ja viljaõnne kindlustamiseks urbepäeval ehk palmipuude pühal. Pajuvitsu kasutati korvide punumisel ja nööri asemel, kaheharulise pajuoksaga otsiti kaevukohta. Paju koort kasutati nagu aspiriini, puruksmuljutud pajukoor võtab ära valu ja põletiku.
Sarapuu (Corylus) okstel usuti olevat kurje vaime peletav võime. Sarapuu vitsa abil otsiti veesooni ja maa sisse peidetud varandust.
Vaher (Acer) on alati olnud armastatud õuepuu, pakkudes kaitset kurja eest. Arvatakse, et tervisehädadega vahtra poole pöördudes saab abi.
Õunapuu (Malus) sümboliseerib ilu, armastust ning viljakust, samas ka pattulangemist.
Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) kasvab Eestis rabaservades, salu- ja palumetsades. Rahvameditsiinis kasutatakse kuivatatult nii lehti kui ka marju. Lehtedest valmistatud keedus soodustab uriinieritust ning ravib kõhulahtisust. Marjade söömine, neist tehtud vesitõmmis või hoidis kinnistab kõhtu ning korrastab seedetegevust, ravib reumat ning kiirendab ainevahetust. Mustikat on peetud tõhusaks kaitseks kõige halva vastu, marjade söömine toob õnne, kuivatatud lehtede põletamine majas aga aitab kurjadest vaimudest vabaneda. Laste käte ja jalgade määrimine mustikaga kaitseb neid tõhusalt.
Kanarbik (Calluna vulgaris) on 20–30 cm kõrguseks kasvav kääbuspõõsas, ta kasvab rabades, valgusküllastes nõmmemetsades ja nõmmedel. Õitsemise ajal, juulist septembrini näeb metsaalune ütlemata kaunis välja. Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbikuteed soovitatakse juua külmetushaiguste leevendamiseks, samuti aitab see reuma, seedehädade, ärevuse ja unetuse puhul. On arvatud, et kanarbik toob õnne ning kaitseb halva eest, selleks võiks väikeses riidest kotikeses kanarbikku kaasas kanda. Töölauale võib kuivatatud kanarbikku puistata, see hoiab eemale käsutavat ülemust. Bachi õieteraapias soovitatakse kanarbikuga peletada enesekesksust. Taimedelt täiskuu ajal kogutud kaste nahale hõõrumine säilitab nooruslikkuse.
Meie tagasihoidlike looduslike rohttaimede hulgas leidub suur hulk võimsate omadustega taimi.
Naistepuna (Hypericum) ravivad omadused olid tuntud juba antiikses Kreekas ja Roomas. Teda on kasutatud peamiselt masenduse, depressiooni ning erinevate meeleoluhäirete leevendamiseks. Naistepunatee mõjub ka põletikuvastaselt ja seedimist korrastavalt. Naistepuna on peetud väga tõhusaks võitluses saatanlike jõududega. Jaanilaupäeval korjatud naistepuna kaitseb kodu ning toob õnne. Naistepuna kuulus nõiajookide segusse, ta meelitab ligi armastust, tõstab viljakust, samuti suurendab tahtejõudu ning julgust. Padja sisse pandud kuivatatud naistepuna aitab näha unes tulevast abikaasat!
Kõrvenõges (Urtica dioica). Kes poleks lapsena kukkunud nõgesepõõsasse, kogedes kipitust ning kuplasid. Kõrvenõges on üks tülikas umbrohi, samas on ta üks ütlemata võimas ravim- ja väetaim. Rahvameditsiinis on kasutatud juuri, lehti, varsi ning seemneid. Nõges sisaldab rikkalikult vitamiine ja mineraalaineid, olles seega suurepärane varakevadine terviseturgutaja. Lehed sobivad ka toidulauale, need valatakse keeva veega üle, hakitakse peeneks ning lisatakse supile, salatitele, kohupiimale. Nõges ravib liigesepõletikku, parandab ainevahetust ning seedimist. Nõgesevihaga vihtlemine leevendab reuma- ja närvivalusid, leotisega loputamine aitab juuste väljalangemise puhul. Kurjade vaimude peletamiseks puista kuivatatud nõgeselehti maja nurkadesse! Kanna kõrvenõgesega kotikest kaelas, see kaitseb halbade vaimude ja needuse eest! Täiskuu ajal tehtud nõgesevann mõjub puhastavalt. Külluse nurka asetatud nõgeselehed aitavad ligi tõmmata raha.
Harilik raudrohi (Achillea millefolium) kasvab niitudel, karjamaadel, metsa- ning teeservades. Oma nime olevat ta saanud Vana-Kreekast Homerose „Iliase“ kangelase Achilleuse järgi, kes ravinud sõdurite haavu raudrohuga. Raudrohust tehtud tõmmis on põletikuvastase, seedimist soodustava, söögiisu suurendava ning gaase vähendava toimega. Raudrohuürt kuulub külmetushaiguste teede segudesse. Pikka aega kasutamine võib muuta vere „paksuks“. Koduukse ette istutatud raudrohi ning põrandapesu vette lisatud raudrohutõmmis peletab eemale kõik halva. Kui soovid unes näha oma tulevast, peida padja alla ristteelt korjatud raudrohi. Kanna raudrohtu endaga kaasas, see lisab julgust ning enesekindlust ning kaitseb halva eest!
Nurmenukk (Primula veris) kasvab niitudel ning metsaservadel. Tema kaunid kuldkollased ning hästilõhnavad mais puhkevad õied meelitavad ligi liblikaid. Rahvameditsiinis on nurmenukku tuntud kui tõhusat organismipuhastajat. Teda on kasutatud ka astma, reuma ja migreeni leevendamiseks ning ärevuse ja südamepuudulikkuse korral. Nurmenuku lehed ja õied on väga C-vitamiinirikkad ning need aitavad hästi kevadväsimust peletada. Nurmenukutee mõjub hästi külmetushaiguste vaevuste leevendamiseks ning annab hea une. Erinevad rahvad on uskunud nurmenuku maagilistesse võimetesse. Vanad slaavlased arvasid, et nurmenukk on võti, mis avas kevadel tee rohelusse. Inglased aga uskusid, et nurmenuku õites elavad gnoomid, kes tekitasid kevadel täiskuu ajal imelisi meloodiaid. Nurmenukku soovitatakse endaga kaasas kanda, see suurendab armastuse energiat. Nurmenukutee joomine aga aitavat maagilise rituaali ajal paremini keskenduda.
Kurk (Cucumis sativus). Teatakse, et meie igapäevased toidutaimed võivad olla ka ravimtaimed, kuid üllatav võib tunduda, et maagilist toimet on omistatud kõige tavalisematele toidutaimedele nagu näiteks kurk või kartul. Kurk on väga veerikas ning seega asendamatu dieettoitudes. Ka kosmeetikas on kurk hinnatud, viljas sisalduvad eeterlikud õlid värskendavad ja toidavad nahka. Kurgimahl parandab põie- ja neerutalitlust, toimib nõrga kõhulahtistina, rahustava ning valu vaigistava, samuti verd puhastava vahendina. Kurgi seemneid on kasutatud armujoogis viljakuse tõstmiseks. Arvatakse, et kooritud kurki süües leeveneb stress ning kaovad pinged, kurgi söömine kuuloomise ajal aga annab energiat. Haigusest paranedes on kasulik kurki süües visualiseerida, kuidas jõud kehas taastub. Kodu õnnistamiseks soovitatakse põrandapesuvette lisada kurgiviile.
Kartul (Solanum tuberosum) on olnud üks tähtsamaid toidutaimi ning õigusega kutsutud ka eestlase „teiseks leivaks“. Kartulil on nõrgalt põletikuvastane toime. Toorest kartulimahla soovitatakse pruukida maohaavandite ning kõrvetiste korral, aga mitte rohkem kui ühe mugula jagu, sest suuremates kogustes võib kartulimahl mõjuda mürgiselt. Köha puhul võib sisse hingata mugulate keeduvee auru. Purustatud mugulamassi pannakse nahale liigesepõletiku ning põletuse korral. Kartulist toodetakse ka tärklist, mida kasutatakse mitmel otstarbel. Kartulitaim sisaldab mürgist ainet solaniini, mugulates on seda vähe ning see laguneb kuumutamisel. Arvatakse, et esimesi värskeid kartuleid süües soov täitub. Kartuli söömine pidavat suurendama empaatiavõimet, ta lõõgastab ning rahustab. Kartulit on kasutatud salenemisloitsudes.
Maitsetaimedega maitsestatakse toite, kuid enamasti on neil ka nii ravi- kui ka maagiline toime.
Aed-liivatee (Thymus vulgaris) on kõrgelt hinnatud köha, bronhiidi ning kopsupõletiku korral. Tal on ka rahustav ning valuvaigistav toime. Liivatee viiruk aitas vabaneda haigustest ning sellega peletati majast kurje vaime. Liivateega meelitati ligi armastust.
Aedkoriander (Coriandrum sativum) on üks vanimaid maitsetaimi. Temaga saab leevendada reumavaevusi, lihasvalusid, samuti masendust ning närvilisust. Koriandri seemneid on lisatud punasesse veini ning tarvitatud armujoogina.
Aedtill (Anethum graveolens) on spasme lõõgastav, nõrgalt rahustav, röga lahtistav, aitab kergelt langetada vererõhku. Aedtilliga on peletatud pahatahtlikke nõidu, meelitatud ligi armastust, raha ja head õnne.
Aedpetersell (Petroselinum crispum) on uriinieritust soodustav ning spasme lõõgastav. Petersell sisaldab rohkelt rauda, seetõttu võib teda kasutada aneemiavastase vahendina. Ka C-vitamiini allikana on petersell tuntud. Peterselliseemned on tugevalt diureetilise toimega. Peterselli on kasutatud armumaagias.
Küüslauku (Allium sativum) on soovitatud paljude haiguste raviks, kuid meil on ta peamiselt kasutusel kui immuunsüsteemi tugevdaja ning külmetushaiguste ennetaja. Maagias on küüslauku kasutatud kaitseks kõige kurja eest. Euroopa folklooris on küüslauk tuntud kui vampiiride eemale hoidja. On arvatud, et küüslauk hoiab igavesti noorena.
