Valdo Praust, ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
25 aastat tagasi, 6. mail 1998, nimetati Kasahstani linn Akmola ümber Astanaks, mis kasahhi keeles tähendab pealinna. Samas otsustati pealinn kolida Almatõst Astanasse – põhjuseks asjaolu, et Almatõ paikneb riigi kagunurgas, Astana aga üsna keset riiki. Pealinnaks sai Astana ametlikult kuu aega hiljem, juunis 1998, kui tähtsad riigiasutused olid jõutud sinna ümber kolida.
25 aastat tagasi, 19. mail 1998, läks ootamatult rikki Maa geostatsionaarsel orbiidil paiknev PanAmSati sidesatelliit Galaxy IV, mille tulemusena sai häiritud paljude USA uudisteagentuuride töö ning lakkas töötamast tubli 80% kogu USA piiparitest ja peileritest. Tol ajal nimelt oli mobiiltelefonide kõrval veel arvestatavaks sidevahendiks peiler, mis võimaldas hääle asemel mobiilset tekstiedastust. Rike toimus satelliidi peaprotsessoris ning vale konfiguratsiooni ning süsteemi ebapiisava testimise tulemusena ei õnnestunud ka automaatne ümberlülitumine varuprotsessorile, mis oli satelliidi seades igaks juhuks ette nähtud. Nii lakkaski kogu sidesatelliit tervikuna töötamast. Arvati, et peaprotsessori rikke põhjustasid nn tinavurrud (tin whiskering), kus tinajoodisest tekivad elektrivoolu toimel sealt lähtuvad imepeenikesed pikad jätkud (nn vurrud), mis tekitasid lühise. https://spaceflightnow.com/news/n0008/29solidaridad1/solidaridad1.jpg
30 aastat tagasi, 4. mail 1993, sai Eesti Kaitseväe esimeseks juhatajaks pärast taasiseseisvumist USA taustaga väliseestlane Aleksander Einseln. Einseln oli USA erukolonel ning osalenud USA vägede koosseisus kommunistide vastastes sõdades 1950. aastatel Koreas ja 1960.–70. aastatel Vietnamis. Kaitsevägede juhataja vastutusrikkale postile jäi Einseln kaheks ja pooleks aastaks kuni 1995. aasta detsembrini. See oli huvitav ja põnev aeg, mil Eestil tuli oma kaitsevägi pärast Nõukogude okupatsiooni taas nullist üles ehitada. https://ee100.ee/wp-content/uploads/2018/03/Screen-Shot-2018-03-26-at-22.12.39.png
30 aastat tagasi, 14. mail 1993, sai Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline (üle-euroopaline) organisatsioon, mis rajati Teise maailmasõja järel Winston Churchilli ettepanekul, et enam ei eskaleeruks sellised räiged riikidevahelised vastasseisud, mis viisid 1930. aastate lõpus verise Teise maailmasõjani. Kindla organisatsiooni asutamine lepiti lõplikult kokku 1948. aasta mais Haagis toimunud konverentsi käigus, reaalset tegevust alustas Euroopa Nõukogu aga alates 1949. aasta mais toimunud Londoni leppe allakirjutamisest.
50 aastat tagasi. 4. mail 1973, sai Chicagos olevast Sears Towerist (kaasajal – Willis Tower) maailma kõrgeim hoone. Tegu on 110-korruselise 442 meetri kõrguse pilvelõhkujaga, mis oli veidi kõrgem 1970. aastate algul täiskõrguse saavutanud (ja 2001 araabia terroristide poolt hävitatud) Maailma Kaubanduskeskusest. Maailma kõrgeimaks hooneks jäi Sears Tower 25 aastaks, kuni Kuala Lumpuris valmisid 1998. aastal Petronase kaksiktornid, mille kõrgus on 452 meetrit, st 11 meetrit enam. Kaasajal on Sears/Willis Tower USA (ja ka kogu läänepoolkera) kõrguselt kolmas hoone ning kogu maailmas kõrguselt 26. hoone – Aasias on viimastel kümnenditel lihtsalt kerkinud hulganisti ülikõrghooneid. https://tile.loc.gov/storage-services/service/pnp/ppmsca/71300/71346v.jpg
70 aastat tagasi, 10. mail 1953, nimetati Ida-Saksamaale (Saksamaa nõukogude okupatsioonitsooni) jäänud Chemnitzi linn ümber Karl-Marx-Stadtiks – kommunistliku teooria rajaja Karl Marxi auks. Ümbernimetamine tundus küll veidi kummaline, arvestades asjaolu, et Marxi Saksamaa-perioodil polnud tal Chemnitzi linnaga endaga suuremat pistmist ega kokkupuudet. Ju oli lihtsalt vaja üks suurlinn maailma esikommunisti nimega ümber nimetada ja ette võeti esimene sobivatest. Oma vana hea ajaloolise nime sai Chemnitz tagasi 1. juunil 1990. https://i2.wp.com/freestampmagazine.com/wp-content/uploads/2014/11/31.jpg
70 aastat tagasi, 31. mail 1953, algasid Tšehhoslovakkias Plzenis kolm päeva kestnud rahvarahutused, mis levisid kiirelt üle kogu riigi ning milles osales kokku vähemalt 20 000 inimest. Rahutuste põhjuseks oli kommunistlike võimude poolt heaks kiidetud rahareform, mis arvutas palgad ümber kursiga 5 : 1, kogutud säästud aga kursiga 50 : 1. Ehk rahva käes olnud rahamass tehti kümme korda väärtusetumaks, nii nagu N. Liidu 1947. aasta rahareformigi korral. Üsna pea kasvasid rahareformi vastased meeleolud üle üldisteks kommunismivastasteks meeleoludeks, mida ei saanud võimud lubada ning otsustasid politseijõudude abil meeleavaldused jõuga maha suruda. Hukkunuid õnneks polnud, kuid viga sai üle kahesaja inimese ning lisaks ka mitukümmend mahasurujat. Rahutustele järgnenud poliitilistel kohtuprotsessidel mõisteti süüdi 331 inimest. https://i0.wp.com/plzenoviny.cz/wp-content/uploads/2017/12/plzenska-revolta-proti-menove-reforme.jpg
75 aastat tagasi, 1. mail 1948, loodi Korea Rahvademokraatlik Vabariik – riik, mida meie tunneme Põhja-Koreana ning kus toimib ühena vähestest riikidest tänini riigikord, mis on sarnane N. Liidus kunagi (Lenini-Stalini ajal) eksisteerinud bolševismi räigeimale vormile. Põhja-Korea tekkepõhjuseks oli asjaolu, et Teise maailmasõja aegse Jaapani okupatsiooni lõppedes otsustati 1945. aastal Korea nagu Saksamaagi jagada liitlaste okupatsioonitsoonideks – põhjapoolses okupatsioonis (ülalpool 38. paralleeli) hakkas asju ajama N. Liit, lõunapoolses aga USA. Kuna N. Liit ja USA läksid ideoloogilisel (maailmavaatelisel) alusel Teise maailmasõja järel üsna kiiresti tülli ja järgnes külm sõda, ei tulnud nende kahe Korea okupatsioonitsooni ühendamisest ühtseks riigiks (nagu Saksamaalgi) midagi välja. Nii tekkiski 1948. aastal Koreas kaks riiki, mis on 38. paralleeli pidi eraldatuna alles senini. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5b/Foundation_ceremony_of_the_Korean_People%27s_Army.jpg
75 aastat tagasi, 14. mail 1948, kuulutasid oma põlisele esiisade maale elama läinud juudid seal välja Iisraeli riigi. Kuigi juudid aeti pärast AD 70 toimunud ülestõusu Rooma riigi poolt oma ajalooliselt kodumaalt välja, naasid nad tasapisi sinna alates sionistliku liikumise algusest 1870. aastatel. Iseäranis palju tuli juute sinna Briti mandaadivõimu ajal 1920.–30. aastatel ning Teise maailmasõja järel, sest paljud neist kartsid Euroopasse jääda/naasta, peljates natsiaegsete tagakiusamiste ja massimõrvade kordumist. Paraku said juudid kohe järgmisel päeval pärast oma riigi väljakuulutamist endale pealesunnitud sõja araablastega, kes juutide õigust neile maadele ega ka Iisraeli riigi eksistentsi ei tunnistanud – Iisraeli ründasid nii Transjordaania, Süüria ja Egiptus kui ka Iraak. Seetõttu on ka 75 aastat tagasi alanud sõjaline vastasseis jäänud põhimõtteliselt kestma tänini, vaibudes aeg-ajalt taas ja lahvatades siis siin-seal uuesti.
75 aastat tagasi, 22. mail 1948, alustas Nõukogude võim operatsiooni Kevad (Vesna) – kolm päeva kestnud leedukate küüditamislainet Siberisse. Selle küüditamislaine käigus viidi sundkorras Siberisse 40 000 inimest, neist veerand lapsed. Suur leedukate küüditamine Siberisse puudutas ainult Leedu NSV-d ning selle eesmärgiks oli jätta toona üliaktiivsed Leedu metsavennad ilma oma toetajaskonnast. Seda eesmärki täitis see karistusoperatsioon aga vaid osaliselt, sest Leedu metsavendlus jäi edaspidigi kõrgele tasemele, vaibudes oluliselt alles pärast Stalini surma.
80 aastat tagasi, 15. mail 1943, saatis N. Liidu liider Jossif Stalin laiali Kommunistliku Internatsionaali (Kominterni), mis koondas paljude Lääne-Euroopa riikide kommuniste, kelle eesmärgiks oli kommunistliku maailmakorra kehtestamine omal maal. Seda tegi ta lääneriikide kui tema tollaste pealesunnitud Teise maailmasõja teise faasi aegsete liitlaste palvel, kes saatsid N. Liidule lendliisi käigus tohutut sõjalist abi ja keda Stalini bolševismi ekspansiooni- ehk maailmavallutusplaanid arvatavasti tõsiselt hirmutasid. Kominterni laiali saates ei taganenud Stalin muidugi põrmugi oma maailmavallutusplaanidest – lihtsalt need plaanid peideti viieks-kuueks aastaks “kalevi alla” ning teisenesid edaspidi oma vormilt. Täpsemalt, neil aladel, mille Stalin oma sõjaväega natsidelt vallutas (Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia jt), jäeti N. Liidu väed sisse ning 1948–49 korraldati neis riikides “rahvademokraatlikud revolutsioonid”, mille käigus nad “valisid vabatahtlikult sotsialistliku arengutee” (loe: Moskva mahitatud riigipööretega upitati neis riikides võimule Stalini-meelsed režiimid). Ning 1955. aastal taaselustati Kominterni järeltulija “uues kuues” – nn sotsialismileeri riike ühendav Varssavi Pakti Organisatsioon. Lääneriikide (N. Liidu keelepruugis “kapitalistlike riikide”) kommunistide liidrid sinna küll ei kuulunud, aga neid oli võimalik toetada ka otse ja salaja, ilma spetsiaalset avalikku organisatsiooni omamata.
90 aastat tagasi, 10. mail 1933, toimus natside võimu all oleval Saksamaal Berliini Ooperiplatsil esimene avalik raamatupõletamisaktsioon, kuhu kogunes mitukümmend tuhat inimest. Kolm ja pool kuud varem Saksamaal võimule tõusnud natsid (lühend pikast nimetusest natsionaalsotsialistid) vastandasid ennast selgelt ja avalikult kõigele sellele, mida võis servapidigi lugeda sotsialistliku pärandi marksistliku haru osaks või pärinevaks juutidelt. Nii puhastati Saksamaa avalikud raamatukogud ja riigiga seotud asutused kiirkorras ka vastavast kirjandusest. Kuna natsiretoorikale oli omane maksimaalne väline vaatemängulisus, otsustati osa sobimatust kirjandusest avalikel üritustel suurtes lõketes põletada. Ka bolševikud tühjendasid võimulesaamise järel (nii Venemaal kui ka hiljem Eestis) raamatukogusid ja asutusi sobimatutest teostest, aga nemad avalikke raamatupõletamisi ei korraldanud – ideoloogiliselt sobimatud raamatud läksid ilma avaliku kärata kas vanapaberisse või suurtesse katlamajadesse. https://www.quotemaster.org/images/99/990b688925971b85c66b302148db08fb.jpg
100 aastat tagasi, 2. mail 1923, sooritati USA-s esimene ilma vahemaandumiseta lend idarannikult läänerannikule, mille tegid piloodid John Macready ja George Kelly lennukiga Fokker T2. Lend New Yorgist läänerannikul asuvasse San Diegosse kestis ligi 27 tundi, mille käigus nad läbisid vahemaandumiseta 4225 kilomeetrit. Tõenäoliselt oli see lend tollal, lennunduse varajasel ajastul, üldse maailma pikim kontinentaallend. http://www.dutch-aviation.nl/pictures/Fokker/Military/Fokker%20T2,%20F4.jpg
100 aastat tagasi, 13. mail 1923, avas Tartu lähedal Raadi mõisahoones uksed Eesti Rahva Muuseumi ekspositsioon, mis tutvustas meie maad ja rahvast. Neli aastat varem, 1919. aastal oli Eesti riigistanud endistelt omanikelt kõik rüütlimõisad. Nii võeti ka von Liphartidelt Raadi mõis ära ja nad pidid oma hinnalise kunstikogu sealt välja kolima (ja suuresti ära müüma). Asemele kolis ruumipuuduses vaevelnud Eesti Rahva Muuseum, mis oli asutatud 1906. aastal Jakob Hurda peielauas tehtud kokkuleppega. Raadi lossis sai Eesti Rahva Muuseum tegutseda täpselt 21 aastat – 1944 põles loss varemeiks, hinnalised kogud õnneks evakueerituna enamikus siiski säilisid. https://www.erm.ee/sites/default/files/products/10476.jpg
100 aastat tagasi, 16. mail 1923, käivitus Saksamaal Weilheimis maailma esimene telefoni automaatvalimissüsteem, mis hõlmas suuremat valdkonda kui ühte hoonet/firmat ja viit erinevat alamvõrku. Juba kümmekond aastat varem, 1910. aastatel, oli leiutatud telefoni valijaketas ning keskjaamas paiknev sellega kokkusobiv pöördvalija-relee (hiljem veel tõuspöördvalija-relee), mis võimaldas seda kõike tehniliselt realiseerida. Tegu oli telefonisides üliolulise uuendusega, mis võimaldas vabaneda sadadest telefonikeskjaamas käsikommutaatorite taga istuvatest telefonineiudest, kes juhtmed vastava abonendiga käsitsi ühendasid. Seetõttu levis automaatvalimine maailmas alates 1923. aastast ülikiirelt ning juba 1930. aastate keskel oli automaatvalimine levinud kõikidesse suurematesse linnadesse ning telefonineiud jäid vaid kaugekõnede jaoks. Ka Tallinnas ja Tartus oli juba sõja eel automaatvalimine kasutusele võetud, Eesti maapiirkondades kadus käsitsivalimine küll alles 1960.–70. aastatel.
100 aastat tagasi, 26. mail 1923, peeti Prantsusmaal Le Mansis esimene 24 tunni sõit. Tegu on omanäolise terve ööpäeva kestva sportautode vastupidavusvõistlusega, mida korraldab ACO – Automobile Club de l’Ouest, st Lääne(-Prantsusmaa) Autoklubi. https://i.pinimg.com/originals/27/74/78/27747801e3b7ea69461c1a14e767c307.jpg
150 aastat tagasi, 20. mail 1873, said Levi Strauss ja Jacob Davis patendi puuvillast valmistatud sinistele tööriietele, mille õmbluste nurki on tugevdatud vaskneetidega. Nii said alguse teksad, mis algul olid kasutusel tööriietusena (kullakaevajate riietusena), kuid 1960. aastate rokimaailmas sai sellest kultusese ja masstoode, milleks on ta jäänud tänini. Muuseas, Levi Strauss – lühendatult Levi’s – on jätkuvalt teksade üks hinnatumaid kaubamärke.
150 aastat tagasi, 31. mail 1873, leidis Saksa arheoloog Heinrich Schliemann Anatoolia poolsaare lääneosas Trooja linna väljakaevamistel uhke pea- ja kaelaehte, nn Priamose aarde. Sellest sai üsna pea Berliini Muuseumisaare Uue Muuseumi üks tuntumaid eksponaate. Teise maailmasõja lõppfaasis toimunud Berliini purustamisel ja rüüstamisel Priamose aare kadus ning selle saatuse kohta levis mitmesuguseid jutte. Alles 1993. aastal tunnistas Venemaa, et viis aarde 1945. aastal sõjasaagina Moskvasse. 1996. aastal eksponeeriti seda Moskvas ka esmakordselt sõja järel avalikkusele, kuid Saksamaale tagasi pole seda senini antud. Berliini Muuseumisaarel paiknevas Uues Muuseumis on välja pandud aarde ligilähedane koopia. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/5/52/Sophia_schliemann_treasure.jpg
800 aastat tagasi, 6. mail 1223, võttis Schwerini krahv Henrik Taani kuninga Valdemar II koos oma pojaga Lyø saarel vangi. Vangi jäi Taani kuningas kaheks ja pooleks aastaks ning püüdis vabanenuna sakslastele kätte maksta, kuid ebaõnnestunult, kaotades oma sõjaväega 1227. aastal Bornhövedi lahingu. Nende sündmuste tulemusena kaotas Taani kõik oma valdused Põhja-Saksamaal. Lisaks kaotas Taani ka 1219. aastal endale allutatud Põhja-Eesti, mis läks 1227 Mõõgavendade ordule. Nii oleks ehk jäänudki, kuid Rooma paavsti vahelesegamisel pidi ordu siiski Taaniga rahu tegema ning andma Taanile Põhja-Eesti vastavalt 1238. aastal sõlmitud Stensby lepingule tagasi. Nõnda katkestas Taani kuninga vangistamine 800 aastat kestnud Taani aja Põhja-Eestis 11 aastaks. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/63/Valdemar_sejr.jpg
800 aastat tagasi, 31. mail 1223, toimus Kalka jõel otsustav lahing mongolite väe ja Kiievi-Vene (Vana-Vene) vürstiriikide malevate vahel, mis lõppes Kiievi-Vene kaotusega. Seda praeguse Ukraina aladel Donetski lähikonnas toimunud Kalka lahingut võib lugeda Kiievi-Vene (Vana-Vene) eksistentsi lõpu alguseks. Kunagised iseseisvad Vene vürstiriigid asendusid selle järel mongolite vasallriigikestega – mongolid olid sallivad nii õigeusu kui ka kohalike kommete vastu, kuid nõudsid loomulikult makse. Kuna varem vähetuntud Moskva vürst osutus üheks efektiivsemaks maksukogujaks mongolite poolt hallatavatel vene aladel, algas sealt 14. sajandil Moskva vürstiriigi kiire tõus, mis päädis sellega, et mongolite lahkumisel hakkas Moskva vürstiriik teisi vürstiriike endale allutama. Nii kujunes lõppkokkuvõttes väljas Moskoovia ehk Moskva-Venemaa. Kiievi-Vene praeguseks õigusjärglaseks võib lugeda aga Ukrainat, kes seda ise igal sammul ka rõhutab.