UKRAINAST VÄLJA ULATUV KULTUUR: Festival Odessa Classics toimub emigratsioonis, teist aastat järjest Tallinnas. Kultuuripartnerluse SA juhataja Meelis Kubits usub, et Venemaa agressiooni tõttu muudesse riikidesse surutud ukraina kultuur mängib sõja võidus kindlasti omajagu suurt rolli.
Musta mere pärl Odessa on sõja esimese viieteistkümne kuu jooksul küll halvimast pääsenud, kuid see on väike garantii, et agressor asja nii jätab ja linnas toimuva normaalse rütmi võiks taas välja kuulutada. Kultuurielu ei ole Odessas sõja ajal päevakski katkenud, varjendites toimuvad kontserdid ja teatrietendused on vaikselt tagasi hiilinud oma päris kodudesse suurtes saalides, kuigi aeg-ajalt kõlavad õhuhäired inimesi sealt välja kupatavad. Just sel põhjusel on Odessa euroopalikem kultuuribränd, Ukraina suurimaks klassikalise muusika festivaliks tõusnud Odessa Classics sunnitud jätkama emigratsioonis, oma põhiprogrammiga Tallinnas.
Festival toimub üheksandat korda
- aastal eestlaste osalusel alguse saanud Odessa Classics toimub tänavu üheksandat korda järjest, olles üle elanud nii kaks Covidi aastat kui ka esimese sõjasuve.
Odessa Classics Tallinn avatakse pidulikult Estonia kontserdisaalis 25. mai õhtul, kui lavale astuvad maailmakuulus viiuldaja Daniel Hope ja festivali kunstiline juht Alexey Botvinov. Just Hope’i eufooriline esmaesinemine möödunudaastasel festivalil Tallinnas oli see, mille pealt sai tänavust programmi pikendatud seitsme päevani, kokku meie viies erinevas Eesti esindussaalis.
Tänavu oma viiekümnenda aasta juubeli raames ligi 250 kontserti andev Hope teeb Tallinnas kaks etteastet, lisaks avakontserdile on tema ja barokkansambli Air päralt ka Estonia kontserdisaal järgmisel õhtul.
Edasi liigub Odessa Classics Tallinn Fotografiskasse, Viimsisse Artiumi keskusesse, Arvo Pärdi Keskusesse Laulasmaal ja Tartusse Elleri-nimelisse muusikakooli, et naasta festivali pidulikuks lõpetamiseks taas Estonia kontserdisaali. Soliste on Saksamaalt, Poolast, Leedust, Šveitsist, Ukrainast ja mujalt. Teist aastat järjest on festivali korraldajaks ERSO, abiliseks Kultuuuripartnerluse Sihtasutus.
Eesti suurmehed
ERSO kollektiiv ise ongi täiskoosseisus laval vaid korra, viidatud festivali lõppkontserdil, esitades Alexey Botvinoviga Sergei Rahmaninovi loomingut, viimase leivanumbri. Lisaks on lõppkontserdi kavas Arvo Pärdi, Rudolf Tobiase ja Lepo Sumera teosed.
Estonia kontserdisaalis 7. juunil toimuv festivali lõpetamine juhatab sisse Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva pidustused ja markeerib samas napilt kaks kuud varem sündinud Rahmaninovi rolli muusikamaailmas.
Takkaotsa tähistab samal päeval oma 86. sünnipäeva ERSO aupeadirigent Neeme Järvi, millist võimalust ei ole paraku juba kaheksandat aastat Eri Klasil, kes saanuks 7. juunil 84-aastaseks. Selline saab siis olema meie Odessa Classics Tallinn lõppkontserdi vastutus seniste tegijate ja lahkunute ees.
Klassika võiks jääda
Kui eesti suurmeestega on kõik selge, siis Rahmaninovi rolli võiks paari sõnaga Ukraina suurima klassikalise muusika festivali programmis kommenteerida. Seda enam, et tema loomingule on pühendatud eraldi õhtu 27. mail Fotografiskas, mil lisaks Botvinovi esitatud muusikale loeb Rahmaninovile pühendatud tekste ei keegi muu kui kultuskirjanikuks kujunenud, Šveitsis emigratsioonis elav Mihhail Šiškin. Viimane saabub Tallinnasse kirjandusfestivali HeadRead raames ja meil oli seetõttu lihtne teda laenata ka Odessa Classics Tallinn programmi, seob ju neid Odessa Classics asutajaga pikaajaline koostöö. HeadRead tegijate ees kummardus!
Vene päritolu klassikute esitamine on see piir, kust minu hinnangul jookseb viimasel aastal palju kirgi tekitanud kultuurivahetuse liin agressorriigi esindajatega. Soliste ja kollektiive me Venemaalt näha ei soovi, emigrandid on teretulnud mistahes vormides, aga klassika võiks Euroopa lavadele ja saalidesse jääda. Võitlus viimasega ei ole miski, mida Ukraina mõned reaktsioonilisemad jõud oleksid suutelised võitma, kuigi iseenesest on neil oma positsiooni selgitamiseks taevajagu argumente. Meie asi on need kindlasti ära kuulata, kuid otsused teha ise.
Kas ja kuna see sõda lõpeb?
Mul ei ole vähimatki aimu, kuidas, millal ja millises vormis Ukraina vastu peetav sõda lõpeb ja kas üldse. Tervikvaates on see kindlasti siinkirjutaja põlvkonna teema, millega tuleb kuidagi edasi elada.
Aga teatud sisemine veendumus, naiivne muidugi, siiski on, et kümnes Odessa Classics saab vähemalt mingisugusel kujul 2024. aastal taas toimuma selle imelises sünnilinnas. Seni aga pusime siin heade toetajate abil teha teist aastat järjest omamoodi ESTO päevi, mis okupatsiooni ja raketirünnakute ohu tõttu ei saa toimuda kodus.
Ka toetajatest. Kui möödunud aastal toimunud, esimene Odessa Classics emigratsioonis sai ära tehtud neljakümne viie päeva ja eratoetajatelt palutud 45 000 euroga, siis tänavu on toetajate hulka lisandunud Odessa sõpruslinn Tallinn. Nimelt eraldas Tallinna Linnavalitsus festivali toetuseks 15 000 eurot, mis aitab kuuekohalise numbriga festivali traditsiooni säilitada ja kõige keerulisemad ajad üle elada. Põhiraskus on teist aastat siiski eraettevõtluse kanda, kus meil on ette näidata eesti äriliidrite väga oluline tugi.
Militaarsektorist mitte vähemoluline koostöö
Nii mõnedki mehed on omal ajal Tallinna ja Odessa vahelistest kultuurisuhete arendamisest osa saanud, nii mõnigi neist on olnud 2015. aastal festivali loomise traditsiooni juures ja toeks. Nende inimeste tugi on parim tunnustus sellele veidrale toimetamisele, mida sai nimetatud küll rahva-, kodaniku- ja kultuuridiplomaatiaks ning millest on tänaseks välja kasvanud oluline riikidevaheline koostöö.
Mitte vähemoluline kui militaarsektoris, aga kindlasti helgem ja perspektiivikam. Riigi osalusele festivali korraldamisel loodame samuti, aga raha ei küsi.
Kohtumiseni mai lõpus ja juuni esimesel nädalal Tallinnas, selle lähiümbruse elegantsetes saalides ja Tartus. Lõuna-Eesti rahvale tuuakse muuseas koju tõeline maiuspala, meie omad klassikamaailma superstaarid Karolina ja Hans Christian Aavik ning Marcel Johannes Kits astuvad lavale 4. juunil Tubina saalis.
Vaadake lahkelt lisa odessatalinn.com ja valige parimad palad.
