Rütmimuusika haridusel on Eestis käes põnev ja pöördeline aeg. Alates möödunud sügisest on Muusika-ja Balletikoolis olnud eesti noortel avanenud uuelaadne võimalus alustada rütmimuusika õpinguid põhikooliastmest, alates 5. klassist. Selle kooliaasta lõpus toimub ka esimene Tallinna laste jazzifestival Kräsh, mis on ellu kutsutud Jazzkaare ja UNESCO muusikalinn Tallinna eestvedamisel. Juunikuus toimuval festivalil on lastel võimalik arendada oma teadmisi ja oskusi, osaledes töötubades ja koos musitseerides.
Alusprintsiibid
Tuletame meelde, mis see meie mail vaid napilt üle kümmekonna aasta levinud termin “rütmimuusika” tähendab. Koondnimetuse rütmimuusika alla loetakse reeglina jazz, bluus, pop- ja rokkmuusika stiilid, sageli ka nn maailma- või estraadimuusika ning kindlasti ka ansamblimängu üldisemalt. Muusika- ja balletikooli MUBA rütmimuusika osakonna statuudis on kirjas, et õppetöö keskmeks on ansamblimäng, mida toetavad eriala ja muusikateoreetilised õppeained. Seega võib vast julgelt väita, et rütmimuusika suuna alusprintsiipideks on ansamblimäng, kuulmispõhine õpe ja improvisatsioon.
Rütmimuusika õpetamine sai alguse endises Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, kus 1977. aastal avati Uno Naissoo eestvedamisel estraadiosakond. Tema tööd jätkas Uno Loop, kes viis ellu unistuse pop-jazz osakonnast. 2009. aastal sai pop-jazz osakonnast rütmimuusika osakond, mille suunajuhtideks on olnud teiste seas nii Siim Aimla kui ka Virgo Sillamaa. Tänasel päeval on Muusika-ja Balletikooli rütmimuusika õppejuhiks Maarja Soomre ja loovjuhiks Reigo Ahven.
Pool sajandit
Kui kutse- ja kõrghariduse tasemel on rütmimuusika haridust antud Eestis juba pea pool sajandit, siis alghariduse osas on rütmimuusika õppimise võimalused tänaseni väga erinevad.
Näiteks, Virgo Sillamaa ja ERHL tõid juba 2013. aastal välja: “Algkoolide osas on rütmimuusika hariduse tase piirkonniti väga erinev ja tihti edeneb pigem tänu kohalikult tegutsevale pilliõpetajale kui terviklikule haridussüsteemile.”
Viimase kümne aasta jooksul on olnud mitmeid positiivseid edasiminekuid rütmimuusika hariduse arendamisel, milles on tagasiulatuvalt võtmeroll Virgo Sillamaal, kes 2013. aastal kutsus ellu Rütmimuusika Hariduse Liidu ja kaardistas Eesti jazzmuusika arengusuunad. Möödunud märtsikuus valmisid uue juhatuse käe all ka liidu esimesed rütmimuusika näidisõppekavad, mis on oluliseks verstapostiks, sest annavad võimaluse järeltulevate põlvkondade õppekvaliteedi ühtlustamiseks ja järjepidevaks arendamiseks.
Tugeva vundamendi loomisest
Aastast aastasse on suurenenud noorte huvi rütmimuusika instrumentide vastu. See ei ole ilmtingimata märk klassikalise muusika olulisuse hääbumisest või sellele vastandumisest, vaid tänu lihtsale ligipääsule erinevatele voogedastusplatvormidele nagu Spotify ja Youtube, on noorte muusikastiilide palett oluliselt mitmekesisem kui näiteks tänastel muusikutel või muusikapedagoogidel kakskümmend aastat tagasi. See tingib ka olukorra, kus soov rütmimuusikaga varakult kokku puutuda on märkimisväärses kasvutrendis.
Eesti muusikaharidus on tänu pikaaegsele ja terviklikule süsteemile jätkuvalt võimeline looma tugevat vundamenti ja eeldust jätkata õpinguid mistahes suunal. Kuid arvestades noorte huvi rütmimuusika instrumentide vastu ja sellest tulenevat motivatsiooni muusikaga tegeleda, oleks oluline leida lisaks klassikalisele pilliõppele võimalusi ka rütmi- ja rahvamuusika õppimiseks muusikakoolides.
Pedagoogide puudusest
Kui kõikidel muusikakoolidel ei ole veel piisavaid vahendeid (või motivatsiooni), et klassikalise muusika osakonna kõrvale rütmimuusika osakond luua, siis lahendusena võiks kaaluda rütmimuusika lisapilli võimaluse pakkumist alates 5. klassist või jätkuõppe näol pärast muusikakooli põhiprogrammi omandamist (I–VII klass), nagu on heade eeskujudena praktiseeritud teiste seas muusikakoolides Pärnus, Viljandis, Kuressaares, Sauel ja Sillamäel.
Varasemalt on üheks kaalukaks probleemiks rütmimuusika osakondade loomise teel olnud pedagoogide puudus, kuid nüüd soovivad paljud noored tegevmuusikud pedagoogina lisatööd leida. Tõsi, rütmimuusika osakondade loomisel vajab muusikakool kohaliku omavalitsuse täiendavat tuge rahastuse näol, sest tihti saab just piiratud palgafond määravaks takistuseks.
Suurlinnades nagu Tallinn ja Tartu on lastel märkimisväärselt kergem leida võimalusi õppida rütmimuusika instrumenti või laulmist just erinevate erahuvikoolide ja õpetajate abil. Seevastu väiksemates Eesti linnades ja valdades on muusikakool enamasti ainsaks võimaluseks muusikaga tegeleda. Heaks näiteks võib tuua Kiili Kunstide Kooli, mis on vallas ainsana muusikaharidust pakkuv õppeasutus, kus rütmimuusika osakonna populaarsuse kasvu ei peljata ning nii 5. klassist alates kui ka jätkuõppes saab õppida erinevaid rütmimuusika erialasid.
Uuele põlvkonnale on vaja aega
Uuele rütmimuusika põlvkonnale on vaja anda aega. Hõrku ja uusi vilju lavalaudadel saame näha järgmise dekaadi jooksul. MUBA põhikooli rütmimuusika juhtõpetaja Mairo Marjamaa sõnul on võimalik täheldada uut muusikalist kvaliteeti ja küpsust aina varasemas eas, mida ta seostab samuti muusika laialdase kättesaadavusega.
Marjamaa toob välja: “Turvaline muusika avastamise keskkond, süsteemne metoodika ja varajane suunamine toetavad tulevasi rütmimuusikuid, laulukirjutajaid ja produtsente, aidates neid märkimisväärsete tulemusteni juba noores eas.”
Põhikoolile avatud rütmimuusika suund Muusika- ja Balletikoolis tõstab pikas perspektiivis meie valdkonna konkurentsivõimet nii kodus kui ka välismaal. Samuti on see suurepärane samm kooskõlas “Eesti jazzi arengusuunad 2030” arengukavaga, mis püstitas teiste seas eesmärgiks arendada jazzmuusika haridust strateegiliselt. Selle poole astume väikeste, kuid kindlate sammudega.
Juunikuus esmakordselt toimuva Tallinna laste jazzifestivali Kräsh missiooniks on samuti laste ja noorte rütmimuusika juurde toomine, nakatades neid muusikapisikuga inspireeriva kontsertide- ja töötubade programmi kaudu. Terve rütmimuusika valdkond koos haridusasutuste, festivali- ja kontserdikorraldajate, pedagoogide, tegevmuusikute ja publikuga peab jätkuvalt tegema ühiseid jõupingutusi selle nimel, et rütmimuusika õpe oleks kvaliteetne ja kättesaadav kõikidele noortele talentidele.
