---

KUIDAS ÜLDSE KUNSTI ÄRA TUNDA: On see võimalik? Mihkel Seederi seisab ja  ootab, äkki on kellelgi vastus.

VAT Teatris jõuab märtsi lõpus lavale uus lastelavastus „Mister Green“. Lavastus sünnibprojekti Platform Shift Plus raames Itaalia Elsinori Teatri ja VAT Teatri ühistööna. Kuidas näeb selline asi ilmavalgust? Mina, autor Mihkel Seeder, talletan selle sünniloo, sest muidu ei mäleta peagi enam keegi mitte midagi. Ja kes elab minevikuta, see ei saa ise ka aru, kuidas nüüd sellise kunsttükiga hakkama saadi…

 Märts 2016, Forli

PROJEKTIJUHT:      Niisiis, head sõbrad, täna alustame oma projekti teise etapiga –                              koostöölavastustega. Palun leidke omale partner ja pange plaan                             paika.

AUTOR:                    Oota, kohe nüüd või?

TEATRIJUHT:           Mille pärast me siis siia sinu arust tulime?

AUTOR:                    Nojah…

TEATRIJUHT:           Sul ikka on ideid? Me pidime ideid kaasa võtma.

AUTOR:                    Ma…

TEATRIJUHT:           Sa pead tahtma millestki kirjutada.

AUTOR:                    Lilledest võiks küll.

TEATRIJUHT:           Lilledest…?

PARTNER:                Mulle meeldib!

AUTOR:                    Kust sa välja hüppasid?

PARTNER:                Me pidime ju endale partneri otsima. Ja ma jäin teie vestlust kuulama.

AUTOR:                    Meie vestlust?

PARTNER:                Et siis lilledest? (Hakkab naerma.) Meil on digiteemaline projekt, aga meie teeks lilledest. Väga tore!

TEATRIJUHT:           (Hakkab samuti naerma.) Väga tore! Teeme ära!

AUTOR:                    Ahah…

Juuni 2016, Budapest

PARTNER:                Ma olen vahepeal selle näidendi peale väga palju mõelnud.

AUTOR:                    Tõesti?

PARTNER:                Et miks ikkagi lilledest? Lill kui elu kauniduse ja hapruse sümbol. Samas, võrreldes netimaailmaga on see ikkagi midagi käegakatsutavat, midagi naturaalset. Töötame vastanditega.

AUTOR:                    Või kohe nii…

PARTNER:                Kust sa said selleks looks kõige tugevama impulsi?

AUTOR:                    Mina? Tead… üks film on, kus mehele antakse ülesanne adapteerida filmiks romaan, mis räägib orhideedest. Ja see ajab ta peast hulluks.

PARTNER:                …

AUTOR:                    Tead! Teeks hoopis puudest.

PARTNER:                Puudest?

AUTOR:                    Või, noh, laiendame veelgi. Metsast.

PARTNER:                Metsast? Oled kindel?

AUTOR:                    Kas kohe kindel, aga…

PARTNER:                Aga loomulikult! Fantastico!

Partner räägib põhimõtteliselt kogu loo ära sellise hooga, et autor jõuab selle vaevu paberile panna.

 August 2016, Tallinn

LAVASTAJA:                        Nii, kui ma nüüd sain sinu kirjast õigesti aru, siis te tahate, et see oleks audiovisuaalne sõnatu lavastus puudest?

AUTOR:                    Metsast.

LAVASTAJA:                        Metsast? Selge.

AUTOR:                    Ja ühe näitlejaga.

LAVASTAJA:                        Ühe? Audiovisuaalne sõnatu monolavastus metsast? Nii või?

AUTOR:                    Kui sa seda niimoodi ütled…

LAVASTAJA:                        Siis mis?

AUTOR:                    Siis see kõlab imelikult.

LAVASTAJA:                        Kohe, kui sa ütled, miks me seda teeme, siis pole siin midagi imelikku.

AUTOR:                    Ma pean midagi ütlema?

LAVASTAJA:                        Miks just selline kompott?

AUTOR:                    Tundub… huvitav…?

(Paus.)

LAVASTAJA:                        Mina valin näitleja, okei?

September 2016, Kristiansand

PROJEKTIJUHT:      Lihtsalt vaimustav on kuulda, et töö kõigil sellise hooga edeneb. Murrame selle digitaalse ukse lõplikult maha! Ja, teie, Eesti-Itaalia ühiskaarik… teie kirjutate siis ikkagi puudest?

AUTOR:                    Mitte puudest, vaid metsast.

PROJEKTIJUHT:      Puudest, metsast, samblast…

PARTNER:                Me jõudsime ka otsusele, et sihtrühmaks saavad lapsed, alates kümnest eluaastast.

AUTOR:                    ?

PROJEKTIJUHT:      Aina enam olen põnevil, kuidas see kõik lõpuks välja hakkab nägema.

PARTNER:                Varu veel pisut kannatust. Esimene mustand on iga hetk valmis. Eks ole?

AUTOR:                    Nojah… Ma ootan veel viimast tõuget…

PROJEKTIJUHT:      Milleks?

AUTOR:                    Et kirjutama hakata.

PARTNER:                Sa pole veel kirjutama hakanudki?!

AUTOR:                    Vahepeal oli suvi… ja ma pidin inspiratsiooni ammutama.

PARTNER:                Käisid metsas? Tubli.

AUTOR:                    Tegin kodus remonti.

PARTNER:                …

PROJEKTIJUHT:      Tundub, et teil on plaan kenasti paigas.

PARTNER:                Fino al più piccolo dettaglio!

November 2016, Tallinn

SÕBER:                     Lugesin läbi.

AUTOR:                    Nii?

SÕBER:                     Ei hakka keerutama.

AUTOR:                    Nii…

SÕBER:                     Päris segane värk on.

AUTOR:                    Kohe niimoodi…

SÕBER:                     Hirmus raske on sellist sündmustejada lugeda.

AUTOR:                    Ma pole varem dialoogita näidendit kirjutanud.

SÕBER:                     Asi pole vist selles. See on lihtsalt… segane.

AUTOR:                    Sind polegi teemasse pühendatud. Ma kirjutan seda ju nendele, kes teavad, milles on asi.

SÕBER:                     Ma saan ka aru, milles on asi. Mis see lugu on. Mis mehega juhtub. Aga milleks?

AUTOR:                    Mis milleks?

SÕBER:                     Mida uut see ütleb publikule? Kuhu suunas sa meid tüürid?

AUTOR:                    Metsa ikka. Mees eksib metsa ära, noh, see on ellujäämise lugu.

SÕBER:                     Sellest ma saan aru, aga see ei ütle mitte midagi selle kohta, miks see näidend sündis.

AUTOR:                    Mida ma pean sulle vastama?

SÕBER:                     Sa tead väga hästi.

AUTOR:                    Jah… Aga midagi head ikka ka oli?

SÕBER:                     See üks stseen, selle algus, kus ta oma mobiililambiga jändab – selles on midagi misterbeanilikku. Mulle tundus.

Jaanuar 2017, prooviruum

AUTOR:                    Vabandust, et viimase mustandi nii hilja saatsin… mul läks aega seal mõnede…

LAVASTAJA:                        Liin on nüüd selge. See on peamine. Teil hakkas pilt jooksma?

NÄITLEJA:               Mul mõned küsimused on.

HELILOOJA:                        Minu jaoks on see nagu arvutimäng.

VIDEOKUNSTNIK:            Mul on pool storyboard’i olemas. Kui tahate, võin näidata.

AUTOR:                    Teil kõigil on juba loetud või? Ma alles eile õhtul ju…

KUNSTNIK:             Nii, selle kodustseeni ma lahendaks niimoodi…

Kamp süveneb joonistesse. Arutletakse kirglikult. Vaid autor jääb eemale.

AUTOR:                    Pidage nüüd kinni!

LAVASTAJA:                        Mis on?

AUTOR:                    Teil on juba mingi lahendus olemas või?

KUNSTNIK:             Need on alles esimesed mõtted, aga võti on ju käes.

AUTOR:                    Kust saite?!

LAVASTAJA:                        (Viskab autorile näidendi.) Siit. Loe läbi.

AUTOR:                    Kuidas te saite, kui ma isegi…

LAVASTAJA:                        Lähme vaatame saali üle.

Seltskond valgub prooviruumist välja. Vaid autor jääb maha. Ta vaatab mõistmatult tekstiraamatut. Võtab esimese lehekülje lahti. Hakkab lugema. Ühtäkki saab ta aru. Saab aru, miks üks digitaalses keskkonnas üles kasvanud mees on nii kohutavalt stressis. Autor saab viimaks aru, kuidas see mees jõuab murdumispunktini ning põgeneb kabuhirmus oma elust. Kuidas ta satub metsa, paika, kus tal ei ole ainsatki tuttavat heli, lõhna ega asja. Ja kuidas ta avastab viimaks midagi sarnast oma kodukeskkonna, metsa ja iseenda vahel. Ühtäkki on see kõik täiesti loogiline. Paistab, et nii näidendi tegelase kui ka autori jaoks kehtib sama reegel: vahel ei ole vaja mitte midagi enamat kui üht viimast väikest tõuget.

Kuidas aga näeb välja kunst ja kas lapsed selle ka ära tunnevad, see selgub juba 29. märtsil.

 MISTER GREEN

Visuaalne lastelavastus metsast

Autorid: Mihkel Seeder ja Giuditta Mingucci (Itaalia)

Lavastaja: Helen Rekkor

Kunstnik: Annamaria Cattaneo (Itaalia)

Videokunstnik: Henry Griin

Helilooja. Ardo Ran Varres

Marco rollis Rauno Kaibiainen

 Esietendus Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 29. märtsil 2017

 Sihtgrupp: vanusele 10+