RAPLAPÄRANE LUGU: Muusik, dramaturg ja rahvakultuuri spetsialist Mari Tammar tõmbab kopsud õhku täis ja peab pooletunnise kõne Rapla plussidest kogu ülejäänud maailma ees. Uus teatri- ja muusikafestival toob Raplasse kõik kokku.
Võtkem korraks aeg maha ja meenutagem, mida me teame Rapla maakonnast. No ilmselt oled kuulnud, et tegemist on Eesti maakonnaga, kusagil Tallinna, Türi ja Pärnu vahel. Kusagil keskel võib-olla. Küllap oled siit ka läbi sõitnud ja näinud Rapla kahe torniga kirikut ja kivisilda. Ehk meenub isegi, et on olemas Rapla Kirikumuusika festival. Õige küll, meenub ka Rabarock, Kuusiku lennuväli ja tähtis rongipeatus. Lahe ja ainulaadne.
Ärev trummipõrin…
Ent tegelikult peaks Raplamaad teadma inimeste pärast, sest siit on pärit häbitult palju muusikuid, näitlejaid ja kirjanikke, pealekasvav põlvkond operaatoreid ja režissööre ning teisigi multitalente, kes Eesti kultuurimaastikul rohkemal või vähemal määral laineid löövad.
Nimetagem esialgu ära tuntumad nimed: Vaiko Eplik, eurolaulikud Jüri Pootsmann ja Mick Pedaja, näitlejad Märt Avandi, Priit Võigemast ja Uku Uusberg, helilooja Pärt Uusberg, pärimusmuusik Cätlin Mägi, kirjanik Kristiina Ehin ja režissöör Martti Helde.
Ent ärgem unustagem ka linnateatri näitlejat Mikk Jürjensit, noori muusikuid Sten-Olle Moldaud ja Uku Kübarat, kitarriste Erko Laurimaad, Taavi Langit ja Paul Danieli ning operaatoreid Madis Reimundit, Ants Tammikut ja Tõnis Tuugat. Nemad on kõik n-ö noorema põlvkonna esindajad, kellele tuleb omakorda järelkasvu nii et mühiseb.
Aga ärgem unustagem ka eelnevat põlvkonda Raplamaalt pärit või siinse kandiga tihedalt seotud inimesi nagu Anne Veski, Katrin Karisma, Jaan Rekkor, Harri Jõgisalu, Avo Kull, Enn Vetemaa, Ly Seppel, Andres Ehin, Ants Lauter ja Uku Masing. Ja seejuures jäävad pooled veel nimetamata.
Mis värk siis on?
„Raplamaa on nii otseses kui ka ülekantud tähenduses lätete paik, kust saavad alguse terved jõed, ent ka uued mõtted ja lausa koolkonnad. Raplamaad läbivad risti-rästi looduse-, keele- ja kultuuripiirid. Loodusteadusliku teooria järgi on just piirialad kõige liigirikkamad ja viljakamad. Siit sünnibki Raplamaa rikkus, mida esmapilgul on raske märgata,“ kirjutab Maalehe ajakirjanik Viio Aitsam. Etnomütoloogiasse laskudes: Raplamaad ääristavad muistne Varbola linnus, Raiküla Paka mägi ja Paluküla Hiiemägi, mis moodustavad omamoodi „Bermuda kolmnurga“, mis kahtlemata siinset rahvast jõustab ja väestab. Aga tegelikult, mis värk siis on?
Tulles tänasesse päeva, ei saa üle ega ümber kahest Rapla koolist, kust noored talendid on tuule tiibadesse saanud. Rapla Vesiroosi gümnaasium, kus on aastaid korraldatud amatöörfilmide festivali Kaader, on juhatanud noori fotoaparaatide ja kaamera taha ning olnud Balti Filmi- ja Meediakooli hüppelauaks. Lisaks on selles koolis aastaid korraldatud noortebändide võistlust Vesiroosivisioon, mis peale hea esinemisvõimaluse on andnud noortele ka tõsiseltvõetavaid kultuurikorralduse kogemusi. Rapla ühisgümnaasium on aastaid paistnud silma kõrge tasemega kooliteatri ja koorilaulu valdkonnas. Urve Uusbergi juhendatav Mitte-Riinimanda segakoor on omaette nähtus, kus ei arendata vaid musikaalsust, vaid koostööd ja mitmekülgset loovat mõtlemist tervikuna.
Kahe kooli vahel, n-ö avatud ruumis, tegutseb Thea Paluoja juhitud Rapla laulustuudio, mis on tegutsenud aastast 1990 ja kus on aastate vältel laulnud kaugelt üle tuhande laulja, sealhulgas ka Priit Võigemast, Märt Avandi ja Vaiko Eplik. Nüüd on arvestatav hulk noori koondunud ka Rapla Kultuurikeskuse ja vastvalminud Susi stuudio ümber. Raplat võib pidada ka roki-maakonnaks, sest siin on korraldatud lisaks kuulsale Rabarockile ka Linnapearocki, Kaparocki, Lellealternatiivi ja üha enam kogub hoogu raskemuusika festival Hard Rock Laager.
Vähem huvitav ei ole ka fakt, et Rapla maakonnas on sada väikekandle mängijat ja seda on rohkem kui üheski teises maakonnas. See, et kandlemängu traditsioon on Raplamaal populaarne, on seotud Margit Kuhi ja MTÜ Kandlekoda tegevusega, kes aastast 2001 on eestvedanud mitmeid algatusi, et tõsta nii laste kui ka täiskasvanute teadlikkust pärimuskultuurist. Sellel suvel toimus juba XV laste ja noorte pärimusmuusika laager Pärimusa ning talvel leiavad aset juba kümnendad Raplamaa Kandlepäevad.
Olles noor ja raplamaalane, on peagu võimatu muusikapisikust puutumata jääda. Tõsi – viimastel aastatel pakub kõva konkurentsi ka Rapla Korvpallikool, mis Avis Rapla korvpallimeeskonna tulise eeskuju najal kogub üha suuremat hulka järgijaid. Ent küll nad kokku sobivad.
Talendid tagasi koju!
Uus teatri- ja muusikafestival toob Rapla noored loojad kokku
Raplamaa on talentide looja ning nüüd, 16. ja 17. septembril toimubki uus festival, mis toob talendid tagasi. Rapla uue teatri- ja muusikafestivali Särin raames astub üles 15 artisti, kel kõigil on Raplaga isiklikumat sorti seos. Paljud on juba eelnevalt nimetatud. Festivali kahel laval astuvad üles Vaiko Eplik, Mick Pedaja, Mari Jürjens, Sten-Olle Moldau, Rüüt, Improteater Impeerium koos Mikk Jürjensiga, Tintura, Marju Metssalu, Kahekese jpt. Eriti eksklusiivse kontserdiga tähistab oma 10. sünnipäeva Rapla kultusbänd Malena. Üritusele annab avapaugu Mitte-Riinimanda noortekoori kontsert Pärt Uusbergi loominguga.
Festivali põhiideeks on tuua kokku Raplamaalt pärit loojaid ja teha selle kandi rikkus nähtavaks kogu Eestile. Sündmuse eestvedaja ning idee autor on näitleja, laulja ja muidugi ka ise Raplamaalt pärit Maili Metssalu, kelle jaoks tähendab särin just inimestevahelist sünergiat, mida koos tegutsemine ja loomine tekitab. „Uus särin on õhus, sest noored on tulnud tagasi Raplasse,“ kinnitab Metssalu.
Ühtlasi avatakse Raplas festivali raames uus Kultuuriklubi Baas, mis tegutseb kunagises Rapla autobaasi ruumides. See toob kodukanti juurde uue inkubaatori ja koha, kus luua ning katsetada. Särin pakub kahel laval mitmekülgset programmi nii muusika- kui ka teatrihuvilistele, laupäeva hommik on mõeldud lastele, et ei ununeks ka noorem põlvkond. Meeleolu loovad avatud hoov, kohvik, baar, suur lava ning Loomeruum, kellega koostöös kõik sünnib.
Raplamaa on teede ristumise paik, kuhu saab nii bussi, rongi, ratta kui ka lennukiga. Ühesõnaga, Rapla on väga hea sõpradega kohtumise paik, kuhu nüüd on veel enam põhjust tulla, sest siin on hakanud särisema.
