METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari meie metsadest. RMK Sagadi metsamuuseum tähistab tänavu juubelit: nimelt möödub 30 aastat päevast, mil muuseum külastajatele uksed avas. Lisaks juubeli puhul toimuvatele piduüritustele on Sagadi härrastemaja pööningul avatud näitus „Sagadi 30“, mis muuseumi teekonda algusest tänapäeva tutvustab. Ain Kütt omakorda tutvustab seda kõike meile.
Kui 1970ndate esimesel poolel hoogustus Eestis looduskaitsetegevus, tekkis selle tuules tollases ENSV metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumis idee luua Eesti metsamuuseum. Parima väljundina nähti, et ettevõtmist hakkab koordineerima üks tollasest 16 riiklikust metsamajandist. Väljavalituks osutus Rakvere metsamajand ja sobivaimaks asupaigaks uue metsamuuseumi koduna peeti kunagist Sagadi mõisa.
Sagadi mõis pääses napilt
Sagadi mõis valiti uue metsamuuseumi kohaks 1976. aasta lõpul. Selleks ajaks oli kunagine uhke mõisakompleks lagunenud ja suures osas maha jäetud.
Restaureerimistöid alustati mõisa härrastemajast, kokku ootas ennistamist 27 hoonet. Arhitektidena asusid töid projekteerima Fredi Tomps ja Leila Pärtelpoeg. Kiirelt sai selgeks, et töid tuleb teostada tunduvalt suuremas mahus, kui algselt plaaniti. Enamiku hoonete seisukord oli märksa kehvem, kui esialgu paistis.
Tegelikkuses puudus selge visioon, mida terve mõisakompleksiga pärast restaureerimist täpselt pihta hakata. Oli selge, et ainult metsamuuseumi tarbeks oli pinda liiga palju. Ministeeriumi soov oli rajada suur metsanduskeskus, kus lisaks muuseumile tegeldaks ka metsandusliku koolituse ja täiendõppega. Sisearhitekt Leila Pärtelpoeg soovis taastada mõisaaegsed interjöörid ning sisustada maja ka ajastutruu mööbliga. Mõttelend viis plaanini luua Sagadi mõisa härrastemajja Eesti mööblimuuseum. Ministeerium seisis mõttele vastu ja nägi härrastemaja eelkõige ikkagi metsamuuseumina.
Pühendusega revolutsiooni aastapäevale muidugi
Metsamuuseumi kogude koostamist alustati aastal 1983. Enne oli paika pandud üldine visioon, mida metsamuuseum üldse eksponeerima hakkab. Peasuund võeti tollase ametkonnakeskse metsandussüsteemi tutvustamisele, mida oleks täiendanud jahindus- ja loodusteemaline kogu. Sellest lähtuvalt alustati kogumistööd, mis algul oli üsna kaootiline ja kohati suisa vildakas: kogudesse sattus ka hulgaliselt täiesti juhuslikke asju.
Loodusteemaline kogu plaaniti koostada peaasjalikult topistest, mis küll tuli alles valmistada. Selleks sisustati mõisa vanasse meiereisse 1983. aastal topisetöökoda.
1984. aastal algas härrastemaja täitmine ajaloolise mööbliga. Sagadi mõisa mööblist polnud midagi järel. Mingit aimu tubade algsest kujundusest andis paar väga kehva kvaliteediga fotot, kuid nende järgi sisustamisest loobuti ning otsustati kasutada lavastatud lahendusi.
Sagadi metsamuuseumi pidulik avamispäev jõudis kätte 26. juunil 1987. NSVL Metsamajanduse minister Aleksei Zverjev oli 1985. aastal Sagadit külastades püstitanud eesmärgi avada muuseum Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäevaks ehk siis novembriks 1987.
Kui tõsiselt siinmail seda võeti, on iseasi, kuid igal juhul läks tööde lõpetamisega kiireks ning selle tagajärjel kannatas oluliselt kvaliteet. Uue muuseumi metsanduslik põhiekspositsioon oli jagatud seitsmeks teemaplokiks ja kandis tugevalt oma aja pitserit. Valdavalt kajastas see hetkel toimivat süsteemi, ajalooline pool oli jäetud tagaplaanile. Metsandusega seotud esemelist materjali lisati ekspositsioonile tänapäevaga võrreldes üsna napilt. Tegemist oli ajastu trendiga: üldiselt oligi tollastes Eesti muuseumides eksponeeritav suuresti tekstipõhine.
Ajakohaselt oli ekspositsiooni ilmestatud rohke trükimaterjali, eriti erialaste raamatutega. Suurimat elevust tekitas külastajates metsameeste mundrite väljapanek ja siin oli peasüüdlaseks üks kipsmannekeen, kelle nägu oli äravahetamiseni sarnane ei kellegi muu kui Leonid Brežnevi endaga.
Muuseumi muutumine
Mõisaaegse mööbli kollektsioon oli eksponeeritud härrastemaja läänetiiva neljas toas ning pööningu lõunaosas. Avamise ajaks oli kokku kogutud arvestatav hulk ajaloolist mööblit, pinda põhikorrusel selle eksponeerimiseks oli siiski vähem, kui oleks soovitud.
Üsna pea pärast metsamuuseumi avamist jõuti järeldusele, et härrastemajas on võimatu pidada sellist metsamuuseumi, mis avaks metsamajandust kogu oma mitmekesisuses. Veidravõitu ja omavahel kokkusobimatu oli ka kontseptsioon, kus ajaloolise mööbliga oli täidetud vaid pool maja. Tehti otsus, et metsamuuseum peab leidma endale kodu mõnes teises hoones.
Härrastemaja esise platsi idaküljel asunud ringtallid olid maani maha põlenud 1939. aasta tulekahjus. Nüüd otsustati need uuesti üles ehitada ja kujundada spetsiaalselt muuseumi tarbeks.
Rakvere metsamajand likvideeriti 01.03.1992, Sagadi mõis liikus Metsaameti alla, kelle juhtimisel valmis samal aastal uue muuseumi majakarp.
1996. aasta algul kutsuti kokku metsamuuseumi arengugrupp, kuhu kuulus 14 inimest üle Eesti, selle juhiks nimetati Hendrik Relve. Arengugrupi peaülesandeks sai uue metsamuuseumi ekspositsiooniplaani koostamine. Pärast tuliseid vaidlusi valmis uus kontseptsioon, mis erines oluliselt eelnevast. Metsakasutuse ja selle ajaloo käsitlemine muuseumis sai veto. Võeti suund metsabioloogiliste teadmiste süvendamisele – metsaloodusmuuseumile.
Külaliste arvu pidev suurenemine
Uus metsamuuseum uues majas avati pidulikult 22. aprillil 1996. Tegemist oli esimese taasiseseisvunud Eestis ehitatud muuseumimajaga. See oli suur samm edasi.
Nagu ikka, jäi ekspositsiooni ülespanek viimasele minutile. Omajagu segadust külvas üsna viimasel hetkel Rootsist saabunud humanitaarabi, mille hulgas oli hulk vitriine, eksponeerimisvahendeid ning metsandusteemalisi plakateid, esemeid ja õppevahendeid. Kuna just viimaseid taheti kindlasti välja panna, pidi taas muutma algset eksponeerimisplaani. Nüüdne ekspositsioon erines vanast kardinaalselt. Uudse lahendusena puudusid sisuliselt tekstistendid, rõhk oli fotodel ja esemetel, esitatud oli palju näidiseid metsaliikidest.
Uus metsamuuseum tõstis oluliselt külastajate arvu. Kui esimene metsamuuseum mõisa härrastemajas suutis parimatel aastatel kokku meelitada u 12 000 külastajat, siis aastal 1997 oli külastajaid juba rohkem kui 27 000. Järjekindlalt oli kasvanud välismaiste külastajate osakaal, tõustes uue aastatuhande algul juba 40 protsendini külastajate koguarvust.
Kolme parima püsiekspositsiooni hulgas
Riigimetsa majandamise keskuse alla läks metsamuuseum 01.01.1999. Selleks ajaks oli selge, et Sagadi mõisa areng turismiobjektina ei ole võimalik ilma korraliku majutusteenuseta. Küpses plaan ehitada seni metsamuuseumi käsutuses olevad ruumid ringi hotelliks. Muuseumile plaaniti uut kodu üle õue endises aidas-tõllakuuris. Uus muuseum valmis 2006. aasta alguseks. Juba varem olid alanud tööd ekspositsiooni kallal. Võeti vastu otsus teha täiesti uus väljapanek ja vana uude majja mitte tuua.
Parima valikuna jäi sõelale 15 Eesti kodumaist puuliiki tutvustav püsinäitus „Puudest algab mets“, mille ülespanekut alustati 2006. aasta märtsis. Tegemist oli suuremahulisima näituseprojektiga, mis Sagadi metsamuuseumis kunagi ette võetud. Uus metsamuuseum avati 2006. aasta 28. aprillil. Majas avas uksed ka muuseumipood, mis pakkus müügiks erinevaid kodumaiseid puidu ja metsaga seotud tooteid.
Praegune püsinäitus „Mets toidab“ avati aprillis 2011. Tegemist oli esimese Sagadi püsinäitusega, kus kogu materjal oli tõlgitud ka inglise keelde. Rahvale uus näitus meeldis ja samal aastal ületas Sagadi külastajate arv esmakordselt 30 000 piiri. Aasta lõpul saabus ka suur tunnustus, kui Eesti muuseumide aastaauhindade jagamisel valiti Sagadi uus püsinäitus Eesti kolme parima püsiekspositsiooni hulka.
Kompaktne ja ajalooline tervik
Aja jooksul on Sagadist kujunenud Eestis ainulaadne loodus- ja keskkonnateemale pühendunud kompleks, mida külastab aastas üle 50 000 külastaja.
Lisaks muuseumile tegutsevad Sagadis looduskool, restoran ja hotell. Sagadist on kujunenud ainulaadsete võimalustega seminarikeskus, mis on populaarne koosolekute ja koolituste korraldamise paik.
Sagadi kui kompaktne ajalooline tervik, mida ühtlasi Eesti kõige mõisalikumaks mõisaks kutsutakse, on praeguseks saanud omanäolise ja uudse sisu.
