ÜLEMAAILMNE RAAMATUILLUSTRAATORITE KOKKUTULEK: Tallinna illustratsioonitriennaali kuraator Viive Noor teeb ekskursiooni Tallinna 7. illustratsioonitriennaalil „Pildi jõud”.
- detsembrini leiab Eesti Arhitektuurimuuseumis aset Põhjamaade mõjukaim illustratsioonisündmus – Tallinna illustratsioonitriennaal „Pildi jõud” (TIT). Tänavune on järjekorranumbrilt juba seitsmes.
Juba 20 aastat
- aastal sündinud Läänemere-äärsete riikide illustratsioonitriennaal on paarikümne aastaga kasvanud 26 riigi osalusega ettevõtmiseks, kus osaleb 82 kunstnikku mitmelt kontinendilt. Näituse avapäeval kuulutati välja tänavuse triennaali grand prix, mille pälvis Poola kunstnik Joanna Concejo, ning diplomisaajad, kelle on välja valinud rahvusvaheline žürii eesotsas tunnustatud illustraator Ali Boozariga.
Triennaaliga kaasneb traditsioon tutvustada publikule eelmise TITi peapreemia võitja loomingut ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse galeriis ongi praegu avatud Mehhiko kunstniku Amanda Mijangose isikunäitus “Õpi vaatama, õpi ütlema”.
Tallinna illustratsioonitriennaali nimi „Pildi jõud” on end aastatega õigustanud. Samamoodi on seda teinud ka triennaal ise. Kakskümmend aastat tagasi, mil toimus esimene näitus, ei olnud veel päris selge, kas triennaal jääb püsima ja mismoodi siit edasi minnakse. Alustati koostöös kümne Läänemere-äärse riigiga, mis tundus tollal juba piisavalt ambitsioonikas ülesanne ning esmakordselt sai Eestis vaadata parimate raamatuillustraatorite loomingut Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt ja Venemaalt, kodusest Eestist rääkimata. Ja seda mitte raamatutes, vaid originaalillustratsioonide näol raamis ja seinal. Vaid näitust vaadates mõistame, kui erinevalt võivad mõjuda pildid raamatus võrreldes originaalidega, mille kunstnik on ise teinud.
Isikupärased käekirjad
Varasemalt Rahvusraamatukogus toimunud suurnäitus on tänaseks liikunud uude kohta – Rotermanni soolalattu, mis on tugevalt avardanud eksponeerimisvõimalusi, kuid seadnud ka tegijatele uusi väljakutseid illustratsioonikunsti esiletoomiseks. Suurimaks plussiks on kõikide piltide koondamine ühele tasapinnale, mis annab vaatajale võimaluse saada näitusest terviklikum ja paremini hoomatav ülevaade. Seekordne ekspositsioon on mahu poolest võrreldav eelmise triennaaliga, sest aastatega on selgeks saanud piltide hulk, mida vaataja jaksab vastu võtta ja mis samas suudaks pakkuda just seda mitmekülgsust, mida kuraatorina soovin näidata. Maailma mõistes on aga triennaal väga palju avardunud ning selle olulisus ja tase tõusnud.
Meil on palju isikupäraseid käekirju ning erinevas vanuses ja kõrgelt tunnustatud tegijaid. Stiilide paljusus pluss rahvuslik koloriit – need võiksid olla triennaali märksõnadeks. Olgu see siis klassikaline vanakooli illustratsioon või trende jälgiv nooruslik uljus, kõigel on oma koht, kuid alati jääb kõige olulisemaks isikupära ja kunstiline tase.
Euroopa ning eksootika
Triennaalil osaleb tipptegijaid paljudest Euroopa riikidest ning Kanadast ja USAst. Eksootikat lisavad seekord kunstnikud Argentinast, Mehhikost, Tšiilist, Colombiast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist, kus on väga omanäoline ja ülihuvitav tugevatel rahvuslikel alustel põhinev illustratsioonikunst.
Olgu tegemist Israel Barróni Mehhiko kuumust hõõgavate piltide või Tšiili kunstniku Claudio Romo Torrese laiemalt indiaani juurtest inspiratsiooni ammutavate värvikate, ekspressiivselt sümbolistlike töödega. Või hoopis Alefes Silva unenäoliste piltidega, mis oleks kui loodud fooniks tema kuulsa kaasmaalase Gabriel García Márquezi sajale üksinduseaastale.
Iisrael on esindatud kolme üliandeka illustraatoriga, kellest Ofra Amit ja Natalie Pudalov on ilmselt kõige tuntumad ja enim kuulsust kogunud juudiriigi illustraatorid. Lena Revenko erakordne anne on meile juba varasemast hästi tuttav.
Kaugematest riikidest mainin veel Kanadat ja Lõuna-Aafrika Vabariiki, mida esindab tuntud ja tunnustatud vanameister Piet Grobler.
Pildid ja raamatud
Iraan vääriks omaette peatükki. Suur rahvas paljude üliandekate illustraatoritega, kelle töödes on sageli tugevalt tunda nende Pärsia juuri.
Arvukalt on kunstnikke Itaaliast, mis ongi tuntud erakordselt talendikate ja omanäoliste illustraatorite rohkuse poolest. Oma tuntud headuses esinevad Hispaania ja Portugal ning esmakordselt osalevad ka USA ja Prantsusmaa, millest viimast esindab üks omanäolisemaid ja kuulsamaid Prantsuse raamatukunstnikke Martin Jarrie. Esmakordselt on triennaalil ka kunstnik Belgiast – vaimuka ja lustliku käekirjaga autor Wout Schildermans, kes on tuntud artistinime all Mister Melvin.
Saksamaalt on seekord juba tuttavatele nimedele lisaks rahvusvahelise raamatumaailma üks omanäolisemaid illustraatoreid Olaf Hajek, kes on ka kujutava kunstnikuna endale üleilmset tuntust kogunud. Lisaks on esindatud ka tuttavad ja vähemtuttavad, suurepärased Leedu, Läti, Soome ja Sloveenia illustraatorid.
Ukrainat esindavad eri põlvkondade kunstnikud, kes annavad hea ülevaate selle riigi raamatumaailmas toimuvast. Suurbritannia, Austria, Ungari, Tšehhi – kõigil on meile pakkuda häid illustraatoreid.
Lisaks eespool nimetatutele muidugi veel ka meie oma raamatukunstnikud.
On teada tuntud tõde, et kunsti puhul pole mõtet liiga palju sõnu kulutada, vaid tuleb ise näitusele pilte oma silmaga kaema minna.
Tallinna 7. illustratsioonitriennaal ootab külastajaid 3. novembrist 3. detsembrini Eesti Arhitektuurimuuseumis ja Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
