ERAKORDSELT VÕIMAS: Just nüüdsama avaldas BBC Music Magazine iga-aastase nimekirja kooridest, kes kuuluvad praegu kümne maailma tipu hulka. Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) võib endale tunnustavalt rinnale patsutada, leides end peaasjalikult inglise kooride seltskonnast, ütleb lauljatar Maria Valdmaa.
Kui ma neliteist aastat tagasi Hollandisse õppima läksin ja sinna tööle jäin, ei oleks ma küll osanud ette kujutada, et minu Eestisse tagasi pöördumise asjaolud niivõrd kummalisteks võiksid kujuneda. Harjunud vabakutselisena ühest ansambliprojektist teise ruttama, tundus Hollandis eriolukorra tõttu pealesunnitud vaikus esmalt pigem ausalt välja teenitud puhkusena. Ent kui selgus, et vahepeal uksed sulgenud kontserdi- ja teatrisaalid ka pärast piirangute lõppu nukralt lukustatuks jäid, tundsin selles ära õige hetke koju naasta. Euroopale paistabki Eesti praegu kui värskendav muusikaoaas keset haigusest laastatud kultuurikõrbe, kus siiani on suudetud säilitada pea et ilmvõimatu – hoida teatrid ning kontserdi- ja näitusesaalid töös ja publikule valla.
Muundumise meistriklass
Just nüüdsama avaldas BBC Music Magazine iga-aastase nimekirja kooridest, kes praegu kümne maailma tipu hulka kuuluvad. Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) võib endale tunnustavalt rinnale patsutada, leides end peaasjalikult inglise kooride seltskonnast. Seda, et koor mitmel pool maailmalavadel tõesti oodatud on, näitab ka nende muidu tihe ja mööda ilma laiali pillutatud kontserdigraafik. Selle aasta ootamatused on EFK aga ühtäkki päris paikseks muutnud. Just sel hetkel ma koori töösse sukeldusingi.
Mind hämmastas kiirus, millega EFK suutis terve poolaasta graafiku ümber korraldada. Kohanemisaega jäi mulle kui uuele lauljale napilt, sest töötempo on kiire ja kavade vaheldumine võtab silme ees kirjuks. Esimesed proovid, tõsi, tegin kaasa videosilla abil eneseisolatsioonist – eks ole seegi uuendus koorimaailma jõudnud. Edasi on proovid kulgenud tavapäraselt, ehkki mida aeg edasi, seda ettevaatlikumaks inimesed muutuvad. Tallinna Kammerorkester (TKO) eelistab proovi teha maskides, mis on igati mõistlik otsus olukorras, kus suurvorme ette valmistades väga mitmekesi pikalt ühes ruumis peab viibima.
Mis südamest tulnud, läheb südamesse
Teos, mis detsembri alguses suurema koosseisuga ettekandele tuleb, on Ludwig van Beethoveni „Missa solemnis” D-duur op. 123 ehk „Püha missa”. See ettekanne kuulub EFK ja TKO kontserdisarja „Kaks tähtteost” ja ühtlasi tähistab helilooja 250. sünniaastapäeva. Beethoveni elu lõpuperioodil, aastail 1819–1823 loodud oopus on jäänud sageli teenimatult tema sümfooniate, eriti samal perioodil valminud 9. sümfoonia varju.
Teose tiitellehele kirjutas helilooja ise nii: „Mis südamest tulnud, läheb südamesse.” On ilus mõelda, et see nii südamliku saatesõnaga, kuid erakordselt võimas, dramaatiline ning haaravatest emotsioonidest tulvil muusika peaaegu kaks sajandit hiljem jõulukuu alguses uuesti võib sündida. Tallinnas Kaarli ja Tartus Pauluse kirikus astuvad üles Eesti esinduskollektiivid ning kõrgetasemeline rahvusvaheline solistideansambel, et Beethoveni suurvaimule austust avaldada.
Emakeeles kodupublikule
Suurim muutus on koori jaoks kahtlemata see, et kõik välisreisid on asendatud koduste kontsertidega. Lauljail endil paistab selle üle küll siiralt hea meel olevat, sest tundele, mis tekib, kui näha kontserdisaalis omasid ja laulda emakeeles, on üpris keeruline midagi võrdväärset vastu panna.
Detsembris ongi võimalus esitada kaunist eestikeelset muusikat väiksemates linnades – Kosel, Põlvas, Viljandis ja Tamsalus, kus ühes kavas kohtuvad Tobiase, Kreegi, Tormise, Kõrvitsa ja Pärdi looming ning Praetoriuse, Berlini ja Gruberi jõululaulud. Kava ideestikku selgitab peadirigent Kaspars Putniņš ise nii: „Jõulud on mõnes mõttes paradoksaalne püha, kus aasta kõige pimedamal ajal tähistame lootuse, valguse ja armastuse sündi. Selles ootusärevuses muidugi teame, et valgus naaseb, sest nii on maailmas kord seatud. Kutsumegi teid koos meiega seda püha aega tähistama ja kauni muusika paistel hinge soojendama.”
„Jõul” – killuke jõulumeeleolu
Tõtt-öelda paistab, nagu oleks koori kontoris sahtlipõhjast ühtäkki välja tõstetud kõik need plaanid ja kavad, mis seni ajapuudusel oma tundi on jäänud ootama. Nii mööduvad ülejäänud tööpäevad salvestusteks valmistumise tähe all. Salvestustellimuste taga on mainekad plaadifirmad ECM ja BIS Records, kellega on koostööd tehtud varemgi. Tõnu Kaljuste juhatusel salvestatakse koos Tallinna Kammerorkestriga kahe albumi materjal: üks jõuluteemaline ning teine Veljo Tormise loominguga.
Esimene neist kannab lihtsat pealkirja „Jõul”. Kaljuste selgitab, et plaadi sünnilugu viib meid tegelikult tagasi aastasse 1989, kui koor andis välja jõululaulude kasseti, et kinkida oma sõpradele killukest jõulumeeleolu. Sellest on nüüd juba aastaid möödas, kassetid on kadunud või mängija ise katki, vana sinine jõululaulik oma armastatud meloodiatega aga hinge pugenud.
Klassikalistele jõulukoraalidele lisaks kõlab plaadil ka eestikeelne Margo Kõlari „Pirita missa”. Helilooja sõnutsi oli „Pirita missa” kirjutamise üks peamisi lähtekohti vabalt voolav sõna. „Missa on loodud Vello Salo eestindatud liturgilisele tekstile ning oli algselt kirjutatud ühehäälsena Pirita kloostri jumalateenistuste tarbeks. Käesoleva jõulualbumi jaoks tegin missast uue versiooni, kus saatjaks kammerorkester.” EFK juht Esper Linnamägi täpsustab plaadist rääkides, et kuigi koori plaadiriiul on üsna pikk, on siin jäänud siiski väike tühimik. „Kontsertidel on inimesed tihti soovinud osta jõulumuusikat just EFK esituses, aga kahjuks pole me seda senini saanud pakkuda. Loodame oma publikule nüüd kuhjaga tasuda – salvestame just Eesti publikule mõeldes eestikeelset jõulumuusikat, veidi uuenenud seades keelpilliorkestri saatel.” Praegu käib kontoris kibekiire töö, et plaat jõulumüügiks lettidele ja sealt juba sel aastal kodudesse jõulumeeleolu looma jõuaks.
Tagasi stuudiosse
Juba on käimas teinegi plaadistus, mis on tellitud mainekalt plaadifirmalt ECM ja selle juhilt Manfred Eicherilt. Temaga koostöös salvestatakse Veljo Tormise loomingut. „Iga heliplaat on püsiv jälg teosest ja selle interpretatsioonist, kõigi osapoolte loomingulistest ideedest ja võimetest ühes ajahetkes,” ütleb Tõnu Kaljuste ja lisab, et see meie kõige olulisem ülesanne siin stuudios on minna muusika sisse ning püüda jäädvustada seda emotsiooni, keele värvi ja väljendust.
Pärast jõulupuhkust naaseb koor stuudiosse, et BIS Recordsile salvestada Kaspars Putniņši käe all veel kaks plaati. Maailmaklassikast jõuab plaadile vene kuulsa romantiku Sergei Rahmaninovi a cappella vaimuliku muusika suurteos „Püha Johannes Kuldsuu liturgia” ning Eesti nüüdismuusika vallas ootab valmimist Ülo Kriguli autoriplaat. Sellele on koondatud helilooja, dirigendi ja koori mitmeaastase koostöö vili, nende seas EFK tellitud uued teosed „Vesi ise” koorile ja elektroonikale ning „And the sea arose” koorile ja keelpillidele.