Valdo Praust ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja 25 aastat tagasi, 9. juunil 1999, sõlmiti Makedoonia linnas Kumanovos NATO ja Jugoslaavia vahel vaherahuleping, millega lõppes Kosovo sõda. Tegemist oli ühtlasi ka NATO ja Jugoslaavia vahelise sõjaga, mille käigus muu hulgas NATO õhujõud pommitasid Jugoslaavia (Serbia) pealinna Belgradi. Sama lepinguga sätestati vaidlusalustes piirkondades (pms Kosovos) rahvusvaheliste […]

KÖÖGIGEOGRAAFIA PEATÜKKE, 6. osa: Toomas Kümmeli poolt kokku pandud lugudesari tutvustab meie planeedi köögigeograafiat. Õpetame tegema erinevate rahvaste omapäraseid roogasid ning piilume nende kultuuri- ja ajalookonteksti. Leedukate lemmik on külmsupp keefiriga. Leedu külm supp šaltibarščiai ehk külm borš on Eestiski tuntud ja suviti populaarsust koguv palava ilma kõhutäide. Enne leedukaid räägime eestlaste kamast Kas meil […]

“Päevaliilia on taim intelligentsele laiskvorstile.” Karl Foerster   TALLINNA BOTAANIKAAIA LOOD: Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Heli Russak räägib lilledest, kes on ilusad ja kellega ei ole vaja peaaegu üldse tegeleda. Ja lisaks saab neid ka süüa. Kes ei tahaks oma aeda vastupidavaid, vähenõudlikke, pikalt õitsevaid, värviküllaseid ja kauneid lilli – kõik tahavad! Päevaliilia on just selline […]

POOL SAJANDIT METSAS: 27. aprillil esietendus Ugala teatri suures saalis Tanel Jonase lavastus “Metsavend”. See on näidend, mille on Baltikumi viimase metsavenna Jānis Pīnupsi elusündmuste põhjal kirjutanud läti uuema põlve dramaturgia üks omapärasemaid ja humoorikamaid autoreid – Jānis Balodis. Ugala dramaturg Tõnis Parksepp pajatab pikemalt. Jānis Pīnups sündis 10. mail 1925. aastal Preiļi rajoonis Pelēči […]

KÜLALISEL ON MEELED ALATI VALLA: Neljal Tallinna tühermaal, mis paiknevad Vineeris, Maarjamäel, Ülemistes ja Paljassaarel, algavad samaaegselt rännakud – näitleja viib huvilised avastama pisut teistsugust linna. Mihkel Seeder tassib lugeja koos Helena Väinmaa ja Sander Põldsaarega haihtuvasse Tallinnasse. Ahaa, jajah, saan skeemist aru küll. Alles aasta eest tuli VAT Teater välja “Vivaariumiga”, eksperimentaalse osalusteatrilavastusega, kus […]

INIMENE LÄHEB TARTUSSE: Tartus laiutab Euroopa Kultuuripealinn 2024, mille raames tähistatakse rea näitustega ka sürrealismi manifesti 100 aasta juubelit. Indrek Grigor kutsub sedapuhku Kris Lemsalu maailma, mis omakorda laiutab Tartus. Tartu Kunstimuuseumis on 21. juulini näha Eesti kunsti ühe säravaima rahvusvahelise tähe Kris Lemsalu isikunäitus “DONATELLA. Elukeeris”, kus lisaks Lemsalu tõlgendusele Tartus igavesse suudlusse jäätunud […]

KABAREE MUST KASS: Eesti Rahva Muuseumis on avatud suurejooneline näitus “Kellele kuulub öö?”, mis uurib öist linna läbi pika ajaloo. Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike vaatleb kunagise skandaalse lokaali Must Kass kirevat tegevusaega. Eesti Vabariigi sõjaeelsel perioodil muutus linlik ööelu kiiresti väga mitmekesiseks ja läänelikuks. Nii muusika-, tantsu- kui ka toidukultuuri tulid Lääne-Euroopa pealinnadest […]

HIRM SEISAB SINU SISEUKSE TAGA: Jelena Skulskaja uus lugudesari – hirmust kirjanduses. 23. osa, sest Jelena alustas lõpust, 25. osast. Jõuame iga korraga hirmule järjest lähemale. Selles osas kirjutab Skulskaja meeste hirmudest, nii “nagu need kirjanduses esile kerkivad”. Sarja nimi on parafraas Hasso Krulli luuletusest “Surm seisab sinu siseukse taga”, mille laulis kuulsaks Kojamehe bänd […]

MILITAARIA JA LOODUSE KOHTUMISPAIK: Birgit Itse tutvustab paika, kuhu suvel sattuda võiks. Loomulikult Naissaarele. Ja ühtlasi ka saarest pajatavat teost “Minu Naissaar”. Naissaar on teatavas mõttes justkui läbilõige Eesti ajaloost, kultuuripärandist ja loodusest. Viimase kolme aastakümne jooksul on saanud endisest Nõukogude Liidu sõjaväebaasist põnev turismi sihtkoht. Kes mida Naissaarel leiab, sõltub sellest, mida sinna otsima […]

KITSAS PINTSAK, KOTTIS PÜKSID JA LOPPIS KAABU: Imelike Filmide Festivali (IFF) esitross Harly Kirspuu vaatleb Charlie Chaplinit, kelle sünnist sai 16. aprillil 140 aastat. Charlie Chaplin – no kes see meist teda ei teaks. Isegi Eesti telekanalites on tema filme publikule vaatamiseks lastud juba kuskil üheksakümnendate sügavuses. Aga see nii värvikas kuju oli omamoodi olles […]