OTSATU OTS: Dmitri Bertman, meie aja üks silmapaistvamaid ooperilavastajaid, toob lavale loo Georg Otsast, säravast eesti lauljast, kelle hääl hullutas miljoneid kuulajaid. Maailma esietendus toimub sel suvel Saaremaa ooperipäevadel. Jelena Poverina vestles lavastajaga.
Georg Otsa mäletavad tänaseni pajud melomaanid üle kogu maailma. Ka Dmitri Bertmani jaoks on ta unustamatu ebajumal. Geniaalse baritoni hääl kõlas Bertmani kodus juba lapsepõlves tänu emale, suurele Georg Otsa talendi austajale. Kodus hoitakse aukohal fotot, millel väike Dima Bertman on koos legendiga jäädvustatud. Seda fotot nimetab tuntud lavastajaks sirgunud Bertman reliikviaks.
Kõik piletid 24. juulil toimuvale maailma esietendusele, millele on oma käe külge pannud üks andekamaid ooperilavastajaid, on juba ammu läbi müüdud ning müüki tuli lisaetendus 28. juulil. Georg Otsa sünniaastapäeval, täpselt aasta enne suure laulja juubelit, tuli Dmitri Bertman Tallinna, et rääkida veel valmivast lavastusest.
Kuivõrd ootamatu on Teie jaoks asjaolu, et kõik piletid maailma esietendusele Saaremaal on juba läbi müüdud?
Ma olen õnnelik, sest see räägib paljustki. Eelkõige eestlaste armastusest ja oskusest oma ebajumalaid mitte unustada. Georg Otsa nimi on riigi ajaloo vapil. Ja ma olen tänulik armastuse eest Helikoni vastu – meie teatrit armastatakse Eestis, nagu meiegi armastame Eestit. Jumaldan Teie maad! Minu jaoks on väga meeldiv, et Moskva teatril on Eestis nii palju austajaid ja meie pikaajaline sõprus on vankumatu.
Millel põhineb lavastuse „Mr. Georg Ots“ libreto? Kui palju on selles lavastuses Teie lapsepõlvemälestusi ja isiklikku suhtumist ebajumalasse?
Iga nõukogude ajal elanud inimese jaoks on Georg Ots veetleva näitleja võrdkuju, kellesse armusid kõik pealtvaatajad, kohe ja igaveseks. Film „Mister X“ oli minu lapsepõlve üks kõige suurematest elamustest. Kõik nutsid ja mõtisklesid selle loo üle. Mister X-i kujund seostus minu teadvuses niivõrd Georg Otsaga, et Georg Ots muutus tihti minu jaoks Mister X-iks. Televisioonist nähtud kontsertide ajal oli alati tunne, et seal laulab mitte Georg Ots, vaid Mister X ise. Kas Te suudate ette kujutada? Niivõrd tugev oli see ühte sulandumine (arvatavasti peegeldub lapsepõlvest pärit mulje ka uue lavastuse nimes „Mister Georg Ots“ – toimetaja märkus).
Mul on kodus alles foto Georg Otsaga, mis on tehtud pärast tema kontserti Moskvas. Sellel fotol olen ma koos oma isaga (mina olin sel ajal veel väike poiss) legendi kõrval. See foto on minu reliikvia. Tema hääl kõlas ja kõlab tänaseni meil kodus.
Palju aastaid hiljem, kui töötasin juba Estonia teatris ja suhtlesin kuulsate Teo Maiste ja Eri Klasiga, pärisin ma neilt alati ka Georg Otsa kohta, sest teadsin, et nad olid kunagi koos temaga töötanud. Tema elulugu, tema edulugu – see oli minu jaoks alati väga huvitav.
Kuidas korraldasite Georg Otsa rolli selles lavastuses?
Selliseid rolle on alati väga raske ja valulik mängida, sest on inimesi, kes tundsid Georg Otsa isiklikult. Sel põhjusel otsustasin, et lavastuses ei mängi Georg Otsa rollis mitte keegi. Soovin, et ta osaleks selles loos „kaadri taga“, et oleks kohal muusika, mis teda ümbritses, et osaleksid kangelased, kes olid tema kõrval. Ühesõnaga, et oleks olemas tema kohal viibimise efekt, kuid ei oleks tema visuaalset mängu.
Kas „oma võõraste seas, võõras omade seas“ ei kõla juhtmotiivina?
See oli juba pärast 1990. aastaid. Selleks ajaks osutus ta millekski võõraks nii Eestis kui ka Venemaal, sest ta oli eestlane Venemaa jaoks ja vaba Eesti jaoks sai temast nõukogude ajajärgu nägu. See on väga peenekoeline moment. Ja üldse on ta mingis mõttes müstiline. Ta ei olnud lihtsalt laulja, ta oli ajastu nägu. Ta oli mitte ainult teatri- ja muusikakangelane, vaid ka poliitiline kangelane. Tema eluga seonduvad riigi- ja ajaloosündmused. Temast sai kinnise Nõukogude Liidu suhete peegel. See on väga mitmetahuline figuur. Georg Ots muutus ajajärgu persooniks.
Kas lavastuses müstilisest isiksusest on palju müstikat?
Muidugi! Otsa lugu on müstiline algusest saadik. Lavastus algab raadiouudisest – kõlab teade, et uppuvalt laevalt pääses noormees (Georg Ots oli Eesti meister ujumises – toim), kes jõudis kaldani ujuda. Justkui Othello läks ta läbi tormi. Othello lugu algab tormiga ja Otsaga on sama lugu. Ta on kogu aeg võitluses stiihiaga.
Kui hästi töötaks see lugu võõrastel lavadel?
Me ei tea, milliseks kujuneb lavastuse vastuvõtt, kuid see sünnib Georg Otsa kodumaal, võrratul Saaremaa ooperifestivalil. Helikon armastab seda unikaalset saart, kus oleme varemgi külalisetendustel olnud (teater oli festivali peakülaline 2012. aastal – toim). Ja lavastuse „Mister Georg Ots“ sünd leiab aset nimelt seal – inimeste juures, kelle jaoks on ta „oma“.
Edasi kavatseme minna ringreisile Venemaa ooperiteatritesse, linnadesse, kus siiani kuulatakse ja teatakse Georg Otsa. Külalisetenduste tuur võib hõlmata isegi Soomet, kus samuti Georg Otsa hästi mäletatakse.
Millest hakkab sõltuma selle etenduse lavasaatus?
Keemilisest reaktsioonist, mis tekib lava ja saali vahel.
Lavateos „Mr. Georg Ots“ esietendub Saaremaa ooperipäevadel 24. juulil. Lisaetendus jõuab publiku ette 28. juulil.