OLAVI RUITLASE võrguga püütud mõtted riigist ja selle hoidmisest. Võibolla on kirjanikul alati õigus? Kirjanik Ruitlane ei tea enda arust praktiliselt mitte midagi, mis lugejat huvitama peaks, teda ei koti, aga ta kirjutab täpselt seda, mis meid kohe huvitab.
Ma ikka tegelikult ka olen patrioot. Eesti oma. Mulle läheb korda, milline on riigi kuvand, mismoodi inimestel siin läheb, millist haridust siin on võimalik omandada, mulle meeldib selle riigi keel, mind huvitab siinne muusika, teater ja kirjandus. Sesmõttes ei midagi erilist, niisama olen ma ka Venemaa, Ukraina ja Põhja-Korea patrioot. Inimsuse patrioodina ongi mul ainult lollide ja rohkem lollidega probleem. Siinjuures palun selget vahet teha lollil ja külaullikestel. Viimaste vastu, nagu Valdur Mikita pole mul mitte kõige vähematki, kuigi see, et ta tahab, et me kõik võssa kasvaksime ja naised jalgu ei raseeriks, mulle väga lahedana ei tundu.
JAH
Kust siis selgelt lolli leida? Siitsamast! Inimesed tõmbavad siit uttu, aga lollid tegelevad mägrasitast eesti märgi laagerdamisega. Lolli suurim hirm on, et keegi läbi näeb, et ta loll on, seega alustab ta alati enda kuvandi muutmisega. Sisu muutmiseks on ta liiga loll. Isegi aru saamiseks, et ta on tegelikult loll, on ta liiga loll.
JAH 2
Vaadake kasvõi Kultuurkapitali. Raha stipendiumideks, ürituste korraldamiseks ja teoste väljaandmiseks napib, aga mida teeb Kultuurkapital? Avab ühe kirjanduspreemia teise järel. Viimane oli Mõttekirjanduse preemia. Ülejäänud on siis idikatele. Kuvand korras, sitta sest sisust. Lolli üheks kindlaks tunnusjooneks ongi, et ta peab teisi lolliks.
JAH 3
Rail Balticu vastaste suurimateks hirmudeks on lollid ja vargad, mitte raudtee ise. Täiesti põhjendatult ju ka. Koidula raudteesõlm seisab kasutult, Saaremaa süvasadam niisamuti, megaprojektide juures on projektist endast palju olulisemaks ja ahvatlevamaks sinna juurde kuuluvad hanked, seal ei loe keegi sadat tuhandet kuni poolt milli, sinna tuleb konkurentsi, seal saab olema järjekordne suur jagamispidu.
Lollil on komme teisi lolliks pidada.
Aga tavainimene ei ole loll, ta oskab lugeda. Näiteks, kui palju nende aastatega majandusmehi jamade eest kinni on pandud? Peale Bergmanni, Parbuse ja väikese haisva Elmar Sepa kellelegi ei meenugi rohkem. Seega, kolm. Okei, Assar Paulus muidugi ka. Kuritegeliku ühenduse loomise eest.
Samas on kuritegelik ühendus ka valitsuses, Repsi, Simsonit ja Ratast ei kavatse keegi sinna kuulumise eest kohtusse kaevata.
JAH 4
Presidendi vastuvõtt kui lollide puntranuss. Vahele mõni normaalne inimene ka, et värki väga viltu ei kisuks. Eesti-eesti. Mis selle eestiga on? Perses on see eesti. Vaadake, Elion Musk ei ütle, et Tesla on cool auto. Inimesed ostavad Teslat krõbedast hinnast hoolimata, kuna see ongi cool auto. Teklitega korporatsioonilollid ja muud rasvavoldiga kaelal isamaaidikad on kogu aeg tuimalt jahunud, kui lahe eesti on. Algul ju oligi, õhus oli õhinat, lootust ja edasipürgimist. Poliitikas nägi meeletut loovust, katsetamist, inimesed elasid riigi asjadele ja käekäigule kaasa. Praeguseks on loovus nullis ja tagatoad väljastavad järjest Tsahkna, Rõivase ja Ossinovski suguseid eluvõõraid poolfabrikaatseid reburattaid.
JAH 5
Inimesed on siit uttu tõmmanud, ekred ja teised isamaaidikad jahuvad sama isamaalise aateratta peal edasi, kodarad rummuni perses, silmades lupjunud sinimustvalge kae. Varsti kogunevad inimesed vabatahtlikult raudteejaamadesse küüdirongi ootama, ükskõik kuhu, saaks aint lollidest eemale. Viidaks Lättigi, jooks viina ja sõidaks odava diisliga.
JAH 7
President on normaalne inimene, aga silmadest oli näha, kuidas tal süda tühjade rasvamagude-persepragude ja kogu tseremoonia peale läikis. A noh, mis sa teed, ametikohustused. Loomulikult oli presidendil piinlik teenetemärke edasi anda, andmiskohustus oli olemas, aga mitte ükski 113 märgi saajast ei olnud seda ära teeninud. Keegi neist ei olnud muutnud eestit nii ägedaks, et laevad oleks tagasisõitvatest kalevipoegadest pungil. Aga kui märgid andmata jätta, laguneb kuvandi mägrasitt ka koost ja siis on lollidel viimanegi mõistuseraas otsas.
JA NÜÜD: UUESTI JAH 1
No ja eesti võiks ju ilma mingi isamaalise plägata cool’iks teha. Vaadake, te poete nahast välja lendorava elupaikade eest; kui kusagilt leitakse mingi kotkapesa või tosseldand orhideeline, ongi kutu, maa võetakse kaitse alla ja sa võid oma telgivaia ja tuletikud endale perse torgata. Aga kui lollid võtaks vaevaks eesti inimesest niipaljugi hoolida kui pulstunud tagaotsaga euroopa naaritsast, olekski okei.
JA NÜÜD
Keegi käis välja, et internet olevat inimõigus. Praegu ta seda veel ei ole, aga tõepoolest, miks ei võiks seda inimestele niisama anda. Samamoodi nagu õhuhapnikku. Aga samamoodi, loogiliselt võetuna on inimõigusteks katus minu pea kohal, kommunaalid, toit, riietus, ühistransport ja arstiabi.
Ehk need põhiasjad, ilma milleta inimene ei saa.
Haridus on tasuta, väga normaalne, mismoodi on eluase või arstiabi haridusest väiksem inimõigus?
LÕPETAKS OLELUSVÕITLUSE
Andke, lollid, need asjad eesti inimestele, nad lõpetaks hetkega olelusvõitluse, hakkaksid tööle ja muudaks selle maa aastaga Teslaks.
Meil oleks inimjärjekord ukse taga, me võiks valida inimeste vahel, keda me siia sisse lasta tahame.
Arstid, insenerid, IT-spetsialistid, keevitajad, santehnikud. Kust tuleb raha? Lollile ei jõua kohale, et inimene on rohkem kui raha, ta tuleb siia väärtust looma, mitte laulupeole. Laulupidu on samasugune mägrasitt nagu vabadusesammas keset vabaduse väljakut. Samasugune mägrapask nagu ekre oma tõrvikurongkäigus. Nad võivad endile need põlevad klu-klux-klani tõrvikud perse torgata, ega neil silmad sellest rohkem särama ei lähe, see õõvastav rahvuslik jube joga kõlaks niisama külmalt ja õõvastavalt nagu alati.
RAHA JA SELLE PUUDUS
Mulle tegelikult ei meeldi üldse raha. Mulle meeldib süüa, talvel soojalt riietuda, oma voodis magada, õhtulambi valgel lugeda, arvutimänge mängida, sõpradega koos viibida ja mõnusalt vestelda.
Ma ei saa aru, miks mult nende lihtsate asjade eest nii palju raha küsitakse. Mulle meeldib mu töö, ma teeks seda ilma rahatagi, kui kõht täis ja tuba soe. Kui mingi lendorav süüa ei saa, läheb ilge jama lahti, kui inimesel süüa pole, vaadatakse talle otsa nagu asotsiaalile.
Ei ole loogiline.
Täitke mu esmased inimõigused, kui ma tahan enamat – reisida või paadile uut mootorit, eks ma raban siis rohkem.
Rahaga on see inetu asi, et tavainimesele on ta elatusallikas, spekulantidele instrument. Need kaks asja ei sobi kokku. Kui Puhvet teenib valuuta või aktsiaturu kõikumiselt miljardi, siis kusagilt teisest kohast jääb see miljard puudu. No ei meeldi selline ebaaus asi nagu raha.
Seega, võtke endil rukkilill rasvavoldi vahelt välja, lollid, ja andke inimestele nende inimõigused. Arenenud maailmas vähemalt püütakse inimeste eest hoolitseda, seal plekib kapitalist töölisele täpselt nii palju, et sel ei tuleks mõistlikku plaani teda maha lüüa. Hoiab töölisklassil hinge sees, või muidu, saate aru küll, 1917 oktoobrirevolutsioon. Või Zola „Söekaevurid“, kus kapitalistile pandi nöör ümber munade ja rebiti kapitalist munade küljest ühe raksuga ära.
