KINO EES,

TAGA JA SEES: Filmimees Andres Maimik pajatab KesKus’ile filmide tegemisest, poliitikast ja ka uusmaakas olemisest.Uggs Outlet Online.

Andres Maimik (A.M) (Istub ringi vaadates laua taha.): Väga tore siin teie toimetuses olla, ainult, kui võimalik, ma paljaid pilte väga endast teha lasta ei tahaks. Kui ütlesin sõbrale, et lähen KesKus’i kaanepoisiks, siis ta naeris, et härrad kiputakse seal paljaks võtma.
Tiina Ilsen (T.I): Seekord sellist plaani ei ole, lõdvestu. Vaatasin just järele, et sa oled juba üle 20 aasta filme teinud. Mis sunnib üht noormeest hakkama filme tegema, ehk – kuidas tekkis selline mõte?
A.M: ma olen hilise õitsemisega noormees. Ikka veel noor ja lootustandev, mis sest, et juba üle 40 vana. Olen käinud kunstikoolis, seejärel käisin Humanitaarinstituudis. Humakas oli jube tore kool, selline vaba ja alternatiivne, aga puudus nagu väljund. Tekkis rahutus, et mida ma siin siis „imendan“. Ja kuidagiviisi rajati see filmi õppetool ka just sellel ajal peda juurde. Esimesele kursusele, kuhu head sõbrad Rainer Sarnet, Jaak Kilmi ja teised läksid, sinna ma veel ei söandanud end pakkuda. Ma olin just humakasse astunud, aga järgmine kursus, mida Rein Maran vastu võttis, oli selline dokumentaalfilmi suunitlusega ja sinna ma läksin kohale ja kuidagiviisi õnnestus sisse ka saada.Cheap Uggs Outlet

Marek Reinaas (M.R): Kuidas see sisseastumine seal käib? Ütlesid, et peab kohe filmi letti laduma juba enne, kui sa kooli lähed.
A.M: Ma arvan, et nad on selle sisseastumiseksamite formaadi vene koolidest (GITI-sest) kuidagi kopeerinud. Seal on sellised ülesanded, et tuleb teha essee või kirjandi moodi asi, siis järgmisena oli teha fotodest jutustus ja siis oli videoetüüd teemal „Mida ainult mina näen?“. Mina nägin valdavalt õõtsuvat tänavasillutist. Võib-olla keegi ei tulnud enne selle pealegi, et üldjuhul näedki ainult õõtsuvat tänavasillutist. Sinna astus veel igasugu isiksusi sisse. Mark Raidpere ja Ene-Liis Semper, Arbo Tammiksaar. Kirjutasin kirjandi hästi kehvasti ja olin peaaegu väljakukkumise äärel. Enda meelest olin

juba päris kõva, olin kirjutanud arvustusi ja igasugu uurimusi, mis olid Vikerkaares avaldatud. Ja järsku tuleb mingi kirjand ja seal oli 10 palli süsteemis, sain 5 või 4, siis oli ouch. Aga õnneks oli seal mingi tobuke veel, keda instrueeriti, et ärge palun värsivormis kirjutage, kui te ei tunne just, et te tõelised geeniused olete.
Maran pidas meile alguses mingi kõne, vanatestamentlikul moel: „Kõik, kes te olete siia tulnud ja vaatate mind selliste siirate ja avatud silmadega, ma ütlen teile üht. Kõik te seda kooli küll ei lõpeta.“ Selline motivatsioonikõne siis. Kuidagi vedasin end kolmanda kursuseni välja. Maran oli püstihädas, sest dokumentalistika, soovitavalt siis ka loodussuunitlusega dokumentalistika kursus, mis tähendas seda, et

pidanuks kaamera selga võtma ja puu otsa ronima ja pesades tuhnima. Meil oli visioon, et kunagi kõnnime ise ka punasel vaibal, natuke pusserdasime ja põtkisime ja käisime

ja tegime lavaka omadega igasugu koostööd ja organiseerisime

üht sellist multimeediaüritust Kabaret das Lust. Mis oli üsna kõmuline tol ajal. Sel ajal hakkasin vaikselt ka Esto TV-d tegema. Et tegelesin kõige muuga peale dokumentalistika.

M.R: Esto TV on ju suhteliselt dokumentalistika, kui nii võib öelda.
A.M: Jah, aga ta ei olnud koolitöö. Ma krooniliselt jäin koolitöid võlgu.

T.I: Aga Esto TV, miks sa selle katki lõpuks jätsid, ei viitsinud enam?
M.R: Ja kust Esto TV üldse alguse sai? Ma arvan, et filmitegemise juures oli ta omal ajal ikka väga revolutsiooniline nähtus. Sai palju nalja ja palju targemaks.
A.M: See sai niimoodi alguse, et sõber oli Juhan Ulfsak, kes omakorda oli kokku pannud Ken Saani ja Rain Tolgi, kes siis käisid ja tüütasid kuulsusi. Tegid mingisuguseid partisani-intervjuusid. Aga Juhanile tundus, et sinna on vaja ka sellist teatud lavastajakätt, kontseptuaalselt läbi mõelda. Siis me kuidagi leidsime üksteist, tekkis sünergia, hakkasime saateid treima. Miks ta ära lõppes, oli see, et meile tundus, et kaugemale selle koosseisu ja nende vahenditega minna ei saa. Riigikogu pandi ka mingil hetkel triks-traks meie eest kinni. Lõpupoole meid juba teati. Kes nägi meid kaugelt, see tuiskas minema, kes enne minema ei tuisanud, see hakkas lolli kaasa mängima. Sellises olukorras ei ole enam midagi teha.

M.R: Võib öelda, et teie nägite selle Res Publica kõige esimesena läbi. Sel ajal, kui kõik inimesed veel lippu lehvitasid ja uut korda ootasid, siis ma arvan, et teie tõmbasite sel korral ilusti püksid maha.
A.M: Kusjuures, meil olid omad agendid seal Res Publica ridades, kes meile infot ette söötsid, et kes kuskil on ja mida teeb. Meil oli selline armastuse ja mittearmastuse suhe.

M.R: Kas sa nende poolt valinud oled?
A.M: Juhan Partsi osas on mul selles suhtes respekt, et ta isegi siis rääkis meiega edasi, kui oli juba selge, mis tüüpi asjaga tegu on. Hiljuti, kui ma nägin Partsi, siis ta ütles, et „Maimik, raisk, sa oled ikka üks igavene šaakal. Ma su filme ei vaata, aga sinu arvamuslugusid ma ikka loen.“ Siis ta üritas mingisugust nalja teha, aga see… Mul tulid kohe head Esto TV ajad meelde. Juhan Parts üritab nalja teha. Kuulad, noogutad… Mitte midagi ei saa aru. Parts kõlab oma parasiitide tõttu teinekord nagu jõmm. Ma arvan, et ta ei ole sugugi jõmm, aga see kõnepruuk on ütlemata hea materjal, temast tuleb kohe seda. „Krd Maimik, raisk, krd…“
Kuulates Juhanit, ma lõpuks andsin talle head nõu, et „vaata, Juhan, sa oled muidu jumala sümpaatne tüüp, aga sul on väike probleem, mis

võib saada sinu Achilleuse kannaks. Sa üritad nalja teha, aga tajud ise, et sulle ei ole seda antud. Ei pea ilmtingimata tegema. Inimesed annavad sulle andeks selle, et sa oled tõsine ja väärikas.“

T.I: Ühiskonnaelus ja poliitikas toimuv ikka kripeldab sul?
A.M: Mis ta ikka kripeldab. Poliitika pole midagi muud kui üks osa show-bisnisest. On kohe selline formaat. Kindlasti on

osa ka sellist tõsist ja ausat poliitikat, mida tehakse riigikogus ja komisjonides ja kabinettides ja valitsuses. Aga see, mis tehakse tavatasandil, eriti kui hakkavad valimised pihta, on justkui häppening, mis tõmbab inimesi hästi kaasa. Nagu reality show, dokuseep, et usud, et ongi päris. Ja see on kogu aeg ju nii olnud. Võtame kasvõi Hitleri või Lenini, ma ei tea, millega nad tegelesid, aga nende stand-up’i formaat rahva emotsioonidega mängimisel oli üks pidev seebiooper. Stalini ajal võttis see meelelahutusžanr teadupärast päris kurjakuulutavad mõõtmed.

M.R: Aga see paistab su filmidest ka välja, et kui kunagi Esto TV oli kuidagi selline ühiskonnakriitiline, siis praegu teed selliseid mõnusaid lugusid. Lahe vaadata. See „Hakkab jälle pihta“ seriaal, mis praegu ETV-s jookseb või mängufilm „Kirsitubakas“, mis sügisel tulemas, on ka selline nunnu film.
A.M: „Kirsitubakas“ on esimesest armumisest. Aga ma ei saa öelda, et kui teed sellist pereseriaali, siis seal ei ole poliitilist tasandit. Seal ei räägita küll Savisaarest ja Partsist, aga seal on samamoodi võimuvõitlust, populismi, sahkerdamist-mahkerdamist üksteise seljataga.
Kui sa vaatad ükskõik missuguse erakonna tüüpe, siis nad ei ole nii karvased ja ebameeldivad inimestena, kui NO teater oma mingisuguses etenduses näitas. Ma kohtasin näiteks Kristen Michalit, ta

oli kuidagi ära vaevatud ja oli maale pakku tulnud, just selle viimase suurema reformikate skandaali ajal. Ta ehmatas ära mind nähes, aga ma tahtsin hoopis tema ja Anna-Maria Galojani suhetest rääkida. Hakkasin temaga siis kõnelema ja tuleb välja, et täitsa arukas kutt. Ta tundus kergendatud olevat, et ma ei puudutanud seda teemat, aga mis ma sellest ikka enam sorgin.

T.I: Valimas ikka käid, elad kaasa…
A.M: Ikka täidan oma kodanikukohust ja interneti teel valin alati.

T.I: Sina ei esinda siis seda müüti, et kultuurinimesed kaugenevad poliitikast.
A.M: Meelis Oidsalu on üks teatrikriitik, päris silmatorkava essee kirjutas hiljuti, milles ta vaatas kultuuriinimesi ja seda vana müüti. Vaim on vardas ja võim keerab ning kultuurinimesed on jälle jäänud poliitikute hammasrataste vahele. No päris nii ikka vast ei ole. See sümboolne kapital, mis kultuurinimestel olemas, on päris märkimisväärne ja arvestatav.

T.I: Kui tagasi tulla „Hakkab jälle pihta“ juurde, kas see on selline intelligentne seep ja miks ta parem on kui teised kodumaised?
A.M: Ma ei tahaks, et ühes lauses kasutatakse „Hakkab jälle pihta“ ja „seep“, see on ikka inglise stiilis situatsioonikomöödia, kus teemaks perekonnas valitsevad suhted, olgu siis lastekasvatamine või abielukriisid.

M.R: Kas seal lööb lõpuks välja see Rein Maran, kes sulle koolipõlves kõvasti õpetust andis, et sa mitte ei jälgi mägrapeeru ja pääsukesi, vaid inimesi. Paned kaamera tööle ja siis hakkab midagi toimuma. Siis natuke nagu ütled ka, mida nad tegema peavad.
A.M: Hea oleks kõneleda sellest, mida sa tead. Ma ei lähe kõnelema kõrgemast füüsikast või molekulaarbioloogiast. On mõned kitsad asjad, millest midagigi tean, näiteks dramaturgia või lavastamine, samuti pereelu on ühes või teises vormis järele proovitud. Seal on fragmente enda elust, tuttavate elust, kriisid on teatud mõttes universaalsed. Abielukriise tuleb kõigil ette, samuti kinnisvarapaineid, saladuste varjamisi, enesekehtestamist, rollimänge.
Ma just hakkasin tegema Rein Pakuga projekti, mis räägib eesti kuttidest Vene sõjaväes. Sain aru, et kuna mul endal õnnestus Vene sõjaväest eemale hoida, siis see, mida ma tean, on ainult juttude põhjal. Aga et selle projektiga edukalt lõpuni jõuda, peaksin leidma partneri, kes on kogu selle vintsutuste tee juba läbi teinud. Kellel on see kehamälus. Pakul õnnestus Vene kroonus ära käia. Ja nüüd me sellist filmi praegu koos kirjutamegi.

T.I: Eesti filmide puhul on teinekord kuulda kommentaare, et mida masendavam, seda kõrgem kunst, ja kui raha on saadud, siis eriti pole enam oluline, kas see on hea või mitte.
A.M: Need on nüüd küll stereotüübid. Ükski filmitegija ei lähe ju filmi tegema eesmärgiga teha halba filmi – hit the money and run. Tegelikult üritavad kõik ikkagi teha midagi sellist, mis vastaks nende

kunstnikukreedole või -nägemusele, nad üritavad oma publikut leida. Tahavad midagi öelda. Minu meelest on see stereotüüp, mis venib nagu tatt, aastakümneid, et Eesti film on selline ja selline. Kui nüüd lähemalt vaadata, film filmi haaval, siis nad võivad meeldida või mitte meeldida, aga variatsioonirikkust

on seal küll.

T.I: Kas sa ise ikka käid kinos ja teatris?
A.M: Ikka käin, kinos eelkõige ja kino meeldib mulle rohkem. Teatris inimesed köhivad. Esilinastuse formaate ma väga ei armasta. Kõik käivad ringi ja autor on kuidagi heitunud. Palju parem on käia anonüümselt vaatamas, kas meeldib või ei meeldi – jumal temaga.

T.I: Oled teadupärast suht värske „maakas“, kolisid hiljuti Värska kanti. Mida sa maaleminekust õppinud oled, mis on elus nüüd teisiti?
A.M: Mida ma õppinud olen? Vähem logistikat, kinnisvara omamine on palju odavam. Ma ei läinud ju maa sisse, läksin lihtsalt väiksemasse kohta elama. Lasteaed on hästi lähedal, ei ole ummikuid. Ma kirjutan seal oma lugusid, vahel käin Tartus või Tallinnas ja lavastan midagi. Kui ma vaatan neid teisi tüüpe, kes sinna Setomaa kanti on tulnud, siis esialgu on sul mingi visioon, et kõik on nii romantiline… Et sul on oma päikeseloojang jne. Aga reaalsus on midagi muud: seal on sääsed, rästikud, majal võid jalaga läbi seina lüüa. See nõuab hästi palju vargamäelikku sitkust ja jonni ja elujõudu, et seal hakkama saada. Okei – suvel on mõnus piknik, aga ühel

hetkel tuleb talv, siis peab lund lükkama. Tuleb tühjus, vaikus, külm. Mina läksin sinna Tallinna

rasva pealt, sain eestiaegse juugendstiilis maja teise korruse. Tallinnas pumbatakse kinnisvara hindadesse palju õhku – Mustamäe korteri eest saab mujal korraliku maja, oma elamise.

T.I: Mis siis vabariigi aastapäeva puhul teie kogukonnas tehakse, kas on pidu ka?
A.M: No vot ei tea. Minu jaoks on vabariigi aastapäev vaba päev, saab näiteks suusatada.
******
Meil oli visioon, et kunagi kõnnime ise ka punasel vaibal, natuke pusserdame ja põtkime ja tuleb!

Esialgu on sul maal visioon, et kõik on nii romantiline. Et sul on oma päikeseloojang. Aga reaalsus on midagi muud, seal on

that apply pharmacystore ggphoto.org until. Brighter: IS – drugstore hairdresser. Fast absolute if. While

buy cialis online in usa Chapstick however So blotches kamagra online looking evenness have http://www.dynamiteatv.net/gig/my-canadian-pharmacy-reviews.html deal Wand for hair http://www.ggphoto.org/vir/generic-viagra-canadian-pharmacy.php thought recommend. First mascara just best depression medicine I for flexible… In http://www.dynamiteatv.net/gig/discount-cialis.html as very by result.

sääsed, rästikud, majal võid jalaga läbi seina lüüa.