VIISISTATUD AJALUGU: 2015. aastal alustas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum esimest korda ajaloos süsteemselt popmuusika kultuuripärandi kogumist. Ühtlasi algatati ka kohtumisõhtute sari meie popmuusikutega. Eesti Muusika Kuulsuste Koja eestvedaja Risto Lehiste pajatab, mida on kogusse lisandunud ning mis kohtumisõhtuil juhtus.
Nagu kõik teised muuseumivaldkonnad, soovisime ka meie koguda võimalikult palju materjali autentsetest allikatest ehk teisisõnu, kui tahad teada, siis mine ja küsi. Museoloogia ja muusika mikstuur – kohtumisõhtud – ongi saanud selliseks küsimiseks ja vastamiseks, mis alguses Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning hiljem Eesti Ajaloomuuseumi egiidi all toimusid. Selle artikli ilmumise ajaks on alates 2016. aasta aprillikuust toimunud kokku 20 kohtumisõhtut.
Mida huvitavat on õhtutel juhtunud? Mida muuseumile eksponaatideks annetatud? Mida uut oleme kuulda saanud?
2016 – „Vist 1970. aastatel Fila garderoobis“
See oli vastus küsimusele, millal esimese kohtumisõhtu tähed – Els Himma, Helgi Sallo ja Heidy Tamme – viimati kõik kolm koos olid. Kõige esimene kohtumisõhtu oli mõnusalt feminiinne, rohke rahvaarvu ja üllatustega (nii publikule kui ka korraldajatele).
Nii Els kui ka Heidy tegid paar laulu, abiks Otsa-kooli noored, kes alates esimesest õhtust tulid ja meiega jäid. Esimese õhtujuhina (kelle rolli sellistel õhtutel ei saa kuidagi alahinnata) ajas Eesti levimuusika kolme graatsiaga juttu Silver Kuusik, alates järgmistest õhtutest kuni tänaseni on teemasid teravana hoidnud raadioajakirjanik Sten Teppan. Seda kohtumisõhtut väisas ka vanameister Uno Loop, kellel vast kõigi kolme daamiga oma muusikuteel ohtralt kokkupuuteid on olnud. Õhtu tulemus – väärtuslik info Eesti estraadi kuldaegade kohta ning Heidy Tamme ja Els Himma kaunid esinemiskleidid uuele näitusele.
2017 – Viimane avalik esinemine
Mõte kutsuda kohtumisõhtule Heli Lääts oli mul pikalt peas kummitanud. Asja tuleb alati ajada delikaatselt ja nii põdesin tükk aega (kas Helil on ikka tahtmist, kas tervis lubab jne) enne, kui telefoniraamatust tema numbri üles otsisin. Õnneks oli mul 2011. aastal teatri- ja muusikamuuseumi näitust ette valmistades olnud au temaga kohtuda.
Üks väga suur asi, mis kõikidest kohtumisõhtutest kripeldama jääb, on see, et aega tundub alati väheks jäävat, kõik need, kes meie ees käinud, on sisu poolest väärt omaette kohtumisnädalat. Juttu jätkuks alati kauemaks, seda on iga kord tunda, kui legendid lavalt maha astuvad. Eriti teravalt andis see tunda Heli Läätse ja Voldemar Kuslapi jutte kuulates. Sellise pagasiga tegijatel on väga palju öelda.
Kurvaks tõsiasjaks on see, et vaid kolm kuud hiljem lahkus meie hulgast jäädavalt Eesti esimene superstaari nime välja kandnud lauljanna Heli Lääts. Elu paratamatus. Aga tema muusika ja jutud on õnneks mitmes raamatus, lugematutel salvestistel ja nüüd siis ka kohtumisõhtu videosaatena säilinud.
2017 – Punk(a)rid!
Pungilegendide õhtu reklaamiks välja käidud veksel – see, mis kohtumisõhtul toimuma hakkab, ei pruugi olla kõigile meelepärane – täitus 150%. Esiteks, et eesti pungi kolm legendaarsemat kuju sellele õhtule kokku saada, oli omaette ülesanne. Juba see, et Volk, Tõnu ja Villu tõesti ühel kuupäeval, kellaajal ning paigas kokku said, oli arvestatav edu. Akadeemiline veerandtund hilinemist oli enesestmõistetav, sest lavale minnakse siis, kui minnakse. Siiani kõige alkoholirohkemal kohtumisõhtul (Villu käis vahepeal elegantse pohhuismiga lavalt ära klaasi täitmas, ansambel oli klaasid juba eelnevalt tühjendanud) sai rahvas kogu anarhilist fluidumit täiega tunda.
Õhtu üllatuspunktide eest hoolitses ansambel Psühhoterror, kes uduumbes solisti meeletute ponnistuste saatel kolm pala ette kandis. Freddy istumine publiku sekka ning spontaansed, lõpuks ka raudse närviga õhtujuhti irriteerinud jaburad „küsimused publikust“ panid ebamugavusest väänlema suurema osa saalist. Ülejäänud, kellel anarhialembus elustiiliga verre süstitud, irvitasid kettide kõlisedes ja nautisid kogu seda trianglit täiega. Materiaalsete kahjude hulka võis lugeda punkimishoos pilbastunud mikrofonistatiivi ning korraliku laksu saanud videovalgusti. Õnneks maandus suur ja raske statiiv meeter enne esimest toolirida. Teiselt poolt vedas, sest Freddyst dokumentaalfilmi tegevad kaameramehed said hindamatuid kaadreid ja mina hiljem kutse filmi esilinastusele.
2019 – Singumine ja Vingumine
Levimuusika näituse tarvis asju kogudes olen kindlasti jõudnud ära tüüdata paljud muusikud, sealhulgas ka Hardi ja Roaldi Singer Vingerist. Kuna rada oli sisse tallatud, siis jõudis järg paratamatult ka nende kätte. Hardi prillid, kaustik, püksid ja loendamatud fotod olid juba muuseumis olemas ja näitusel eksponeeritud, nii et õhtu saagiks jäi suur hulk fotosid ja esemeid, mis märgistavad Pära Trusti, Turisti ja Singer Vingeri elukäiku.
2016–2019 – Puutepunktid
Sellist nime kandis küll Marju Läniku, Aivar Mäe ja Peeter Vähi vitamiinihõnguline kohtumisõhtu, kuid tinglikult oleks võinud selle nime panna pea kõikidele sündmustele. Eesti popi ja roki raudvaramusse kuuluvad tegijad on tänaseni väga heas hoos ja kirju graafikuga, nii et selline taaskohtumine on nendegi jaoks midagi erilist. Nii Laks/Madis/Vaikmaa kui ka näiteks Grünberg/Ehala/Kappel õhtutel oli just vanade tuttavate taaskohtumisel tekkiv sünergia see, mis õhtu lõpuks meeldejäävaks tegi. Kui need mehed ja naised kokku saavad, siis kuuleb äärmiselt huvitavaid jutte. Ka selliseid, mis veel paberile pole jõudnud ja nähtavasti ei pea ka jõudma…
2020 – Tulemus
Kohtumisõhtute kõige otsesem ja olulisem tulemus on muuseumisse kogutud info ja esemed. Paljudest kanalitest tuleb infot iga sekundiga peale, nii et üsna vähese aja järel ei suuda eristada legende faktidest. Seega on teema või ansambli või muusikute meenutuste jäädvustamine meie ajaloo seisukohalt väga oluline, et kokku panna suurt pilti, mis vastaks ka tõele. Et saaks selgeks, kes siis ikkagi koniaukudega diivani Venemaa hotellis tükkideks saagis ja jupphaaval hõlma all hotellist välja tassis…
Juba see, kui me nende kohtumisõhtutega saime anda lisainfot neile, kes teatud teema peale muuseumisse tulid, või ka kolme aasta jooksul püsikülastajaks said, on märkimisväärne edu. Absoluutselt kõikidel õhtutel on rahvas saanud korralikult lustida-naerda. Kui põnev, jabur ja viljakas Eesti levimuusika minevik võib olla!
Kel huvi, võib kohtumisõhtuid vaadata ERR-i portaalis Menu. Kes soovib saada ülevaadet Eesti levimuusika ajaloost ning vaadata oma silmaga üle muuseumile annetatud haruldused, sel tasub seada sammud Maarjamäe lossi tallihoonesse näitusele pealkirjaga „Vabaduse kõla!“. Südamlikud tänusõnad kõigile, kes on aidanud kohtumisõhtuid korraldada – Otsa-kool, ERR, kulka ja paljud teised!
Kohtumisõhtud ei ole aga lõppenud, veebruaris toome fookusesse popmuusik Georg Otsa, järgmistena tulevad külla Metsatöll ja Radar. Veel on meie levimuusika ajaloos valgeid laike, mis vajavad kaardistamist.
Kohtumisõhtud ja külalised
Olgu ajaloo huvides ära toodud kõik toimunud kohtumisõhtud ja külalised:
Eesti muusika kolm graatsiat – Els Himma, Helgi Sallo, Heidy Tamme
Asjad ja hetked Eesti muusikas – Jaan Elgula, Toomas Lunge
Rock’n’roll’ist sinimustvalgeni – Ivo Linna, Tõnis Mägi
Muutuste tuules – Henry Laks, Heini Vaikmaa, Karl Madis
Biit ja Bass – Mart Helme, Peeter Keäri ja Vello Salumets
Valguses ja varjus – Anne Veski, Reet Linna, Olavi Pihlamägi
Raud-Saller – Mihkel Raud, Hendrik Sal-Saller
Puutepunktid – Marju Länik, Aivar Mäe, Peeter Vähi
Punk(a)rid! – Villu Tamme, Tõnu Trubetski, Peeter Volkonski
Legendid – Heli Lääts, Voldemar Kuslap
Laine – Merle Lilje, Krista Grinbergs-Raigla ja Sirje Põllu
Kitarristid! – Tiit Paulus, Raul Vaigla, Tiit Kõrvits
Mustvalged – Sven Grünberg, Olav Ehala, Margus Kappel
Terminaator – Jaagup Kreem, Henno Kelp
Friday Fever – Marju Kuudi plaadiesitlus ja Eesti diskorid
Singer Vinger – Hardi Volmer, Roald Jürlau
Hallid Kardinalid – Ari Dubin, Raivo Sersant, Aivar Sirelpuu
Kukerpillid – Toomas Kõrvits, Ike Volkov, Arne Haasma, Heiki Vahar
2 Quick Start – Pearu Paulus, Alar Kotkas, Ilmar Laisaar
Jäääär – Jaan Sööt, Tõnu Timm, Teet Velling, Tarvo Jaaksoo
