KUIDAS KORRALDADA KOHALOLEK: 25 aastat tagasi, 1990. aasta augustis, avati Taani Kultuuri Instituut Riias ning paar kuud hiljem, 1. novembril, ka Eestis Tallinnas. Silvi Teesalu kirjeldab Taani osa Eesti tänases ja eilses.
1990. aastal olid Baltimaad taanlastele üsna tundmatu ala. Aeg-ajalt ilmus artikleid, kirglikult vahendas Baltimaade vabaduspüüdlusi tollane Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen. Ta oli kohtunud Eesti vabadusliikumise juhtidega ning jõudnud Euroopa poliitikakoridorides nende jaoks nii mõnegi ukse avada.
Kultuuriline mälu
Taanis tekkis tõsine arutelu, mil viisil korraldada oma kohalolek. Mõte konsulaatide avamisest lükati kiiresti kõrvale, sest siis oleks pidanud saama nõusoleku Moskvast, mida taanlased teha ei saanud, sest Nõukogude võimu ei tunnustatud de jure – taanlaste jaoks olid Baltimaad okupeeritud. Lahenduse tõi Taani Kultuuri Instituudi kui valitsusvälise organisatsiooni soov avada esindused Baltimaades, et luua sidemeid kohalike elanikega ja vahendada kultuurikontakte. See oligi olnud Instituudi põhitegevus alates 1940. aastast, asutamisest alates. Taanis korraldati ajalehe Politiken peatoimetaja Herbert Pundiki eestvedamisel suurejooneline korjandus, kus rahva abiga saadi kokku üle kahe miljoni Taani krooni, millega Instituut sai Baltimaades tegevust alustada. Korjandus oli vajalik, sest ametlikult ja avalikult ei saanud riik instituuti oma vahenditega avada. Korjandus näitas aga selgesti Taani rahva meelsust.
Läti Kirjanike Liidu esimees Janis Peters, idee Baltimaade-poolne eestvedaja, tervitas juba 1990. aasta juunikuus instituudi juhti Baltimaades – Rikke Helmsi –, ning andis instituudi käsutusse kaks tuba liidu imposantses majas, sest tollane ametlik linnavõim keeldus ruume võimaldamast. Leedus läks instituudi loomisega rohkem aega, alles 1991. aastal asus ametisse Audra Sabaliuskiéne.
Eestis toimusid samuti instituudi esimese Balti-kontori avamise puhul näitused, konverents, kontserdid, kohtumised juba augustis 1990. Taani Poliitikateaduste Ühingu esimees Uffe Ellemann-Jensen korraldas koos Marju Lauristini ja teiste nimekate eestlastega seminari rahvusvahelisest olukorrast ja olukorrast Baltimaades. Kogunemised toimusid Tallinna Raekojas ning restoranis Gloria.
Taani Kultuuri Instituudi peasekretär Per Himmelstrup kohtus Lennart Meriga, kes teatas, et instituut peab kindlasti tulema ka Eestisse, sest just Eestiga seob taanlasi pikk ajalooline ja kultuuriline mälu. Tallinna kontor avatigi juba 1. novembril.
Taani programmid
Huvi instituudi tegevuse vastu oli suur mõlemal pool piiri. Eestisse saabus Taani kunstnikke, muusikuid, vahendati põllumeeste koostöökontakte, tulid esimesed õpetajad taani keelt õpetama, sest nõukogude ajal polnud siin kunagi ühtegi kursust olnud.
See oli ärev aeg. Leedulasi hoidis tule all OMON. Lätis toimus tulistamine Ridzene hotelli vahetus läheduses, kus kuulidest sai pihta Rikke Helmsi auto. Rikke andis oma kohvermobiili kaudu edasi otseteateid sündmustest Riias. Ajalehe Politiken fotograaf Morten Langkilde jälgis sündmusi tänaval. Pargi serval toimunud rahvakogunemisel tekkis äkki rüselus, inimesed hakkasid jooksma. Jooksjatest hüüdis üks mees fotoaparaadiga taanlasele: „Näidake kogu maailmale, mis siin toimub!”; pöördus siis ringi ja jätkas jooksu. Järgmisel hetkel tabas teda kuul. Just sel hetkel, suunaga hüüdja poole, klõpsatas fotograafi aparaat pildi. Oli 21. jaanuar. Hukkunu, Läti filmioperaator Anders Slapins on tänini vabadusvõitluse sümbol ja temale pühendatud mälestuskivi Riia pargis meenutab nendel karmidel päevadel juhtunut.
Taanlaste algatusel said hoo sisse haridusprogrammid, kuhu kaasati kohalike omavalitsuste juhte, koolijuhte, õpetajaid ja õpilasi, sotsiaaltöötajaid, keskkonnaspetsialiste ja mitmeid teiste erialade esindajaid.
Vaba Eesti algusaastatel vahendas Instituut Taani rahvakoolidesse üle neljasaja noore eestlase. Juurde tekkis kultuurilist suhtlust. Pilistveres toimus konverents vabatahtlike ühenduste tegevusest. Sajad Taani ja Eesti õpetajad said vahetusprogrammi Job-Swop kaudu tutvuda koolieluga siin ja sealpool.
Taani-Eesti Selts asutati 1990. aasta septembris ja selle hingeks on algusest peale olnud krahv Ulrich Holstein-Holsteinborg, tänane Eesti Vabariigi aukonsul Taanis.
Taani-Eesti toru
KesKus’i pilk tihedate suhete anatoomiale
Taani-Eesti Seltsi initsiatiivil viidi läbi seeria konverentse Taani ja Eesti ajaloolistest ja kultuurilistest kokkupuudetest; esimene kultuuriajalookonverents sai teoks Taani kuninganna Margrethe II visiidi ajal Eestisse 1992. aasta juunis. Seejärel toimus üritus, kus räägiti taanlastest Eesti Vabadussõjas, ajaloolõigust, mis seni polnud eriti käsitlemist leidnud. Vabadussõjast osa võtnud Taani vabatahtlike kompanii ja selle komandöri R. Borgelini auks püstitati aastal 2013 Rõuge kiriku juurde mälestuskivi.
Taani Kultuuri Instituut tõi Eestisse arutelu kultuurikorraldusest, mil aastatel 1997–2000 toimunud seminarinädalatest kodus ja naabrite juures võtsid osa Baltimaade ning Taani kultuuritöötajad. Nende aastate käigus hoogustus taas Baltimaade kultuurikoostöö.
Kunstimuuseumis oli erakordne Skageni maalinäitus (1995), avati arhitektuurinäitus Rotermanni Soolalaos (1998), COBRA koolkonna tööd said koha Kunstihoones (1998), sinna sai üles ka suurejooneline Taani disaininäitus (1999); noorte kunstnike projekt (2003) pani aluse Eesti ja Taani noorte kunstnike koostööle, palju vahendati kirjanduskontakte. Taanlastele on instituut tutvustanud Eesti kunsti näituste kaudu Kopenhaagenis ja teistes linnades ning korraldanud muusikasündmusi Taanis. See nimekiri oleks samuti üsna pikk.
Instituudil on olnud heameel Pimedate Ööde festivali edu üle, sest festivali loomist toetasid tugevalt Taani saatkond ja Taani Filmiinstituut. Ka Jazzkaarele on toodud mitmeid esinejaid. 2013. aastal autasustati instituudi kauaaegset juhatajat Silvi Teesalu Taani kuninganna väljaantava ordeniga Dannebrog. Taanlastel on aga alati põhjust tulla Tallinnasse ja Taani Kuninga aeda, mis tänaseks on Eesti ja Taani ühiste jõududega jällegi korda saanud.
