DONALD TRUMPI UNISTUS HELESINISEST MÜÜRIST: Ehitada müür USA ja Mehhiko vahele – see oli üks Donaldi Trumpi keskseid valimislubadusi. Ja kindlasti ka üks enim segadust ning hämmingut tekitavaid lubadusi. Kaheks jagunenud ja polariseerunud USA-s hakati lisaks rahulolule tuletama meelde hoopis muid lähiajaloolisi asju, nagu näiteks Berliini müür. Samuti tundus nii mõnelegi kriitikule, et Trump tahab maailma tükkideks lõigata ja isoleerida, tekitades külma sõja nüüd juba omaenda mandril.

Juku-Kalle Raid otsis üles inimese, kes on müüri lugu – mida tegelikult ehitati juba enne Trumpi – kõrvalt jälginud. Kõrtsi Texas Honkey Tonk omanik ning suure osa oma ajast Texase osariigis veetev Herbert Murd proovib asja olemust tunnise vestluse käigus veidi lahti seletada.

„Trump makes Pink Floyd to pay for the wall“ – nii kõlas üks kümnetest naljadest, mille USA kohalikud humoristid liikvele lasid pärast seda, kui presidendikandidaat Donald Trump lubas Mehhiko ja USA vahele müüri ehitada ning mehhiklased selle eest maksma panna.

Tegelikult on müüri kujundi taga palju erinevaid asju, mis on USA-s tõesti probleemiks: kõrge migratsioon, salakaup ja eriti narkootikumide liikumine. Kõige sellega tuleks tegeleda, aga nüüd jääb küsimuseks vaid see, kas Trump kasutas müüri-motiivi koondkujundina või hakatakse tõsiselt ida- ja lääneranniku vahele tellistest või mistahes muust materjalist seina laduma.

Juku-Kalle Raid (J-K.R): Kui paljudel on õigus, kui nad võtavad USA-Mehhiko müüri ladumise mõtet kui Donald Trumpi helesinist unistust uuest Berliini müürist.

Herbert Murd (H.M): …või Hiina müürist, mis oleks kosmosest näha – nagu ameeriklased naljatlevad.

Aga hakkaks kaugemalt peale. Sellest, et USA on üks nendest õnnelikest riikidest, kellel on piir ainult kahe naaberriigiga, sisuliselt on neil ainult kaks naabrit. Üks põhjas, teine lõunas, lisaks merepiir. Ja kogu see piirivalve on korraldatud niimoodi, et merepiiriga tegeleb rannavalve, mis on täiesti eraldi organisatsioon, ja maismaapiiriga tegeleb piirivalveteenistus. Mõlemad alluvad Homeland Security Departmentile (meie mõistes on see nagu siseministeerium). Mis vahe on põhjapiiril ja lõunapiiril? Eelkõige numbriline: piiripatrullis, mis kontrollib maismaapiiri, töötab USA-s 21 000 inimest. Neist 19 000 töötavad lõunapiiril. Proportsioonid on ikka täiesti paigast ära. Ent need näitavad, kuskohas probleem asub. Igal juhul mitte põhjas.

J-K.R: Kui palju müürist valmis on – ehitama hakati ju enne Trumpi tulekut?

H.M: Sellisel juhul peaksime defineerima, mis on „valmis“. USA ja Mehhiko vaheline piir ulatub Vaikse ookeani rannikust Atlandi ookeani rannikuni. Piiri pikkuseks on ligikaudu 2000 miili (u3200 km). Osariikidest jookseb piir California, Arizona, New Mexico ja Texase lõunaküljes. Lõviosa piirist kuulubki just Texasele, kus 1254 miili pikkune piir kulgeb suuremas osas mööda Rio Grande jõge.

2006. aastal võttis USA Kongress president Bush juuniori eestvedamisel vastu seaduse ehitada kogu piiri ulatuses välja piiritõke. Sellest valmis aga ainult umbes 600 miili (u 1000 km) ulatuses erineva konstruktsiooniga piirdeaedu, ülejäänud osas on piirivalve põhielemendiks Boeningu ehitatud infrapunakaameratest, radaritest ja sensoritest koosnev süsteem ehk virtuaalne müür, mida täiendavad nii statsionaarsed kui ka mobiilsed valvepunktid. Tänapäeval on piirivalve arsenali lisandunud ka droonid. Ainuüksi Texase osasse on paigaldatud 1200 kaamerat ehk rohkem kui üks kaamera iga miili kohta ning plaanitakse veel lisaks 4000 kaamera paigaldamist. Arizona osariigis Nogalese linnakeses asuvasse piirivalve juhtimiskeskusesse jooksevad kokku nii agentide info kui ka kaamerapildid valvetornidest ja lennumasinatelt.

Jah, on ka „The Walli“ meenutavaid kohti. Näiteks tohutu kõrge terasest aed, viis meetrit või sinnakanti, ent mitte pikalt.

J-K.R: See oli ju Trumpi päris keskseid jutte enne valimisi, et tuleb liiklus seal täitsa kinni panna.

H.M: Seda ta on lubanud ja see on ka üks nendest lubadustest, mida ta on pärast korranud. Osa lubadusi on tal vahepeal meelest ära läinud. Aga see oli üks põhilisi ja sellega ollakse nüüd sealmaal, et sisejulgeoleku ministeeriumi juhtkonnale on antud kõva käsk kätte ja nad on juba kogu selle piirijoonega tutvunud. Ja peavad Trumpile esitama oma plaanid, mismoodi neid piirirajatisi teha. Trump on kogu aeg kõva häälega rääkinud, et tuleb täismüür.

Osaliselt on piir turvatud looduslike tõketega – läbimatu Chihuahua kõrb, aga ka kuni poole kilomeetri kõrgused kanjonid või siis hiiglaslikud paisutatud veehoidlad. Lisaks piirile endale on valve all ka kõik Chihuahua kõrbest välja viivad maanteed: kõik liiklusvahendid peavad seal dokumentide kontrolliks peatuma.

J-K.R: Kas ta on mingitest tähtaegadest ka rääkinud?

H.M: Kõik jutud, mis puudutavad tähtaegu ja maksumust, on olnud täielik udukogu. Nimetatakse ikka väga erinevaid tähtaegu: kõige lühem on kaks aastat, aga teised ütlevad, et kiiremini kui 10 aastat ei ole võimalik. Maksumusega on sama: kui alguses hakati rääkima – Trumpi enda jutt –, et kusagil 6 miljardit, siis praegu ametlikult räägitakse 30 miljardist. Aga on kildkond insenere, kes ütlevad, et alla 90 miljardi seda kindlasti valmis ei tee.

J-K.R: Milline see Trumpi müür füüsiliselt peaks üldse välja hakkama nägema, ma ei kujuta seda üldse ette.

H.M: Nad ise räägivad praegu kõige rohkem sellest, et see on tara. Võimalik siis, et betoontara. Aga näiteks Californias on juba praegu tarasid, mis on raudvarvadest ja millest võib tõele au andes rahulikult üle ronida. Rohkem ikkagi tahetakse, et see oleks betoonist – et ei oleks ka läbipaistev. Et tara ääres ei saaks mingisuguseid kokkuleppeid sõlmida teisel pool olevate vendadega. Lisaks seinale on planeeritud kaks teenindusteed kummalgi pool. Service road. Et saaks müüri hooldamas käia. Iseenesest on selge, et müür ise ju ei takista ikkagi mitte midagi. Praegu kõige tõsisemad kohad on sellised, et kui sa neid ei valva, siis saab sealt üle tulla. Internetis on üks väga tore pilt, kus üks kutt väga kõrgest aiast džiibiga üle sõidab. Sinna on pandud talad, tohutu järsu 45-kraadise nurga all, ent tüüp sõidab sealt üle.

J-K.R: Nii et piir on, aga see siiski ei pea, seal on see probleemi juurikas.

H.M: Praegu on juba valve käsutuses droonid ja helikopterid – hunnik tehnikat. Kui sa seal piiriäärses rajoonis ringi sõidad, näed neid patrulle tee ääres ju kogu aeg seismas ja piirkonda jälgimas. Aga sina näed neid küll palju, ent nemad sind palju kordi rohkem. Lisaks riiklikele struktuuridele osalevad USA poolel piiri valvamisel ja illegaalse immigratsiooni tõkestamisel mitmed vabatahtlikest koosnevad paramilitaarsed rühmitused. Mehhiko poolel seevastu aga korraldatakse seiklusmänge, mis imiteerivad võrdlemisi reaalselt piiri ületamist. Ühendriikide poolel arvataksegi, et tegemist võib olla piiriületuseks vajalikku ettevalmistust andvate treeninglaagritega.

Sellest hoolimata ületab iga päev piiri enam kui 1000 illegaalset immigranti. Teist sama palju, 2000, tabatakse piiriületuskatsel ja saadetakse pärast menetlustoiminguid Mehhikosse tagasi. Pea pooled neist üritavad seejärel uuesti piiri ületada. USA-s illegaalselt viibivate mehhiko immigrantide arvuks arvatakse olevat ümmarguselt 15 miljonit.

Probleem on olemas. Kõigepealt tohutu ebaseaduslike immigrantide kari, kes USA-s elab. USA-s arvatakse elavat enam kui 40 miljonit illegaalset immigranti (enam kui 10% elanikkonnast). Samas ei ole loomulikult need kõik ületanud piiri illegaalselt. Riiki saabutakse ka seaduslike viisadega (või siis viisavabalt), kuid jäädakse sinna kauemaks, kui viisa lubab. 2015. aastal väljastas USA kokku rohkem kui 11 miljonit viisat.

Tööd saada on keeruline ning ainus pärani uks on igasugune kuritegevus. Ainuüksi Mehhiko immigrante arvatakse USA-s olevat 15 miljonit. Samas, juba viimased kümmekond aastat on tendents selline, et tullakse küll üle Mehhiko, aga need, kes tulevad, ei ole enam mehhiklased, vaid ladina-ameeriklased. Mehhiklased, kes on tahtnud, on juba ära tulnud. On teeninud Ameerikas endale mingi raha ja läinud selle rahaga koju tagasi ja pannud seal elu püsti.

Ja ikkagi – tuhat inimest päevas… Kolme aastaga tuleb miljon juurde.

J-K.R: Pluss see, et ta püüab selle müüriga tõkestada narkovedu, vähemalt telekanalitele intekaid andes räägib nii.

H.M: Narkovedu on sellega nüüd küll kõige raskem peatada. Sest narko liigub – ja ka immigrandid –, juba ammu maa alt. Sellised tunnelid on varustatud elektriga, sisse ehitatud raudteedega kauba transportimiseks jne. Neid on leitud ikka kusagil sada. Ja see tavaliselt näeb selline välja, et kummalgi poolel on mingi laohoone, võetakse rendile ja siis tehakse tunnel ühest hoonest teise, väljast sa midagi ei näe, territoorium, aiaga piiratud. Mingisugune näiline äri pannakse püsti.

Ja tänapäeval on juba asjad, mis õhus lendavad ja narkot toovad. Pluss see, et narkokartellide käes on allveelaevad, millega narkot tuuakse. Need asjad teevad selle müüri ehitamise mõttekuse küsitavaks. Pigem on siin selline asi, et võib olla Trumpile väga lähedal seisev ehitusorganisatsioon saab väga suured tellimused väga pikaks ajaks.

J-K.R: Nii et eks see müür ole mõnes mõttes populism, müüri abil on nende probleemidega suhteliselt võimatu võidelda.

H.M: Trumpi kriitikud ütlevad, et müüri asemel tuleks tegeleda elektroonilise valvega. Ja aparaadid on nii tundlikud, et tunnevad ära, kui keegi massiivset tunnelit kaevab. Teiseks lajatab Trump mehhiklastele, et nemad peavad selle müüri kinni maksma. Ja USA ja Mehhiko suhted on seetõttu ikka väga sitad praegu. Selle asemel, et teha koostööd kogu selle piiriala piirkonnaga, toimub tülikiskumine.

Asi on ka selles, et piirialal elab muidugi jube palju inimesi. See ala on ju olnud juba indiaanlaste aegadest peale, piiriala on kõikjal olnud kaubanduspiirkonnaks. Seal elab ligi 12 miljonit inimest (nii Mehhiko kui ka USA poolel). Paljud USA kodanikud elavad Mehhikos ja vastupidi. Samamoodi käiakse vastastikku teisel pool koolis või tööl.

Loomulikult, kõike seda jälgida ja kontrollida on jube keeruline. Aga ikkagi, kui teha omavahel koostööd, siis oleks see palju parem moodus.

J-K.R: Mingi loogika ütleb, et Mehhiko ei ole sellest huvitatud. Ja ei ole vast ka suuteline seda asja jälgima.

H.M: Mina ei ütleks, et Mehhiko pool ei ole huvitatud, Mehhiko pool on huvitatud. Sest Mehhiko pool tahab ka siiski kuritegevusega võidelda. Aga praegu seal piirialal on nad lihtsalt alla jäänud. Ka piiriäärsed elanikud on aru saanud, et koostööst sünnib neile kõigile kasu. Nad on tegelikult Kolumbiast tulnud narkokartellide poolt pantvangi võetud ning tahaks neist lahti saada. Aga praegu on nende kartellide võim seal ikkagi liiga suur. Keegi ei julge väga piiksatadagi. Mehhikos on nad seal piirialal võimu praktiliselt enda kätte võtnud. Arvatakse, et kuskil 200 000 inimest on sõjas kartellidega surma saanud, nende hulgas ka USA eriväelased. Need vennad on hambuni relvastatud.

Peamiseks narkootikumide liikumisteeks on siiski meretransport – ainuüksi eelmisel aastal konfiskeeris rannavalve üle 200 tonni kokaiini. Ning asi on hullemgi veel, kartellidel on allveelaevad, millega narkootikumid USA-sse toimetatakse.

J-K.R: Nii võiks ju öelda, et see idee müürist on absoluutselt kasutu.

H.M: Võibolla ühe probleemi see müür tõepoolest lahendab. Kui varem tuldi Mehhikost Ameerikasse mõttega, et natuke pirukat süüa, siis nüüd on ikkagi üsna suur kuritegevuse vorm, et tullakse üheks ööks. Õhtul kui pimedaks läheb, tullakse üle, röövitakse natuke majapidamisi ja ärisid ning hommikuks, enne kui päike tõuseb, ollakse juba kodus tagasi. Võibolla selle vastu müür tõesti aitab. Aga see ei ole ikkagi proportsionaalne meetod – arvestades seda, kui palju piir ja hiljem hooldus, korrashoid jne maksab.

J-K.R: Naljakas on muidugi ette kujutada, kuidas inimesed võivad liimile minna, kui president hüüab, et mehhiklased maksavad.

H.M: Kuidas sa siis paned neid mehhiklasi seda maksma? Trump on välja mõelnud, et Mehhiko kaupadele kehtestatakse tollimaks. Mis tegelikult tähendab seda, et Ameerika tarbija maksab selle kinni. Aga tema ütleb selle kohta, et mehhiklased maksavad kinni.

J-K.R: Kuidas USA kogukond üldiselt müüri ideesse suhtub, kuidas see vastu on võetud?

H.M: Nii ja naa. USA inimeste poliitiline lojaalsus on meile raskesti mõistetav. Sugugi mitte kõik vabariiklased ei toeta Trumpi, aga kui Trump on presidendiks saanud, siis tuleb teda toetada ja kogu lugu. See, et nad ütlevad, et Trump ei ole võibolla kõige parem president, see ei puutu asjasse. Nemad toetavad kõike, mis Trump teeb. Aga piiriäärsed elanikud, olgu nad siis vabariiklased või mitte, neile see ei meeldi. Ja piiriäärsed põliselanikud, sõltumata oma poliitilistest eelistustest – nende jaoks on väga oluline avatus, sest see kahe kogukonna läbipõimumine on aegade jooksul olnud ülimalt tihe. Mehhiko poolt käiakse Ameerikasse tööle, et paremat raha saada, ameeriklased on pannud Mehhikosse oma ettevõtted püsti, et odavama tööjõuga asju teha. Piiriülene majandus on tegelikult väga suur ja igasugune läbikäimine nii isiklikul kui ka ärilisel pinnal on massiline. Kui sellele hakatakse väga kõvasti kriipsu peale tõmbama, lõhub see sealse seadusliku elu korralikult ära.

J-K.R: See müür on paljusid inimesi ehmatanud, see justkui viib tagasi külma sõja aegadesse.

H.M: Kindlasti, ja see häirib paljusid seal piirialadel. Vahel elavad seal isegi pered niimoodi, et üks ühel ja teine teisel pool, toimib selline külastusabielu. Ja müür on veidi arusaamatu ka selles plaanis, et kui sa vaatad natuke pikemas perspektiivis statistikat, siis illegaalsete piiriületuste arv on kõvas languses. Isegi sajandivahetusel, 17 aastat tagasi, oli see neli korda suurem kui tänapäeval. Neli korda on see hulk 17 aasta jooksul vähenenud – ilma piirita. Järelikult mingid muud vahendid on palju efektiivsemad.

J-K.R: Tundub, et see müürindus on siis USA viinud mingisse kodukakluseelsesse seisundisse.

H.M: Kõige suurem jama ongi see, et USA ühiskond on ikka väga lõhestunud. Nii polariseerunud ei ole Ameerika ühiskond olnud kunagi varem. Peale kodusõda vähemalt.