PERKELE! KUVIA SUOMESTA! Tiit Tuumalu korgib lahti visiseva longero ja sellest purgist purskab kaks ööpäeva Soome kultusfilme. Kes tahab sommide vinge longeroga pihta saada, kobigu novembris PÖFF-ile.
Soome tähistab sajandat sünnipäeva. PÖFF teeb oma suurele sõbrale ilusa kraapsu, tuues 48 tundi järjest ekraanile sealseid filme – sellisel kujul ja koguses korraga pole neid Eestis veel kunagi varem näidatud.
Vaevalt et mujalgi näidatud on, ka Soomes mitte
Kokku jõuab sellel kahe ööpäeva pikkusel pretsedenditul maratonil, mis leiab aset 24.–26. novembril Tallinna Kinomajas, suurele linale 23 filmi aastatest 1938–2008. Tasub tähele panna, et need pole mingid pidulikud, nahksevõitu juubelifilmid, mis sellistel puhkudel ikka riigist riiki rändavad, vaid midagi hoopis teravamat.
Või nagu polaarjoone taga tegutsev Sodankylä filmifestival, kes PÖFF-i palvel on selle valiku kokku pannud, ise ütleb: need on tõelised kultusfilmid. Millest nii mõnigi kusagilt filmikunsti äärealadelt välja kasvanud teos on saanud erakordselt populaarseks.
Näiteks avab kogu kava Jörn Donneri kurikuulus dokumentaalfilm „Neetud! Soomemaa vaated“ („Perkele! Kuvia Suomesta“), mis jutustab intervjuude vahendusel Soome ühiskonnast aastal 1970, kus kõrvuti eksisteerivad hea ja paha, kole ja ilus, kurb ja naljakas, õrn ja rõve. Autor heitleb selles pompoosses autobiograafias teda isiklikult ahistava, ignorantse ja armetu Soome riigiga, nagu kirjutas kunagi Marko Raat.
Film kukkus välja kohati nõnda ropp, et seda tuli kärpida. Nii sai originaalversioon linastusloa alles 1980-ndate lõpus. „Kui see ka tundub natuke hull, siis ei ole see mitte filmi, vaid soome rahva viga,“ väitis Donner ise pärast linateose väljatulekut.
Muide, sedasama meest, kes on Ingmar Bergmani filmi „Fanny ja Alexander“ produtsendina vastu võtnud Oscari, on oodata ka Tallinna, oma filmi sisse juhatama. Donnerilt on kavas teinegi linateos, erootiline komöödia „Naiste pildid“ („Naisenkuvia“), samuti omal ajal tsensuuri käest tuuseldada saanud töö.
Kes sõidavad saunas vaaterattaga
Suur osa valikusse kuuluvatest filmidest on Eestis varem linastumata, Teuvo Tulio erootiline melodraama „Sensuela“ (1973) näiteks – Soome camp-filmide kuulsamaid näiteid – jõuab välismaal ekraanile alles kolmandat korda. See on esimene kodumaine film, mis keelati omal ajal alla 18-aastastele ja sedagi pärast kärpimist. Teleesilinastuse sai selle tsenseerimata versioon alles tänavu kevadel.
Vanim linateos – Nyrki Tapiovaara thriller „Varastatud surm“ („Varastettu kuolema“) – on pärit aastast 1938, uusim – A. J. Annila õudusfilm „Saun“ („Sauna“) – aastast 2008. Kavast leiab hulga komöödiaid, näiteks Peter von Baghi filmi „Krahv“ (Kreivi“, 1971), Matti Ijäse filmi „Räpsy ja Dolly ehk Pariis ootab“ („Räpsy ja Dolly eli Pariisi odottaa“, 1990) või Anssi Mänttäri filmi „Viimased rotinahad“ („Viimeiset rotannahat“, 1985). On õudusfilme, näiteks Olli Soinio „Kuupaistesonaat“ („Kuutamosonaatti“, 1988) ja thriller’eid, näiteks Auli Mantila „Paabusilm“ („Neitoperho“, 1997).
Koguni viis Tallinnas näidatavat linateost jõudsid esikümnesse kõigi aegade parima Soome filmi hääletusel, mille korraldas viis aastat tagasi kriitikute seas rahvusringhääling YLE. Kolmandaks tuli Erik Blombergi „Valge põhjapõder“ („Valkoinen peura“, 1952), kuuendaks Aki Kaurismäki „Mees ilma minevikuta“ („Mies vailla menneisyyttä“, 2002), kaheksandaks Risto Jarva „Jänese aasta“ („Jäniksen vuosi“, 1977), üheksandaks „Sensuela“ ja kümnendat kohta jagas Aki Kaurismäki „Calamari Union“ (1985).
Esimene oli toona Matti Kassila kriminaalfilm „Komissar Palmu eksitus“ (1960). Tallinnas jõuab ekraanile selle järjelugu „Gaas, komissar Palmu!“ („Kaasua, komisario Palmu“), mis valmis aasta hiljem.
Soome kõigi aegade populaarsemate filmide edetabelis on kavas olevatest linateostest kõige kõrgemal positsioonil – 700 000 vaatajaga 12. kohal – Mikko Niskaneni noortedraama „Käbi selja all“ („Käpy selän alla“, 1966), mis haakus toona aktuaalse seksuaalrevolutsiooni teemaga.
Enamik linastuvatest töödest jõuab Tallinna 35-millimeetristel filmilintidel.
Reedel, 24. novembril kell 18 algav ja pühapäeval, 26. novembril umbes kell 20 lõppev filmimaraton leiab aset Tallinna Kinomajas. Filmid linastuvad üksteise järel umbes 15-minutiliste vaheaegadega, vaid kummagi päeva varahommikul ootab vaatajat ees pikem, neljatunnine paus.
Avatud on baar ja saun, muusikat teeb ansambel Marko Haavisto & Poutahaukat – jah, seesama, kes kehastus Aki Kaurismäki filmis „Mees ilma minevikuta“ Päästearmee orkestriks ja esitas seal superhitiks saanud laulu „Paha Vaanii“. Tallinna on oodata veel näitleja Kati Outineni ja režissööre Auli Mantilat, Matti Ijäst ja A. J. Annilat.
Pileteid on võimalik soetada nii üksikutele seanssidele kui osta kogu ürituse pass. Esimesel juhul on hinnaks 3 eurot, teisel 15 eurot. Pääsmed on saadaval alates 10. novembrist.
INFOKAST
Pimedate Ööde filmifestival
PÖFF leiab tänavu aset 17. novembrist 3. detsembrini Tallinnas ja Tartus.
Põhivõistluskava avalikustatakse ja piletid lähevad müüki 17. oktoobril, debüütfilmide võistluskava 24. oktoobril.
Kogu festivali kava on avalik alates 10. novembrist.
PÕHIVÕISTLUSPROGRAMM
„Igitee“ (Soome-Eesti)
„Ikitie“
Režissöör A. J. Annila
Rahvusvaheline esilinastus
10 000 ameeriklast asutavad 1930-ndatel Nõukogude Liidus kolhoose ning ehitavad siiras tões ja usus üles sotsialismi – täiesti uskumatu lugu ajaloo põhjatust varasalvest! „Igavese armastuse sõdalase“ ja „Sauna“ autor A. J. Annila on tagasi emotsionaalse ajaloolise draamaga, mida tuleks kohustuslikus korras näidata kõigile neile, kes eitavad kommunismi kuritegusid. Soomes peamiselt nelja- ja viietärniarvustusi pälvinud filmis teeb oma viimase rolli ka Lembit Ulfsak.
„Lämbumine“ (Iraan)
„Khafegi“
Režissöör Fereydoun Jeyrani
Rahvusvaheline esilinastus
Iraani filmitööstus avaldab oma rohkem kui saja mängufilmiga aastas muljet. „Lämbumine“ tõuseb teiste seast eredana esile. See on omapärane, Hitchcocki mõjutustega love noir. Lugu õnnetust naisest, kelle armastusevajadus on nii suur, et sunnib astuma meeleheitlikke samme. 66-aastase Fereydoun Jeyrani mitmekihiline film näitab halastamatult, kui kergesti manipuleeritav võib olla armastus. Suurepärane roll kohalikult ekraanitähelt Elnaz Shakerdoustilt.
„Ekskavaator“ (Lõuna-Korea)
„Poceulein“
Režissöör Lee Ju-Hyoung
Rahvusvaheline esilinastus
Kui Lee Ju-Hyoungi nimi ei pruugi veel midagi öelda, siis Kim Ki-duki oma ütleb päris kindlasti. Viimane on selle filmi stsenarist ja produtsent. Endine sõdur, kes käsutati 1980. aastal maha suruma demokraatia eest võitlevate Gwangju üliõpilaste ülestõusu, kaevab juhuslikult välja veresauna ohvrite jäänused. Aastakümneid närinud südametunnistus sunnib teda üles otsima toonastes sündmustes osalejad – käsutäitjatest käsuandjateni välja –, et teada saada, kas nood on samasugused murtud mehed nagu ta isegi, keda nüüdne ühiskond põlgab. See on film, mis tõstatab suuri ja olulisi küsimusi ka Ida-Euroopa ajalugu silmas pidades.
„Mehetapja / Süütu / Vari“ (Eesti-Leedu)
Režissöör Sulev Keedus
Maailma esilinastus
Viimati pääses Eesti film põhivõistluskavva kolm aastat tagasi. See oli ammu. Seda enam rõõmu teeb Sulev Keeduse uhiuus film, mida PÖFF esilinastab. Kolm novelli, kolm erinevat aegruumi – mütoloogiline, painajalik ja unenäoline –, ja naise koht ühiskonnas. Meie uuema filmikunsti populaarsemaid naisnäitlejaid Rea Lest kehastab muljetavaldavalt kõiki kolme peategelast. Nähtav või nähtamatu niidistik ühendab kohati üllataval viisil ka teisi tegelasi ja sündmusi, sõltumata sellest, kas parasjagu on 19., 20. või 21. sajand. „Film – see on eelkõige saladus,“ tavatseb Keedus ikka öelda. Meile saladused meeldivad.
„Väike Tito“ (Itaalia)
„Tito il piccolo“
Režissöör Paola Randi
Rahvusvaheline esilinastus
Südantsoojendav taaskohtumine selle Itaalia naislavastajaga, kelle eelmine komöödia „Into Paradiso“ noppis auhindu mitmelt poolt maailmast ja kuulus ka PÖFF-i kavva. Nevada kõrbes tegutsev introvertne teadlane, kes üritab pärast abikaasa surma temaga kosmose kaudu kontakteeruda, peab hakkama hoolitsema oma surnud venna laste eest. Ulmekomöödiate värske hingamine, mis sisaldab 1980-ndate võnkeid ja sobib vaatamiseks ka noorematele.
„Mõte ekstaasist“ (Saksamaa-USA-Šveits)
„A Thought of Ecstasy“
Režissöör R. P. Kahl
Rahvusvaheline esilinastus
Tõenäoliselt võistlusprogrammi kõige provokatiivsem film. Georges Bataille’st ja Jean Baudrillard’ist inspireeritud erootiliste sugemetega unenäolises psühholoogilises thriller’is ajab Frank Ameerika kõrbes oma kunagise armastuse jälgi, kaotades ennast lõpuks illusioonides ja enesehävitamisele andudes.
„Memm“ (India)
„Ajji“
Režissöör Devashish Makhija
Euroopa esilinastus
Kui ühiskonnas valitseb ebaõiglus ja ülekohus jääb karistuseta, tuleb õigusemõistmine enese kätte võtta. Vanaema võtab ette kohaliku rikkuri poja, kes on vägistanud tema 9-aastase lapselapse. „Vorošilovi laskuri“ laadis kättemaksu-thriller India moodi. Pärast Busani festivali esmakordselt Euroopas.
„Bangzi meloodia“ (Hiina)
„Cun xi“
Režissöör Dasheng Zheng
Rahvusvaheline esilinastus
Hiina kolkakülas lavastatakse 1980-ndate algul ooperit ja valmistutakse järjekordseks maareformiks, kuigi elu mõjutab veel eelmise ajal juhtunud tragöödia. Tragikomöödia võtmes ajalooline draama, mille alltekst osutab ülevalt poolt pealesurutud, risti üksteisele vastukäivate muutuste suvalisele iseloomule Hiina ajaloos – tegu on üpris tundliku teema ja erandliku käsitlusviisiga sealses filmikunstis.
