Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis on põneval moel kokku saanud uus ja vana. Sellest, kuidas põimuvad traditsioonid ja uudsed lähenemised nii kunstile kui ka matemaatikale, kirjutab nöörikunstnik Maris Rekor.
Kui kokku saavad geodeet, maaler, torumees, baaridaam ja trükkal, sünnib midagi põnevat. ML StringArt on kunstnike ühendus, kuhu kuuluvad asutajaliikmed Maris Rekor ja Tanel Tammaru (hüüdnimega Lill) ning paar aastat hiljem liitunud Meelika Krutjakova, Alari Peltser ja Sergei Grosman. Esimesed nöörikunsti katsetused tegime 2015 ja edasi läks kõik aina ülesmäge. Sel ajal soovis peaaegu igaüks oma peole säravat nööridekoratsiooni. Oli aegu, kui elasime suviti vaid festivalidel ja aeg-ajalt käisime kodus magamas. Aus on öelda, et oleme nööride imelisest maailmast praeguseks leidnud endale elupõlise hobi.
Teeme enamasti kohaspetsiifilist nöörikunsti, milles on sisuliselt kaks pilti. Üks, mis on vaadeldav päevavalges, ja teine spetsiaalse valgustusega. UV-valgus või RGB-valgusti paneb neoonsed värvid ja valge helendama selliselt, et värvitunnetus vaataja jaoks muutub. Looduslikust valgusest paneb neoonkollase ja -oranži helendama päikeseloojang ja -tõus, mida alati aga käepärast ei pruugi olla.
Matemaatika on kunst ja Everest pole vaid mägi
Nöörikunsti emaks loetakse iseõppinud inglise matemaatikut Mary Everest Boole’i, kes õpetas 19. sajandi lõpul lastele kõverjoonset tikkimistehnikat kasutades matemaatikat. Ta suutis end ajalukku kirjutada ajastul, kus naistel üldjuhul polnud kombeks saada ei haridust ega teha karjääri. Tema raamat “Philosophy and Fun of Algebra” (“Algebra filosoofia ja rõõm”) on esimene oma lehekülgedel nöörikunstist kõnelev allikas.
Mõni peab matemaatikat igavaks, teine näeb selles ilu ja kunsti. Matemaatikas on mudelid ja modelleerimine, parameetrid ja piirväärtused, mis mõnele üllatuseks loova inimese fantaasiat hoopis kummalisel moel ergutavad. Matemaatikud hakkasid näiteks Prantsuse kolleegi Théodore Olivier’ 3D-mudeleid Saksamaal kasutama juba 1847. aastal. Üliõpilased, kes õppisid arhitektuuri ja inseneeriat, töötasid keerukate matemaatiliste valemite visualiseerimiseks samuti välja mudeleid. Need jõudsid ka muuseumitesse, kus inspireerisid omakorda kunstnikke.
- aastal jäid ühel näitusel välja pandud mudelid silma Henry Moore’ile. Ta alustas nööridega seotud skulptuuride tegemist ning ühendas selleks looduslike materjalide pehmeid jooni ja nööride konkreetsust, tugevust. Kunstnikud õppisid tänu nööridele oma töödes nurki kas pehmendama või teravamaks muutma.
Aasta varem toimus Pariisis oluline sürrealistide näitus, mida nägi omakorda Marcel Duchamp, keda võib uhkusega nimetada maailma esimeseks live-nöörikunsti tegijaks. Oma 1942. aasta näitusel New Yorgis kasutas ta täpselt 16 miili nööri, et siduda kokku ruum ja kõik seal sees olevad objektid. Selle võttega tegi ta ruumis liikumise ja tööde vaatlemise üheaegselt keeruliseks ja samas visuaalselt ühtseks.
Aga Everest ja nöörikunst? Geodeedi ametit peab ML StringArti asutaja Lill sarnaselt Mary Everest Boole’i kuulsale onule Georg Everestile, kelle järgi on nimetatud üks maailma kuulsamaid mägesid Mount Everest, mille tippu hiljuti taas üks visa eestlane Kunnar Karu jõudis.
Nöörikunsti autoriteedid
Maailmas ilmselt pole enam nurka, kus nöörikunstiga ei tegeletaks, saame siis tuttavaks mõne enam silma paistnud kunstnikuga.
David Pressist on saanud suur eeskuju keerukate ruumiliste objektide loomisel paljudele teistele kunstnikele. Teda on omakorda inspireerinud nii Théodore Olivier, Kenneth Snelson kui ka Naum Gabo.
Mehhiko kunstnik Gabriel Dawe on tuntud eelkõige selle poolest, et ühendab arhitektuuri prisma-maailmaga. Tema näitus “Plexus 35” on rännanud läbi mitmete maade ja tutvustanud inimestele nöörikunsti suurtes ruumides. Tema spetsialiteet on kasutada vikerkaarevärve. Kui päevavalgus paistab läbi nööride, tekib kohati hologrammi-efekt. Läbi aastate on Dawe’i tööd olnud meile suureks inspiratsiooniks, sest ta teosed on sarnaselt meie omadega kohaspetsiifilised ehk teisisõnu on tegemist live-nöörikunstiga.
Chiharu Shiota on Jaapani päritolu kunstnik, kes on spetsialiseerunud ruumi paksult nööridega täitmisele. Tema eripära seisneb ka igapäevaelu elementide sidumises oma töödesse. Shiota uurib inimese eksistentsi erinevates dimensioonides, luues suuremahulisi niidiinstallatsioone, mis sisaldavad mitmesuguseid tavalisi objekte ja väliseid mälestusesemeid.
Julie Lansom ja Kevin Fernandez on Prantsuse kunstnikud. Julie köitis meie tähelepanu oma ruumiliste “Sputniku” lampidega. Tema stiil on väga minimalistlik ja lihtne, mis ometi jätab palju ruumi fantaasiale ja pakub ainest mõtiskluseks.
Paraboolne matemaatika
Kevinit võib lugeda meie suurimaks eeskujuks ja inspireerijaks. Nöörikunstiga alustasime me praktiliselt samal ajal ning tema oli esimene suur artist, kes meid märkas ja tunnustas nii hea sõna kui ka reklaamiga.
Tema stiil on aastatega tohutult arenenud. 2015, kui meie alustasime, tegi tema juba päris suuri 2D-mooduleid ja lavadekoratsioone. Täna on ta üks silmapaistvamaid 3D-nöörikunsti tegijaid. Tohutu detailsus ja osavad käed ajavad silmad imestusest pärani ka neil, kes on aastaid valdkonnas tegutsenud.
Mõned aastad tagasi lõi ta Facebookis grupi “Psychedelic stringart”, mis on praeguseks kasvanud välja suurimaks selle kunsti huviliste grupiks. Soovitame seda kõigile, kellel tõsisem huvi nöörikunstimaailma vastu. Samuti saab sealt väärt nõu nii materjalide tellimise kohta kui ka professionaalset ja ausat tagasisidet oma töödele.
Loomulikult elab nöörikunst ka arvutis. 2016. aastal leiutas elektroonikainsenerist Kreeka kunstnik Petros Vrellis algoritmi masinale, mis seob nööre foto järgi.
Tänapäeval kasutatakse paraboolset matemaatikat, mis on sõna otseses mõttes nöörikunst, ka näiteks arvutiga animatsioone tehes. See aitab mõista, kuidas objektid liikuma peaksid. Ehk siis, mida paremini nöörikunsti mõistad, seda enam märkad, kuidas see meid igal pool maailmas ümbritseb.
Nöörikunst kui meditatsioon
Oma loomult on nöörikunstiga tegelemine väga meditatiivne kavandi väljamõtlemisest nööride sidumiseni. Igal kunstnikul on oma unikaalne viis teose loomiseks. Nii ka meil. Üks mõtleb kõigepealt detailselt välja kogu kavandi, teine hakkab otsast pihta ja vaatab, kuhu välja jõuab. Tänasel pealiskaudsuse ajastul õpetab nöörikunst süvenemist ja oskust näha ilu pisidetailides. See kunst õpetab hästi ka seda, kuidas pisikesest mustrist võib kokku panna ühe väga suure pildi.
Loomeprotsessis tuleb pidevalt teha otsuseid ja ei tule kõne alla jätta midagi tegemata mingil suvalisel põhjusel. Tulemus lihtsalt ei tule sel juhul nii hea, nagu päriselt tahaks. Suurenenud mentaalne stimulatsioon hoiab mõistuse teravana ja aju aktiivselt töös, mis parandab võimet takistustest üle saada. Olgem ausad, tegelikult tekitab nöörikunst mõnikord ka pahameelt ja käega löömise tunnet. Eriti siis, kui nael saab valesse kohta või märkad viga mustris ja kõik niidid on vaja maha kerida.
ERM-is saab näituse teha “inimene tänavalt”
Meie Eesti Rahva Muuseumi sattumine tundus väga juhuslik, aga et meist keegi tegelikult juhusesse ei usu, siis teame, et me olime õigel ajal õiges kohas. Ajades südamest õiget asja, on meil nüüd suur võimalus tutvustada imelist nööride maailma ka avalikkusele.
Naljakas fakt on see, et ERM-i 2022. aasta osalussaali konkursile ideed ära saates oli meil kindel plaan hakata sellest igal pool sõna levitama. Juhtus aga nii, et suvi ja festivalide hooaeg tuli peale ja plaanist ei tulnud suurt midagi välja. Üllatus oli suur, kui muuseumist tuli konkursi ülekaalukast võidust teatav kõne. Järelikult tekkis meie poolt hääletanud inimestes suur huvi meie tegemiste vastu ja see liigutab siiamaani.
Oleme nöörikunstiga tegelenud üle kaheksa aasta, enamasti kinnistel üritustel, kus publikut piiratud arv. Praegune näitus ERM-is on avanud palju uusi uksi ja nüüd saavad paljud öelda, et on nöörikunstist kuulnud ja seda isegi oma silmaga näinud. Näitusele valisime välja kõige efektsemad, konkreetsesse ruumi sobivad teosed.
ERM-is saavad väga põnevalt kokku vana ja uus maailm, rahvatraditsioonid ja uudsed lähenemised nii kunstile kui ka matemaatikale. Muuseumi erinevates ruumides põimuvad omapärasel moel mitmed sajandid.
Nöörinäitus
Nöörinäitus ML StringArt “Elu läbi maatriksi” on Eesti Rahva Muuseumis avatud 20. augustini ja seda saab külastada T–P kell 10–18. Muuseumikaardiga sissepääs prii! 15. augustini ootab muuseum teemal “Öö” kandidaate konkursile “Oma näitus 2024”, loe lisainfot: https://www.erm.ee/et/oma-naitus.
Foto:Vaade Marcel Duchamp’i 1942. aasta näitusele.
