GASEERIMATA: Ukraina läheb eelolevale talvele vastu väiksemate gaasivarudega kui kunagi varem. Põhjusteks hinnavaidlused Gazpromiga ja Krimmi kaotus Venemaale. Kas ja kuidas suudab Ukraina nende varudega selle talve üle elada? Energeetikaekspert Andres Mäe analüüsib olukorra keerulisust.

Alates 2004. aastast on Ukraina valitsus ja riiklik energiafirma Naftogaz Ukrainõ pidanud pidevaid ja pikki vaidlusi Venemaa valitsuse ja Gazpromiga imporditava maagaasi hinna üle. Kahel korral on vaidlus kasvanud üle tõsisemaks tüliks, mis on kaasa toonud tarne- ja transiidikatkestused. Kuni 2014. aastani lahendati gaasitülid poliitilise kokkuleppega.

Selle aasta 22. veebruarist olukord muutus. Ukraina uus valitsus keeldus sõlmimast poliitilist kokkulepet Moskvaga ja läänelt saadud raha kulutamist maagaasi ostuks, iseäranis pärast Krimmi annekteerimist ja relvakonflikti Ida-Ukrainas.

16. juunil 2014 peatas Gazprom gaasiekspordi Ukrainasse, sest Naftogaz keeldus tasumast eelmise aasta lõpust kuhjuma hakanud võlga. Ka ei olnud Naftogaz nõus tegema ettemakseid tarnitava gaasi eest, sest hinnas polnud jõutud kokkuleppele.

Tüli lahendamiseks esitasid Gazprom ja Naftogaz kumbki hagi Stockholmi arbitraaži. Gazprom nõuab Naftogazilt võla tasumist, Naftogaz tahab Gazpromilt õiglast hinda.

Gaasivarud maa-alustes hoidlates

Impordi katkemisele vaatamata on gaasitranspordisüsteemi (GTS-i) operaatorfirma Ukrtransgaz pumbanud gaasi maa-alustesse hoidlatesse. Kui 16. juuni seisuga oli varusid 14,3 miljardit kuupmeetrit, siis 21. augustiks olid need kasvanud 15,5-le miljardile kuupmeetrile, mis on ligi pool hoidlate maksimaalsest mahust. Varusid võimaldas suurendada maagaasi tagasisuunamine ehk revers Poolast ja Ungarist. Kui lisandub revers Slovakkiast, siis tõenäoliselt suudetakse kütteperioodi alguseks kasvatada varud 16,5-le miljardile kuupmeetrile.

Need varud on Ukraina päralt, sest 17. juunil katkestas Gazprom gaasitransiidi tasakaalustamise lepingu, mis kohustas Ukrtransgazi tagama oma varudest talvise tarbimise kasvu Kesk-Euroopa riikides. Nüüd seda kohustust enam pole.

Maagaasi tagasisuunamine ehk revers

Gaasi revers eeldab tagasisuunamist võimaldavat toruühendust ja vaba mahtu transiiditrassil. Kui gaasikogus on piiriületusel vahetanud omanikku, võib viimane suunata osa gaasi tuldud teed pidi tagasi. Euroopa Komisjon tühistas gaasi edasimüüki keelavad klauslid tarnelepetes juba kümmekonna aasta eest ja nüüd on maagaasi omanikul vaba voli ostetud kaubaga omatahtsi toimetada.

Esimese katse osta maagaasi Euroopast reversiga tegi Ukraina 2012. aasta lõpus, kui Saksa energiafirma RWE müüs Naftogazile Poola kaudu väikese koguse maagaasi. Eelmisel aastal lisandus Poola reversile ka Ungari ning Naftogaz ostis RWE-lt gaasi kokku üle kahe miljardi kuupmeetri.

Tänavu lisandub revers Slovakkiast ning alates 1. septembrist on Ukrtransgaz valmis sealtkaudu transportima kuni 27 miljonit kuupmeetrit ööpäevas. Kõnelused Slovakkia GTS-i operaatorfirma Eustreamiga venisid, sest viimane ei soovinud kahjustada Gazpromiga sõlmitud transiidilepet.

Ukraina omatoodang

Ukraina gaasitoodang on iseseisvumisest alates püsinud kahekümne miljardi kuupmeetri piiril. Maagaasi tootmise suurendamist on kammitsenud suhteliselt madal hind, millega riiklikud tootjad peavad gaasi tarbijatele müüma. Seetõttu on ettevõtted vähendanud geoloogilisi uuringuid ja leiukohtade kasutuselevõttu. Erandiks oli viimastel aastatel rannikumeri, iseäranis Krimmi poolsaare ümbruses, kus avati mitu gaasimaardlat ja soetati kaks uut puurimisplatvormi maagaasi tootmiseks. Rannikumaardlate kasutuselevõtuga loodeti korvata gaasitootmise vähenemist maismaal, kuid Krimmi annekteerimisel jäädi sellest kõigest ilma.

Kuni augustini ei mõjutanud lahingud terroristidega Donetski ja Luhanski oblasteis maagaasi tootmist. Kuid Ukraina suurima gaasitootja Ukrgazvidobuvannja andmetel tuleb neil osa puurauke turvalisuse kaalutlustel sulgeda ning augustis toodetakse seetõttu 8 kuni 10 miljoni kuupmeetri võrra vähem gaasi.

Maagaasi tootmist on tänavu suurendanud eraettevõtted, kuid nende osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. Erafirmadel on lubatud gaasi müüa üle kümne korda kallimalt, võrreldes riigifirmadega.

Maagaasi asendatavus

Alates 2009. aastast on Ukraina ettevõtjad ja energiatootjad püüdnud asendada üha kallimaks muutuvat maagaasi muude kütuste, ennekõike kivisöega. Gaasi tarbimine on vähenenud ligi 70 miljardilt kuupmeetrilt umbes 50-le miljardile kuupmeetrini aastas.

Relvakonflikt Ida-Ukrainas on sundinud ettevõtjaid peatama kivisöe kaevandamise Donbassis ning Ukraina valitsus kaalub tõsiselt söe importi, sest olemasolevaist varudest piisab heal juhul pooleteiseks kuuks.

Elektrienergia tootmisel on võimalik käivitada kaks reservis olevat energiaplokki Ukraina tuumaelektrijaamades. Kuigi Ukraina toodab ise uraani ja rikastab seda, valmib vajaminev tuumkütus Venemaal. Suhete teravnemine ja relvakonflikt ei ole seni mõjutanud tuumkütuse tarneid.

Alternatiivsed maagaasi impordikanalid on piiratud mahuga (revers Euroopast), mis ei suuda korvata Ukraina impordivajadust või alles rajamisel (LNG taasgaasistamise terminali rajamine Odessasse).

Valmisolek talveks

Võrguväljaanne ЛІГАБізнесІнформ hindas Ukraina võimalusi elada eelolev talv üle, ilma et Naftogaz peaks Gazpromilt gaasi juurde ostma. Analüüsi põhjal võib väita, et range kokkuhoiu ning stabiilse reversi ja kodumaise gaasitootmise korral võib Ukraina selle ülesandega isegi hakkama saada (vt tabel 1).

Kokkuhoid tähendab elanikele madalamat toatemperatuuri, maagaasist sõltuvale tööstusele aga seisakuid. Valitsuse otsusega peavad riigiasutused (haiglad, koolid) saama eeloleval talvel hakkama 10%, kommunaalettevõtted (peamiselt katlamajad) 30% väiksema maagaasi kogusega kui mullu. Kõige suuremad kärped tuleb teha tööstusel: mullusega võrreldes saavad nemad tänavu peaaegu kaks ja pool korda vähem maagaasi. Seetõttu kaalub valitsus loa andmist, et ettevõtted saaksid osta maagaasi Venemaalt ja Euroopast otse, ilma Naftogazi vahenduseta.

Maagaasi tootmine Ukrainas on tänu erafirmadele suurenenud, kuid relvakonflikti tõttu Ida-Ukrainas võib riigifirmade toodang väheneda.

Reversi mahud on kuude lõikes kõikunud, näiteks juulis vähenes gaasi tagasisuunamine Ungarist, sest sealsed gaasifirmad suurendasid eeloleva talve ja transiidi katkemise kartuses varusid maa-alustes hoidlates. Talvel sõltub gaasireversi maht sellest, kas Euroopas on maagaasi piisavalt, et ülejääki Ukrainasse tagasi suunata.

Slovakkia reversi lisandudes tahab Ukraina varuda oktoobriks hoidlatesse u 16,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi. Varasemail aastail on varusid olnud kütteperioodi alul u 20 miljardit kuupmeetrit. Kuid siis olid ka tarbimine ja import suuremad ning mõningatel aastatel jäi varutud gaasi hoidlates ülegi (vt tabel 2).

Tegelikult ei ole kellelgi täit kindlust, kas ja kuidas Ukraina eeloleval kütteperioodil hakkama saab. Pole välistatud, et Euroopa Komisjoni survel tuleb osa gaasivarudest kulutada ikkagi tarbimise silumiseks Kesk- ja Kagu-Euroopa riikides.

Välistada ei saa vajadust (nt mitmenädalase madala õhutemperatuuri korral) katta puudujääv osa gaasist maa-aluste hoidlate puhvergaasiga. Sel juhul tuleb kevadel ja suvel importida täiendavad kogused maagaasi, et hoidlatesse uus puhver tekitada.

Tõenäoliselt just neil põhjustel kaalub Ukraina valitsus veel 5 miljardi kuupmeetri maagaasi ostmist Gazpromilt.

1.

Maagaasi tarve, toodang, varud ja import Euroopast 2014–15 (miljard m³)

Allikas: biz.liga.net, 6. august 2014

2.

Ukraina maagaasi tarbimine, import ja tootmine (miljard m³)

* Sellest 25,8 miljardit m³ imporditi Venemaalt ja 2,1 miljardit m³ Euroopast.

** Negatiivne arv näitab toodetud ja imporditud maagaasi ülejääki hoidlates.

Allikad: НАК Нафтогаз України; Die Achillesferse der Ukraine, Michael Gonchar, Ukraine-analysen nr 127, 11.02.2014, p. 6