PUHUME, KUIDAS TORUST TULEB: Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist valgustab eesti traditsiooniliste muusikainstrumentide koosolekut Brüsseli Muusikainstrumentide Muuseumi väljapanekul. Näitusele süstivad elu Pärimusmuusika keskuse haridusprogrammid.
Viimaste ühiskondlike teemade valguses ei teki tunnet, nagu oleks kohe, kohe ees ootamas Eesti riigi esimene tõeliselt suur juubel. Pigem annavad tooni negatiivsed osundamised, reaktsioonid, vastureaktsioonid, usaldamised ja umbusaldamised. Kõik teised sätivad oma sabakuubesid, sest ees on ootamas peen pidu. Ainult et juubilari peres käärib. Käärib nii, et vähe pole.
Põlvkondadevaheline sidusus
Samas mõjub väga positiivsena see, mis toimub EV100 programmis ja leheküljel ev100.ee. Samuti on Eesti ise tegemas kingitusi oma kaugematele ja lähematele naabritele.
Mitmesugustes rahvusvahelistes kultuuriprojektides ja -organisatsioonides osalemise põhjal julgen öelda, et mitte kusagil Euroopas ei ole nii palju elavat rahvamuusikat kõrvuti elava loodusega, kui seda võib näha ja kogeda Eestis. Neli aastat tagasi, kui mul oli harukordne au korraldada koos eesti rahvamuusikutega eesti rahvamuusika koguja ning Muusikamuuseumi asutaja August Pulsti 125. sünniaastapäeva pidunädalaid, võis ainult rõõmu tunda generatsioonide vahelise sidususe üle. Igas Eesti nurgas, kus kontserte andsime, olid vanade kõrval ka noored. Mitte ainult kuulamas, vaid ka ise musitseerimas. Kõiksuguste kandlelaagrite ja pillide õpitubade populaarsus viitab otseselt eesti rahvamuusika elujõulisusele. Paljud Eesti ansamblid, keda on saatnud edu ka rahvusvahelisel areenil, on oma loomingu võtnud otseselt pärimusmuusikast.
Ehk siis lühidalt – kingime Euroopale eesti rahvamuusikat?!
Elus Brüsselis
Eestlasliku tagasihoidlikkusega sai Brüsseli Muusikainstrumentide Muuseumile (MIM) 2015. aastal välja pakutud muuseumidirektori Tanel Veeremaa idee eesti rahvapillide näitusest…
- oktoobril 2017, keset Eesti Euroopa Liidu eesistumist, avati näitus „ELUS! Eesti rahvapillide lugu“ Brüsseli südalinnas paiknevas maailma muusikamuuseumide esikümnes positsioneeruvas muuseumis. Kahe ja poole aasta vahele jäi palju suhtlemist Brüsseli, Tallinna ja Viljandi vahel. Sest näitus pealkirjaga „Elus“ peab ka tegelikkuses elav olema ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse haridusprogrammid, kontserdid ja töötoad sellele elu annavadki.
Püsivad traditsioonid
Eesti (Teatri- ja Muusikamuuseumi) kingituseks Euroopale sai metsane ja muusikaline oaas keset Euroopa poliitika ja äri tuiksoont. Näituse sisu panid kokku Eesti parimad rahvapillide tundjad – Igor Tõnurist, Krista ja Raivo Sildoja ja Tarmo Kivisilla. Praegused pillimeistrid valmistasid näituse jaoks ekstra uued instrumendid – ka Eesti rahvapillivalmistamise tava on elus. Torupilli-Antsu (Ants Taul) poeg Andrus mõtles välja hands-on-rakenduse, kuidas mängida torupilli sõrmilist, ilma et peaks miskit puhuma. Kujundajad KAOS Arhitektuuribüroost lõid näituse, mille sisse lähed nagu Eesti metsa. 360-kraadised panoraamfotod Arne Aderilt lasevad külastajaid tunda end looduses ning muuseumilt Brüsselisse saadetud vanad ning tänapäevased rahvapillid kingivad teadmise, et Eestis on endist viisi säilinud elus kolmnurk inimene-mets-muusika (ei ole tähtsuse järjekorras).
Valdur Mikita võib siinkohal pidada tundide kaupa ääretult paeluvaid loenguid, aga praegu on oluline mõista, et Eesti kinkis Brüsselile ja Euroopale midagi sellist, mida Euroopal ei ole või on väga vähe. Nii nagu Igor Tõnurist oma näituse koostamiseks kirjutatud essees ütleb: eesti rahvapillid on üldiselt küll euroopalikud, aga samas veidike isepäised. Ja elus!
Kingituse pikendamisest
Kui pärimusmuusika on aidanud 1,3-miljonilisel rahval keerulisi aegu üle elada, siis äkki annab see muusika jõudu ka teistele rahvastele? Praegune Euroopa on olukorras, kus ühed tahavad Euroopasse sisse, teised välja, kus puudub nii mõneski põhimõttelises küsimuses üksmeel. Ehk ongi Euroopale vaja midagi tugevat, jõuduandvat, kokkuliitvat?
Üks asi on selge: Brüsseli kohalikel ja turistidel näib olevat sügav huvi eesti rahvapillide vastu. Nii torupillirakendus, Heino Tartese valmistatud lõõtsapoolik kui ka Sildoja väikekannel on korralikult vatti saanud. Viljandi rahvamuusikute töötoad ja haridusprogrammid on väga populaarsed. Maarja Nuudi kontsert 2017. aasta oktoobris Bozaris oli välja müüdud. Praegu käivad läbirääkimised näituse pikendamise üle.
Me ei ole jätnud kahe silma vahele võimalust, et rahvamuusikast üksinda võib Euroopale väheks jääda. Nii avati jaanuari lõpus Brüsseli Flagey keskuses Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus „Arvo Pärt. Tuntud ja tundmatu“, mis nädalavahetusega kogus mitu tuhat külastajat. Muud sündmused EV100 rahvusvahelises programmis üle maailma koguvad endiselt suurt tähelepanu. Et Eesti kingitus kõige nõrgemale oleks ikka väärikas!
Kogu tagasiside, mis mujalt maailmast meile juubeli puhul saadetud, on väga positiivne. Nii et äkki on meie kingitustest Euroopale ka Eestile endale kasu? Ehk, tulles tagasi esimeses lõigus mainitud meeleolude juurde: vahest aitab teiste tänu meil endil rõõmsamaks ja julgemaks saada?
