VÄRVIKIREVAD ASUMID 1: Jaak Juske Tallinna asumilugude esimeses osas vaatleme vanalinna ja selle kaitsevööndiga piirnevate vanade eeslinnade lugu.
Tallinna on ajaloo jooksul jaotatud erinevateks haldusüksusteks. 1993. aastast on pealinn jagatud kaheksaks linnaosaks, mis omakorda koosnevad praegu kokku 84 eripalgelisest asumist.
Kuigi Tallinna mereäärsel rannikul on elatud juba viimased 5000 aastat, tõusis siinse muinasasula tähtsus umbes tuhande aasta eest, mil maapinna kiire tõusu tõttu merest liiga kaugele jäänud Iru linnamägi oma olulisust hakkas kaotama. Mereäärne paekalju, mida täna Toompeana tunneme, sobis uueks kantsiks paremini. Sadam asus nüüd kohe linnuse külje all. On ju merepiir Tallinnas pidevalt taandunud.
***
Kui meist keegi 13. sajandi esimestel aastatel tänase Tallinna vanalinna kohale sattuks, oleks ainus enam-vähem tuttav objekt vaid Toompea mägi. Seal, tänase Soome saatkonna kandis, asus eestlaste puust Lindanise muinaslinnus, mille taanlased 1219. aastal vallutasid ja oma kivilinnust rajama asusid. Vana kivimurru kohale kerkis mäele nime andnud Toomkirik. Tekkis de jure kaks, tihti vaenujalal olevat eraldi linna, mis liideti üheks alles 1878. aastal.
All-linn koosnes muinasaja lõpus ja keskaja alguses eraldi kindlustatud küladest. Eestlaste suur puust hoonetega küla koos turuväljakuga asus arvatavasti tänase raekoja platsi ümbruses. Sellest sai Tallinna süda, tulevase linna tuumikala. Sadamale lähemal asusid võõramaiste kaupmeeste kaubahoovid: skandinaavia kaupmeeste asula Oleviste kiriku ümbruses ja vene kaupmeeste hoov Sulevimäel. Esimesed Ojamaalt pärit sakslastest kolonistid lõid 1230. aasta paiku oma asula Niguliste kiriku ümbruskonda. Tulevaste suurte katedraalide kohal olid esialgu esimesed puust pühakojad.
Koos ristiusuga jõudsid Tallinna ka vaimulikud ordud. Tulevase Vene tänava äärde sadama lähikonda lõid oma esimese konvendihoone dominiiklased, sealsamas asusid ka kolme meestsistertslaste kloostri Kärkna, Padise ja Ojamaa Roma kinnistud. Naistsistertslaste Mihkli kloostri asula tekkis aga Toompea nõlva alla tänase Gustav Adolfi gümnaasiumi kohale.
Nii kujunes Tallinna, keskaegse Revali all-linn 13. sajandi keskpaigaks üksteisest eraldatud kindlustatud asulate rägastikuks, millele Taani kuningas Erik Adraraha 15. mail 1248 linnaõigused andis. Tähtsust koguva hansalinna kaitsevõime vajas aga parandamist. Nii asusid Taani võimud 13. sajandi lõpus asulaid ühendama, ümbritsedes need esimese kivimüüriga. Järgneva sajandi jooksul sai Tallinna ringmüüri sisse jääv vanalinn oma tänased piirid. Kindlustuste tugevdamine jätkus aga jooksvalt veel poole tuhande aasta jooksul. 16.–18. sajandini rajati ümber linnamüüri ulatuslik muldkindlustuste vöönd.
***
Pärast Krimmi sõda 19. sajandi keskpaigas kustutati Tallinn kindluslinnade nimekirjast ja hakati tasandama muldkindluste valle ja kraave. Asemele rajati uhked puiesteed, tekkisid Vene turg (Viru väljak), näituseväljak (Tornide väljak) ja Heinaturg, mis seal pärast Peeter I kuju avamist 1910. aastal sai nimeks Peetri plats. Eestimaa vallutaja kuju võeti maha 1922. aastal, siis sai väljak Vabaduse nime. Nõukogude ajal kandis see aga Võidu väljaku nime. Jaani kirik kerkis Heinaturu äärde 1860. aastatel. Linna peaväljaku äärest leiab nii Pätsi- kui ka Stalini-aegset, samuti uue Eesti aja esindusarhitektuuri.
Kuigi valdav osa vanalinna keskaegsest hoonestusest on sajandite jooksul ümber ehitatud, on täna UNESCO kaitse all olev vanalinn säilitanud suures osas kunagise kinnistutevõrgu ning mitmes kohas on nüüdki tunda keskaja hõngu. Suurima haava vanalinna tekitas 1944. aastal punaarmee õhurünnak Tallinnale. Selle tagajärjel hävis kümme protsenti vanalinna hoonestusest. Enim sai kannatada Harju tänav ja selle ümbrus.
Ümber vanalinna on agulid, puust eeslinnad asunud juba 13. sajandist. Neist vanim oli Kivilinna eeslinn nüüdse Kivisilla tänava ja Jaani seegi kiriku ümbruses. Sõjategevuse korral põletati aga agulid alati maha, et linna piiraval vaenuväel poleks kusagil peatuda.
Tallinna linnapilti muutis tundmatuseni tööstusrevolutsioon, mis jõudis toonasesse Revalisse koos Balti raudtee avamisega 1870. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul avati siin rida suuri vabrikuid ja tehaseid, kuhu tuli maalt töölisteks tuhandeid inimesi. Tallinna elanike arv kasvas plahvatuslikult. Kui 1870. aastal elas Tallinnas 29 000 inimest, siis Esimese maailmasõja alguseks enam kui 116 000.
***
Pindalalt väike, aga tähtsuselt suur Südalinna asum piirneb Estonia ja Rävala puiesteega, Laikmaa tänava, Narva ja Pärnu maanteega. Sel alal asusid 19. sajandi keskpaigani erinevad muldkindlustused. 19. sajandi lõpus toodi tasandatud alale raekoja platsilt linna turuplats. Uue turu äärde kerkisid 1910. aastaks saksa, nüüdne draamateater ja 1913. aastaks eestlaste veelgi uhkem teatrihoone. Uus turg viidi üle sõjas lagedaks põlenud Keldrimäele 1949. aastal. Siis lammutati ka Estonia kõrval asunud, kuid sõjas põlenud turuhoone.
Tänane Viru ring on viimase sajandi jooksul kandnud Vene turu, Stalini väljaku, Keskväljaku ja Viru väljaku nime. Aastatel 1888–1918 asus keset Viru ringi Aleksander Nevski õigeusu kabel. Südalinna kõrgeim hoone on aga 1972. aastal uksed avanud Viru hotell. Tänase Viru keskuse ja Tallinna kaubamaja kohal laius aga kuni Teise maailmasõja lõpuni Kalevi aiana tuntud suur staadion.
Estonia puiestee ja pärast Teist maailmasõda rajatud Rävala, endise Lenini puiestee vaheline ala on olnud ajalooliselt Sibulaküla asumi osa, täna kuulub aga Südalinna alla. Erinevaid nimesid kandnud Estonia puiestee ääres asuv ajalooline pangakvartal koosneb kolmest eri ajal rajatud hoonest. Reaalkooli maja ehitati 1883. aastal, linna keskraamatukogu (endine Vene Seltsi) hoone 1896 ja tänase Inglise kolledži maja 1916. aastal. Muide, viimase kohal asus varem Karjakaev. Solarise keskus kerkis nõukogudeaegse poliitharidusmaja ehk uue Sakala keskuse asemele.
***
Kassisaba asum on toreda nime saanud arvatavasti muldkindlustuse nurgakantsist väljaviiva tee saksakeelse nimetuse otsetõlkest. Üks selline tugipunkt, Gootide reduut asus Toompea läänekülje ees. Kassisaba kant on kuulunud Toompea eeslinna alla. Nii asusid seal Toomhospidal ja Toomvaestekool (nüüdne Wismari haigla). Enamik asumi vanast hoonestusest on tänaseni säilinud. Piirkonna uhkeim hoone on 1940. aastal valminud Jakob Westholmi gümnaasiumi uus hoone. Falgi pargi rajas 19. sajandi teisel poolel Toomgildi oldermann Hans Heinrich Falck.
* * *
Tõnismäe nimetus tuleb sealkandis keskajal asunud Antoniuse kabelist. Algselt oli Tõnismägi kõrgem. Kuna sealt sai aga linna piirav võõrvägi Tallinna pommitada, kaevati mäge Rootsi ajal madalamaks. Mulda kasutati võimsate bastionide rajamiseks. Keskajal asus 19. sajandi teisel poolel rajatud Kaarli puiestee kandis Püha Barbara kalmistu. Samal ajal Kaarli puiesteega kerkis ka võimas kahe torniga Kaarli kirik. Nime sai see seal varem asunud Rootsi kuninga Karl XI järgi nime saanud pühakoja järgi.
19. sajandil asus Tõnismäe tänava ääres nüüdse paekivist veetorni asemel Hollandi-tüüpi tuuleveski. Täna leiab Tõnismäelt 20. sajandi esinduslikku linnaarhitektuuri. Ehitusmahult kõige suurem on nõukogude aja lõpust 1990. aastate alguseni ehitatud rahvusraamatukogu hoone, mis müürib kinni Toom-Kuninga tänava sihi. Tõnismäel asuv Hariduse tänav oli algselt osa Vaestepatuste tänavast, mis kulges edasi läbi tänase Kosmose kino. Roosikrantsi tänav kandis aga varem Suur-Roosikrantsi nime ja sealtkaudu liikusid trammid Pärnu maanteele. Nii Vaestepatuste kui ka Roosikrantsi tänav on nime saanud selle järgi, et sealtkaudu kulges tee Liivalaia tänava ääres asunud keskaegse hukkamispaigani. Tõnismäe asumist Tuvi pargi lähedalt leiab ka toreda nimega Õllepruuli tänava. Sealne märtsipommitamises kannatada saanud piirkond on aga ajalooliselt olnud osa Uue Maailma asumist.
***
Tatari asum on oma nime saanud seal 18.–19. sajandil elanud tatarlastest meremeeste järgi. Märtsipommitamises suuri purustusi saanud asumit kutsutakse tihti ka Süda-Tatariks, seda Peeter Süda tänava järgi. Muide, viimast piirkonda tunti 19. sajandil seal asunud pargi järgi Eedeni aiana. Asumis on elanud väga palju Eesti kultuuriloos olulisi inimesi. Ka täna asub seal Eesti muusika- ja teatriakadeemia.
***
Sibulakülas elasid omal ajal peamiselt vene rahvusest tallinlased, kes oma suurtes aedades sibulat kasvatasid. Ajalooline tänavavõrk kujunes teedest, mis ühendasid Kaasani kiriku kanti vanalinnaga. Enne viimast sõda hõlmas Sibulaküla suuremat ala. Vana puitasum põles märtsipommitamises valdavas osas lagedaks. 1950. aastate alguses kerkis asemele uhke stalinistlik hoonestus. Läbi varemete rajati Lenini, tänane Rävala puiestee. Aastatel 1950–1991 seisis puiestee ääres Lenini kuju. 1960. aastate teisel poolel kerkis selle äärde Eestimaa Kommunistliku Partei keskkomitee, tänane välisministeeriumi hoone. Asumi kõrgeim hoone on aga 1980. aasta olümpiaregatiks rajatud hotell Olümpia.
***
Maakri asum on nime saanud värvalite perekonna Mackeri järgi. Neile kuulus Maakri 23 asunud värvimistöökoda. Asumi vanim hoone on Jaani Seegi kirik. Kuna Maakri asumist voolas omal ajal läbi kiirevooluline Härjapea jõgi, tekkis siia mitu vesiveskit, mis andsid jõu paberi- ja nahatööstusele. Nüüdseks on vanast tööstusasumist saanud aga kõrghoonetega palistatud Tallinna City.
***
Kompassi, rahvasuus Kompasna asum on omaaegne sadama lähedal asunud asum, mille vana hoonestus on tänaseks peaaegu täielikult hävinud. Tartu ja Narva maantee vahele jääv piirkond hävis suures osas märtsipommitamises. Õnneks elas sõja üle Herbert Johansoni projekti järgi 1930. aastate teisel poolel ehitatud tuletõrjehoone. Kompasna viimased vanad puumajad lammutati aga 1970. aastatel. Nime sai piirkond Kompassi-nimelise kõrtsi järgi. Kompasna oli 19. sajandil mitmerahvuseline ja vabade elukommetega agul. Muide, Katariina II ajal sunniti keisrinna enda käsul eesti soost neide abielluma sealkandis elanud tatarlastest meremeestega. 20. sajandi alguses kerkis tänase Reimani ja Gonsiori tänava nurgale Kuremäe kloostri Tallinna abikloostri uhke kirik, mis lammutati 1960. aastal. Läbi Kompasna voolas omal ajal Härjapea jõgi.
***
Sadama piirkonda tunti 19. sajandil seal asunud kanalite tõttu Tallinna Uus Hollandina. Peeter I andis mõni aasta pärast Eestimaa vallutamist käsu rajada Tallinna uus sadam koos Admiraliteedi töökodadega. 19. sajandi keskpaigas hakati rajama Rotermanni tööstuskvartalit. Mere puiestee äärde rajati aga Roseni piiritusetehas. Asumi vanim hoone on Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna puukirik 1752. aastast. Sadamaala sai suuri purustusi 1941. aasta sõjasuvel.
