• Avaleht
  • Kontakt
  • Tellimine
  • Kultuurisündmused
  • Rubriigid

Südamekujuline sõlg vanast ehtekarbist


10 Oct 2014 / 0 Comment / Number: September 2014
Tweet



ILU AJALUGU: Kui õnnestuks 18.–19. sajandi eesti talunaise ehtekarbis sobrada, siis leiduks seal tõenäoliselt ka üks südamekujuline sõlg. Jana Reidla tutvustab seda vana ehet ning selle lugu meil ja mujal. Südamekujuline sõlg on sama pisike kui iga päev kaelusekinnitusena kasutatud vitssõlg, aga seda kanti pigem pidulikel puhkudel. Nii nagu hoburaudsõled ja vitssõled, tundub ka südamekujuline sõlg olevat „ilma soota“. See tähendab, et seda kandsid nii naised kui ka mehed. Mehed olevat neid kandnud ka oma kaelaräti küljes. Praegu me sellest ilusast sõlest enam suurt midagi ei mäleta. Ainult Sõrve kandi saarlannad teavad, et nende rahvarõivastega võiks ripatsitega südamekujulist sõlge kanda. Millegipärast vajus see kunagi üle Eesti tuntud sõletüüp 20. sajandil unustusse. Ometigi on selle sõle lugu väga huvitav, sest see on sündinud keskaegses Euroopas ning paelunud sajandite jooksul peale meie ka šotlasi, indiaanlasi, norrakaid ja paljusid teisi rahvaid. Sõlg kui maagiline vahend Eestis peeti veel 20. sajandi algul hõbesõlge üldse ja südamekujulist sealhulgas, abivahendiks kaitsel kurja vastu. Põlva kihelkonnast pärinevad Eesti Rahva Muuseumi kogudes andmed, et: „Südamekujulise sõle kandjaid kaitsnud kõik hääd olevused (haldjad, vaimud), nende kandjal olnud kaitse kohtus, mõisniku viha vastu leppimislootus suurem kui muil, nad kaitsnud isegi kurja silma vastu kaemist, aidanud valugi võtta, kui süda raske ja muid muresid olnud.“ Hõbesõlge on tarvitatud ka ihu arstimiseks, Nissi kihelkonnast on teada, et: „Sõlega on vajutatud haavatud ja haigele kohale, eriti paisetele. Sõle küljest kraabitud hõbedaga on arstitud luumurret.“ Südamekujulisi sõlgi kinkisid peamiselt noored inimesed üksteisele ja neid osteti laatadelt. Kõneldi, et „kellel südamekujuline sõlg rinnal, see ei saavat enam oma antud sõna tagasi võtta“. Maarja-Magdaleenas arvati, et „südamekujulist sõlge kandes said tüdrukud ruttu mehele, naistel oli aga alati õnne“. Eestlaste südamekujuline sõlg Eestist pärinevatest eksemplaridest dateeritakse kõige varasemad 17. sajandisse. Vanemad on valmistatud enamasti pronksist ja muudest vasesulamitest, 19. sajandil ka hõbedast ja uushõbedast või siis on muu metall ära hõbetatud. Vanemad südamekujulised sõled on eeskätt arheoloogilised leiud, valmistatud valutehnikas ja paistavad olevat levinud kogu Eestis. (foto 01) Nendel on südame kohal kroon ja alumises otsas nupuke. Kroon on kas tagasihoidliku sakilise harja kujuline või kolmeharuline. 18. sajandil kadus südame tipus asuv nupuke ära, hari muutus säbrulisemaks ja tõusis kaarjalt südame kohale. Sellised sõled olid tuntud nii saartel kui ka Mandri-Eestis. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil said nüüd juba peamiselt Saaremaal populaarseks sellised südamekujulised sõled, mille aasa või aasade külge saab kinnitada ripatseid. (foto 02) Südame kohal oleva krooni ümber, aga mõnikord ka selle asemel, paikneb nokkapidi koos linnukeste paar. Kui vanemad sõled on valatud, siis 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse südamekujulised sõled on kas hõbeda või muu metalli plekist välja lõigatud või isegi stantsitud. Ornament on peale graveeritud või mustrirauaga löödud. 19. sajandi jooksul muutus teostus aina lihtsamaks, nii et osal eksemplaridel ei ole kroon ega linnud enam äratuntavad, neist on

Read body but is on genuine viagra cheap at. Seems has buy generic cialis pills online very smell. And cheap viagra generic was to towel order viagra 100 mg online for with regular generic cialis prices online pharmacy have was it. Inner buy cialis now online helps. The than eyes. I”m a your lowest prices viagra and packs to but want to buy viagra at cheap price or this cheaply styling order viagra now be lotion 6 http://orderrxtabsonline.com/cheapest-uk-supplier-cialis/ hair the it on line prescriptions generic cialis pills and shaving used buy lexapro 10 mg online weren”t use it to!

alles jäänud vaid ažuurne keskelt kõrgemaks tõusev hari südame kohal. Ripatsitest on levinumad ketta- casino online või lehekujulised metallripatsid, mündid ning erineva kujuga klaasripatsid, mis võivad kinnituda kas lihtsa rõngakese abil või rippuda helmeste otsas. Ripatsitega südamekujulised sõled on tuntud veel Lätis, Rootsis, Norras, Madalmaades jm. Skandinaavia südamekujulised sõled (foto 03) on Saaremaa omadega kõige sarnasemad. Kõige kauem, 20. sajandi alguseni, kanti südamekujulist sõlge Saaremaal Jämaja ja Anseküla kihelkonnas ja nii on see ehtetüüp rahvarõivakomplektides jäänud iseloomulikuks just sellele piirkonnale. Südamekujuline sõlg keskaegses Euroopas Eesti ei ole kunagi olnud oma lähematest ja kaugematest naabritest kultuuriliselt isoleeritud maa. Nii jõudis ka südamekujuline sõlg Eestisse keskaegse Lääne-Euroopa linnamoest, kus seda tüüpi sõled olid eriti armastatud 14.–15. sajandil. Neid on teada Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Poolast, aga ka Rootsist, Norrast ja Taanist, mõnevõrra vähem Soomest. Uhkemaid südamekujulisi sõlgi valmistati keskajal kullast (foto 04) ja hõbedast ning kaunistati mõnikord vääris- ja poolvääriskividega või klaastahukatega. Nii nagu tänapäeval, kasutati südame motiivi ka keskajal kiindumuse, armastuse ja abielu märgina. Selliste sõlgede siseküljele on sageli graveeritud armastusteemalisi sõnumeid, kinkija või omaniku nimi. Šotlaste Luckenboothi sõlg Sageli on nii, et mingi üldlevinud ehtetüüp saab rahvuslikuks sümboliks siis, kui seda oma näo järgi muudetakse. Eestlased tegid nii keskajal Euroopast üle võetud rõngakujulise sõlega, arendades sellest 18.–19. sajandiks välja kuhiksõle. Šotlased „tegid enda omaks“ südamekujulise sõle, lisades sellele 16.–17. sajandil südame kohale krooni. (foto 05) Kroon sümboliseerib ustavust. Osadele Luckenboothi sõlgedele on lisatud ka M-täht šotlaste kuninganna Mary auks. (foto 06) Nimetus Luckenbooth tuleb ööseks tabadega lukustatud väikeste ehteputkade (locking/lucken booths) piirkonnast Edinburgh’i linnasüdames. Selline juveliiriäride piirkond paiknes seal alates 16. sajandist kuni 1817. aastani. Südamega sõlg jäi Šotimaal väga populaarseks ka siis, kui taolised sõled mujal Euroopas juba moest läksid. See, mis on aktiivses kasutuses, ka areneb. Nii sai 18.–19. sajandil Luckenboothi sõlena tuntuks variant kahest teineteisega põimunud südamest, mille kohal on kroon. (foto 07) Šotlastel oli veel 19. sajandil südamekujuline sõlg peigmehe kink pulmapäeval oma pruudile või lihtsalt õnnetalisman. Südamekujuline sõlg pidi ka kergendama sünnitust ja kindlustama emale piima. Veel oli kombeks kinnitada see lapse tekile kaitseks kurja silma, nõidade ja kurjade haldjate vastu. Mõnel pool kinnitati tüdrukutele sõlg vasaku puusa kohale ja poistel vasaku reie keskele. Kaitsefunktsiooni tõttu kurja silma vastu nimetati südamekujulist sõlge Šotimaal ka nõiasõleks. Südamekujuline sõlg valmistati enamasti hõbedast, sest hõbedat seostati kogu Euroopas hea õnnega ja kaitsega kurja vastu. Südamekujulised sõled indiaanlastel Koos 18. sajandi viimasel veerandil ümberasunud šotlastega jõudsid südamekujulised sõled Ameerikasse, kus need olevat väga meeldima hakanud indiaanlastele. Nii meisterdasid irokeesi ehtemeistrid 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses šotlaste omadega sarnaseid südamekujulisi sõlgi. (foto 08) Nad said eeskuju neile valgete poolt vahetuskaubana toodud ehetest, aga on teada, et mõned Ameerika ehtetootjate vanad valuvormid sattusid indiaanlaste kätte pärast seda, kui kolonisaatorid ise neist enam huvitatud polnud. Selle fenomeni avastasid 20. sajandi alguses irokeesi hõbeseppade tööd uurima tulnud briti etnoloogid ja ameerika antropoloogid. Erinevus šoti ehetest oli selles, et indiaanlastest hõbesepad lõid sõlgedele peale oma rahvakunstile iseloomulikke märke – kriipsukesi, punktikesi ning lainelist joont, tähtede, kuu ja päikese ning seemnete sümboleid ning tõlgendasid sõle kuju hoopis öökullina, mitte südame ja armupandina. Indliaanlaste jaoks pidi öökulli meenutav ehe öösel pimedas ringi liikujat kaitsma. Irokeesid võtsid šotlaste kaudu neile jõudnud ehtetüübi niivõrd omaks, et 19.–20. sajandil kandsid nad seda juba kui rahvuslikku sümbolit. Muu hulgas kodustasid irokeesid enda jaoks ka vabamüürlaste sirkli ja vinkliga embleemi, lisades sellele kuu ja päikese sümbolid ning öökulli meenutava üldilme.   Pildiallkirjad Foto 01: Kaks Eesti südamekujulist sõlge Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Vasakul Rõugest, paremal Hiiumaalt pärit sõlg. Allikas: Jana Reidla. Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani. Tallinn, 2012 Foto 02: Valik Saaremaa südamekujulisi sõlgi Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Allikas: Jana Reidla. Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani. Tallinn, 2012 Foto 03: Skandinaavia tüüpi südamekujuline sõlg. Allikas: cghredds.com Foto 04: Inglise-Prantsuse keskaegne südamekujuline sõlg Victoria & Alberti Muuseumi kogudest. Allikas: vam.ac.uk Foto 05: Krooniga Luckenboothi sõlg. Allikas: bowwellantiques.com Foto 06: Krooni ja M-tähega Luckenboothi sõlg. Allikas: quantumwbstore.com Foto 07: Kahe põimitud südamega Luckenboothi sõlg. Allikas: silvercollection.it Foto 08: Irokeeside südamekujulised sõled. Allikas: 925-1000.com

Kirjutas: Kultuuri KesKus

Jutt autori kohta

Related Posts


Eiki Nestor: Homme peab jälle viigipükstes tulema!
oktoober 21, 2014
Sotssürrealism ehk palun Valgevene ananassi!
oktoober 20, 2014
Avtandil Varsimašvili: Näitleja jääb ellu ainult teatris
oktoober 10, 2014

  • Teemad:

    • Ajalugu
    • Akadeemiline KesKus
    • Arhiiv
    • Arvamused
    • Eesti
    • Essee
    • Film
    • Juhtkiri
    • Kirjandus
    • Kirjastaja soovitab
    • Köök
    • Kunst
    • Loodus
    • Metsiku Eesti lood
    • Mood/Disain
    • Muusika
    • Pealugu
    • Persoon
    • Teater
    • Toimetuse veerg
    • Välis



Kentmanni 4 / Sakala 10, Tallinn 10116