LIIKUMINE ÜLDISE KRIISI POOLE: Tänapäeva raiskavas turumajanduses valitseb üldkriis. Eesti Rooma Klubi liige ja õigusteaduste doktor Ando Leps mõtiskleb Rooma klubi 50. aastapäeva juubeliraporti üle, mis üritab kaardistada maailma põhilisi probleeme.
Rooma Klubi presidendid Ernst Ulrich von Weizsäcker ja Anders Wijkman koos 34 Rooma klubi teadlase ja riigitegelasega üllitasid klubi 50. aastapäevaks olulise teadustöö „Come On! Capitalism, Short-termism, Population and the Destruction of the Planet. A Report to the Club of Rome“ (New York. Springer Science. 2018, 220 lk), mis on kogu maailma elanikkonnale edasise eksisteerimise seisukohalt olulise tähtsusega. Miks nii? Raport võtab kokku tänase maailma võtmeprobleemid.
Raporti autorite põhikontseptsioon on rajatud „täielikule maailmale“, samal ajal kui teadaolevalt formuleerus tsivilisatsioon „inimtühjale maailmale“ ja käsitleb peamiselt käesoleva aja üldkriisi erinevaid valdkondi. Mõistel „Come On!“ on kaks tähendust – „Ära püüa mind petta“ ja „Liitu meiega“.
1) Kapitalismi üldkriis
Raportöörid alustavad sellest, et meie planeet degradeerub pidevalt autoritarismi ja fundamentalismi toel; spekulatsioonil rajanev kapitalism aga pidutseb. On täielik jama, et nüüdisaegne kapitalism areneb tsükliliselt, st ühest kriisist teise – ta areneb hoopis pidevalt kriisi suunas, mis kogu aeg ainult süveneb. See kriis ei piirdu meid ümbritseva loodusega, vaid haarab endasse kõik sotsiaalsed, poliitilised, kultuuri- ja moraalikriisid, demograafia ja ideoloogia, st kogu kapitalismi poliitilise ja majandusliku süsteemi.
Raporti väga teravad kriitikanooled lendavad peamiselt tänapäeval eksisteeriva kapitalistliku poliitilise ja majandusliku süsteemi ja finantsmaailma spekulatsioonide suunas. Samal ajal kutsutakse järgima aga uut, alternatiivset majandus- ja haridussüsteemi. Ühtlasi öeldakse, et on vaja otsustavalt vabaneda mugandatud maailmavaatest ja taevakehade tsivilisatsiooni uuringutest.
Rooma klubi on seisukohal, et XX sajandi 1980. aastatel toimus kapitalismi mandumine, mille peamiseks allikaks oli finantsspekulatsioonide tagajärjel kasumi saamine. See oli ka 2008.–09. aastate finantskriisi tekkimise põhjus maailmas. Kuid nii huvitav, kui see ka ei olnud, siis pankurid mitte ainult ei säilitanud oma positsioone, vaid tulid sellest olukorrast välja võitjatena ja kedagi neist ei pandud vangi.
Praegusajal on 98%maailma finantsoperatsioonidest spekulatiivse iseloomuga. Korporatsioonide juhid hoiduvad osavalt kõrvale neile pandud maksude maksmisest, rääkides seejuures, et nad ei riku ühtegi juriidilist seadust. Raporti autorid kinnitavad, et on vaja muuta kehtivaid juriidilisi seadusi.
Kuid miks ei ole neid siis siiani muudetud? Kelle huvides ei ole seda tehtud?
Siinkirjutaja arvates oleksid pidanud raportöörid tunduvalt rohkem süvenema kõige tähtsamasse probleemistikku, mis võimaldaks vähemalt pidurdada nüüdisaja kapitalistliku poliitilise ja majandusliku süsteemi allakäiku.
Vaatame asja lähemalt. Kapitalistil kui omanikul on õigus saada lisaväärtust. Tuleb meeles pidada, et lisaväärtus on eelkõige sotsiaalne, mitte majanduslik kategooria. Kapitalisti ehk omaniku õigust lisaväärtuse saamiseks seadustatakse seadusandlike aktidega. Kahjuks ei oska isegi õigusteadlased sellest aru saada. Õiguserikkumine kui süütegu või kuritegu on juriidiliste seadustega vastuolus olev lisaväärtuse saamise viis. Kapital kui positiivse õigusega ehk kehtiva seadusandlusega vastuolus olev lisaväärtus ehk „maapealne jumal“, on kuritegevus ja jällegi vice versa – kuritegevus on kapital. Ilma kapitalita, dialektilise loogika järgi, ei suuda nüüdisaegne kapitalistlik ühiskond eksisteerida, kuid tema sünnitatud vastaspool – kuritegevus (ei ole head ilma halvata ja vice versa), aga ka vastupidi – kuritegevus on sünnitanud kapitali, ja on temaga paratamatult kaasnev nähtus. Newtoni III seadus ütleb, et kaks nähtust mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete, kuid vastandlikult suunatud jõududega ehk teiste sõnadega – mõju ja vastasmõju on võrdsed, F = –F või F12 = –F21. Mida suurem on kapitalisti, näiteks pankuri poolt saadav lisaväärtus (kui soovite kasum, tulu), seda suurem on ka kuritegevus. Järelikult, suurkapitaliste saab päris kindlasti vaos hoida sellega, et juriidilised seadused fikseeriks väga konkreetselt lisaväärtuse ülempiirid ja nende rikkumise korral pannakse nemad ehk sulid – nagu ütlevad lugupeetud juubeliraporti autorid – vangi ja sellega ühtlasi pidurdatakse kapitalismi kokkuvarisemist (vt lähemalt: Ando Leps. Modern Dialectical Criminology. A new perspective on study of criminology. Tallinn, 2016, lk 61–82).
2) Inimene ja kliima
Globaalne soojenemine ongi meie planeedi üks kõige hirmuäratavamaid probleeme, kuna mitmed suurriigid ja üks suuremaid looduse reostajaid nagu USA ei ole ühinenud isegi Pariisi 25.XI 2017. a kliimaleppega, seega tuleb väga põhjalikult korrastada tootmist ja tarbimist. Ühiselt tuleb kaitsta metsi ja loomastikku. Sagenenud on sademete hulk, üleujutused, jäämägede sulamine, mis võib tohutult tõsta meretaset ja kokkuvõttes viia üleilmse kriisini.
3) Tuumasõja võimalikkusest
Teadaolevalt on maailma ajalugu üks tapmiste ehk sõdade ajalugu. Eriti tuleb rõhutada tuumasõja tekkimise võimalust, mille tagajärjed võivad olla inimkonnale kõige laastavamad. Juba niigi eksisteerib tänapäeval maailma erinevates paikades kuni 50 „väiksemat sõda“. Kahjuks ei suutnud Rahvaste Liit ära hoida II maailmasõda, ja seni ei ole selge, kas ÜRO suudab ära hoida III maailmasõda.
Kuid ei saa jätta märkimata näiteks Rooma paavsti Franciscuse ning Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli ning USA presidendi Donald Trumpi ja Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini arvatavat võimekust tuumasõja ärahoidmisel maailmas.
Miks just nemad? Arvatavasti seepärast, et maailmakuulsate psühhiaatrite, venelase Vladimir Behterevi ja eestlase Ludvig Puusepa väljatöötatud teooria järgi on võimekal inimesel eeldusi tõusta mõjukamaks juhiks elik just need tüübid on hea hariduse ja kasvatusega, iseseisva töövõime- ja töökogemustega ning looduse poolt kaasa antud vaimsete omadustega kõrgetel ametikohtadel olevad isiksused, kes on võimelised lahendama läbirääkimiste teel maailmas üleskerkinud kõige raskemaid ja keerulisemaid probleeme, sh tuumasõja ennetamist.
Kas me usume seda?
4) Tühi maailm
„Tühja maailma“ eestkõnelejad räägivad eelkõige sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida eelkõige tuleb võtta poliitilise faktorina, mis on käsitletav poliitiliste otsuste täideviimisel. Nende arvates peab SKP kogu aeg lõputult tõusma. Tegelik koguprodukt (TKP) näitab seda, kui palju on kulutatud olemasolevat ressurssi (nafta, gaas, puit jne) elanike parema elu nimel ja sedagi väga erinevalt. SKP ainult mõõdab majanduses ringleva raha kiirust ja muud ei midagi.
5) Rahvastik
Rooma Klubi avaldab toetust nendele riikidele, kelle sisemajanduse kogutoodang (SKT) on vähenenud, kusjuures ei ole õige suurendada toodangut ainult rahvastiku arvu suurenemise korral. XX sajandi algaastatel suurenes rahvastik maailmas viis korda, samal ajal kui majanduskasv kasvas 40-kordselt. Niisiis – tuleb piirata inimkonna järsku juurdekasvu. Vaesus ja mõnedki religioonid on laste arvukuse järsu suurenemise põhjus. Maailma rahvastik peab vähenema. Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% maakera primaarproduktsioonist. Inimmõjulised muutused planeedi ökosüsteemides on niivõrd suured, et need hakkavad ohustama meie endi ja järeltulevate põlvede heaolu.
6) Toiduained
Torkab silma toiduainete väga erinev kättesaadavus maailma eri osades. Väidetavalt 80 miljonit inimest nälgib, kui samal ajal on 2 miljardit isendit ülekaalulised. Kõige suurem luksus on karjakasvatus, mis ei tohi edaspidi kuuluda „täielikku maailma“, kuna see on ökoloogia seisukohalt väga halb nähtus. Aga kuhu jäävad siis tegevtulemägede pursked?
7) Linnastumine
Inimkonna tulevik on seostatud linnastumisega. 200 aastat tagasi oli maailmas ainult üks linn, kus elas miljon inimeset ja see linn oli London. Kui palju on tänapäeval miljonilinnu? Kuid maailma tulevik on seostunud just linnastumisega. Huvitav, et maalt linna sattunud inimesed tarvitavad neli korda rohkem ressurssi kui varem maal elades.
8) Haridus
Rooma klubi on seisukohal, et üliõpilased vajavad inklusiivset ehk kaasavat haridust, kus erinevaid teadusharusid, näiteks humanitaar- ja tehnikateadusi ei õpetata eraldi, vaid neid tuleb ülikoolides õpetada koos. Kultuuriline mitmekesisus on hädavajalik nii sotsiaalses, geneetilises kui ka bioloogilises evolutsioonis, mis on vastukaaluks globaalsele monokultuurile.
Olulised küsimused
Kuid kas need eelmainitud seisukohad kehtivad tegelikult ka „vana hea ja targa“ Euroopa ning tema rahvusriikide, eriti Ida-Euroopa rahvusriikide kohta? Näiteks Eestis on põhiprobleemiks eesti keele ja põlisrahvuse säilimine, vaesuse vähendamine ning kaitsevõime tugevdamine. Teatud mõttes võivad need punktid tunduda vastuolulistena kogu maailma globaalsele eksistentsile.
Kas mitte rahvusriigid ei peaks arenema sinnani, kus nad ise on rahvahääletuse tagajärjel nõus ühinema mingisuguste riikide liiduga (näiteks olgu toodud Euroopa Liit) või sõjaliste organisatsioonidega, näiteks NATO-ga? Tundub, et Euroopa riigid ei ole olnud selleks veel päris valmis, kuna seda näitavad tugevad pinged liidu enda sees (Ühendkuningriigi lahkumine liidust, meeleolud paljudes Ida-Euroopa riikides jne).
Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemine on paraku olnud peamiselt ikka valitsevate riigitegelaste mängumaa.
PS. Nimetatud artikkel ilmus ka sel aastal ülemaailmse Rooma Klubi igakuises aruandes: Club of Rome Newsflash 2018 – 10
http://www.clubofrome.net/newsflash/newsflash2018-10.html
Rooma Klubi
Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda, kes kirjeldab end kui „mõttetalgute keskkonda ning uurimiskeskust, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele“.
See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi asutas itaalia ärimees Aurelio Peccei eesmärgiga tegeleda suuremate probleemidega, kui suudavad tegeleda praegused liiga kitsa valdkonna uurimiskeskused või valitsused, mis on liialt osakondadeks jagatud.
Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikustsenaariume, mõistmaks, mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmel tasandil – indiviidist kuni valitsusteni. Klubi liikmed jagavad usku, et iga inimene on võimeline andma oma panuse ühiskondade parandamiseks.
Klubi tellib globaalprobleemide teemal raporteid teadlastelt. Nende põhjal on ilmunud seeria mõjukaid raamatuid.
„Kasvu piirid“ („Limits to Growth“) on Rooma Klubi tuntuim raamat aastast 1972. Selle uuendatud versioon „Limits to Growth: the 30 year update“ ilmus 2004. aastal.
- aasta 9. jaanuaril asutati ka Eesti Rooma Klubi.
