MAAILM VAIPADEL: Eesti üht omanäolisemat ja tuntumat kunstnikku Anu Rauda võib kahtlemata nimetada tekstiilikunsti kuningannaks. ERM-i kommunikatsiooni- ja turundusjuht Aivi Jürgenson räägib Anu rahvusvahelistest vaipadest ja uuest näitusest Viljandi lähedal Heimtalis.
Meie tõelise kunstiklassiku Anu Raua kõrgeks trooniks on aidaesine trepp, krooniks püha vaimu puudutus ja kõrgemateks aukandjateks pudulojused. Tiitlit põhjendab ka tema pikaajaline ja ohtrate tunnustustega pärjatud loometee, oma rahvapärimuse fännidest “õukond” – mitmed koolkonnad uusi tekstiilikunstnikke, ja Anu tundlik sotsiaalne närv ümberringi toimuva ja tuleviku suhtes.
Kunstniku vaip “Mereriik” on viinud kokku suurriigi Suurbritannia ja väikeriigi Eesti. Kuninganna Elizabeth II käis Eestis riigivisiidil 2006. aastal ning siis leiti, et kõige kohasem kingitus Briti kuningakojale on Anu Raua detailirohke paadi- ja meremotiividega vaip. Vaiba sõsara kinkis mulgist president Toomas Hendrik Ilves Heimtali põhikoolile.
Neli on number ja moodustab paari
Eks neid vaipu ole mujalgi nii siin- kui ka sealpool merd: maailmapanga peahoones Washingtonis, Mikkeli toomkirikus Soomes, muuseumites, ministeeriumites, koolides ja erakogudes. Juuli keskpaigani ristirahva rõõmustamiseks suuremal hulgal (üle 60!) ka Viljandimaal, Heimtali mõisa ringtallis.
Nelja haaraga rist on muide üks kujunditest, mis kunstniku loomingus laialdast kasutamist leiab. Anu Raud ammutab ohtralt inspiratsiooni rahvapärandist ning maagilist ja rahustavat numbrit “neli” kohtame tema vaipadel nii risti, hargi kui ka rombi kujul. Neli on nii ilmakaari, elutsükleid, aastaaegu kui ka toal nurki ja see on päris kindlasti üks ankur, mis aitab ses ebakindlas maailmas turvatunde leida. Anu sõnutsi on ta tohuvabohu-inimene, kes mustrites leiab oma korra.
Näitusel “Anu Raud. Elumustrid” on imetlemiseks ja avastamiseks väljas nii seina- kui põrandavaibad. Juba avaseina vaibaga “Neljal käel” annab kunstnik sõnumi, et neljal käel, ühel väel, kahel südamel, see tähendab paaris, on kõik jõudsam, õigem ja parem. Olgu see meile kõigile juhatuseks, et koos jõuame rohkem ja kaugemale, olgu meil lisaks vaid taipamist ristteel õige suund valida. Riigina, rahvana, kogukonna ja pere hoidjana.
Vaipade dialoogid ja ümarlauad
Näituse kujundaja Ene-Liis Semper sõnas avamisel, et Anu Raua vaipade puhul ei mängi nende tegemise kronoloogia mingit rolli. Olgu öeldud, et kõige vanem vaip näitusel on 1968. aastal kunstniku diplomitööna kaitstud värvirikas “Muhu paar”, kõige uuem, “Mulgid New Yorgis”, pärineb aastast 2021. Kujundaja on kõrvuti paigutanud päris uued, juba tuntud, aga ka seni avalikkuse ette mitte jõudnud vaibad – on imeline, kuidas nad omavahel põimuvad-räägivad, nii et tekib harukordne sümbioos. Seiske kasvõi mõned minutid vaibapaari “Laanemets” ja “Mulgid New Yorgis” ees ja saate aru, mida ma silmas pean.
Arhitektuurselt raamib näitust kunagise Heimtali mõisa põnev ringtall, mida kool kasutab igapäevaselt võimlana. Esmapilgul üsna ebatavaline ja keeruline koht, kus nii lugupeetud kunstniku näitust teha. Ruum tekitab aga juba sisse astudes ohoo-tunde, sest Ene-Liisi lahendus on ühtpidi väga julge ja teisalt tundlik. Ruumi pinda liigendavatele-liitvatele-eraldavatele laudadest ehitatud seintele ühe-, paari- või mitmekaupa kõrvuti riputatud vaibad suhtlevad omavahel ja külastajaga, seina- ja põrandavaibad moodustavad ühise kooslusena isegi ümarlaudasid.
Lõngalõim jutustab igas Anu Raua vaibas oma lugu, mõnikord ajaloost, teinekord suhetest, loomise hetkel ümberringi toimuvast, samal ajal on kunstniku enda elu mustrid igas tema teoses samuti sees.
Ene-Liis Semper, kellega Anu Raud on varemgi koostööd teinud, on pannud vaibad omavahel uuel moel suhtlema. Vaataja ülesandeks jääb jutujärg ühelt neist üles võtta, et sellega vaipu järgemööda vaadeldes kuhugi välja jõuda. Mitmeid lugusid on võimalik jutustada vägagi aktuaalses võtmes, olgu teemaks siis rahu, metsade lageraie või pealiskaudsus. Tundlikum ja tähelepanelikum inimene võib märgata sedagi, et mõni vaip on ühel päeval jutukam-olulisem kui teisel. Mõne jutu lõpp võib aga jääda veel lahtiseks.
Eesti kunstiüliõpilaste meka asub maal
Meie kunstiüliõpilastel on vedanud, et neil on Anu Raua näol jätkuvalt võtta loomingulises kõrgvormis õppejõud. Nii Pallase, Viljandi kultuuriakadeemia kui ka Eesti Kunstiakadeemia noortele on Heimtali koht, kus avastatakse looduse iseolemist ja puhtust, rahvakunsti ajatust, leitakse inspiratsiooni ning kasvatakse paremaks ja oma juuri hindavaks inimeseks.
Väikeste vimkade ja sõbralikkusega suunab kunstnik üliõpilasi märkama väikseid, aga olulisi detaile, eluringi ja omandama eluks hädavajalikke oskusi, mis suures linnasaginas tihtilugu teisejärgulisena näivad. Kes Heimtali muuseumis ja kunstniku kodutalus käinud, ilmselt kinnitavad, et sealviibimine on kui loominguline meditatsioonilaager. Oma kohale asetuvad oma loomulikes rollides nii ööbikud, lambad, hundid, koerad kui ka inimesed, kohalik toit, vahetu suhtlus ja koldesoe. Kuue ruuduga aken ja rehielamu loovad kodutunde.
Maapaiga mõttelugu ja Anu Raua looming saab suuresti alguse tema koduümbruse imeilusast loodusest. Maaelust, rahvuslikust elulaadist ja loodusest kirjutab kunstnik, keda nüüd on juba tunnustatud ka Eduard Vilde kirjanduspreemiaga, oma viimastes raamatutes. Samadel teemadel võtab ta sõna meedias ja koputab võimukandjate südametunnistusele. Mõnikord nimetatakse teda maarahva akadeemikuks ja Eesti Teaduste Akadeemia liikmele on see auasi.
Näitus Heimtali mõisa ringtallis
Oma suure ja värvika vaibanäituse avas kunstnik seekord teadlikult maal, et rõõmustada eelkõige kohalikku kogukonda. Samal ajal soovib ta julgustada suvepäevadel ringi rändavaid inimesi astuma korrakski kisast-kärast ja suurest teest kõrvale. Et aeglustada aega, hingata puhast õhku, hoomata maal elu, kooli, raamatukogu ja traditsioonilise elulaadi püsimise väärtust ja tähtsust.
Kunstniku paljud rollid ja eestlaste olemuse võtab imetabaselt kokku vaip “Kogujad”. Eesti Rahva Muuseumi sajanda juubeli vaibakonkursi võidutöö kätkeb endas tuttavaid Eesti elu motiive. Siit leiab märke Eesti maa ja rahva loost, meie senisest teekonnast ja tulevikustki. See on ka tunnustusavaldus rahvapärimuse kogujatele ning muuseumitele kui kogude säilitajatele ja uurijatele. Samal aastal kinkis Anu Raud oma Heimtali erakogu muuseumi edasise arengu kindlustamiseks ERM-ile.
Anu Raud on öelnud, et nüüd hakkab vanadus väiksest sõrmest sisse tulema ja aeg on tagasi vaadata. Heimtali mõisa ringtallis saab imelist tekstiilikunsti ja Anu elumustreid imetleda 20. juulini kasvõi iga päev. Kui vaja, meelde tuletada, mis meile päriselt tähtis on ning leida paljude mustrite seast ka oma tuttava elumustri. Kui näitus vaipade vastu suurema huvi tekitab, siis ERM-i vaibakogu andmebaasis on neid 3000 ja need leiab aadressilt https://vaibad.erm.ee/.
Elumustrid
“Anu Raud. Elumustrid” on üks kolmest näitusest, millega Eesti Rahva Muuseum tähistab mitmekülgse kunstniku juubelit. Näituse kuraatorid on Anu Raud ja Ene-Liis Semper ning see on Heimtalis avatud iga päev 20. juulini. Lisaks on ERM-i Heimtali muuseumis üleval näitus “Tagasivaade”, mis heidab pilgu Anu Raua elule ja elufilosoofiale fotode, mälestuste, vanavara kogumisretkede, üliõpilastele seatud ülesannete ning tema raamatute kaudu. Eesti Rahva Muuseumis Tartus on 13. juulini lahti Raudade pere kunstikogu näitus.
Foto: Vaade näituselt “Anu Raud. Elumustrid”, 2023. Heimtali mõisa ringtall. Foto: Arp Karm