ERANDLIKU LOOGA GALERII: Kunstiteadlane ja kuraator Harry Liivrand sukeldub eriti viimasel aastal laia kõlapinna leidnud Tallinna Allee-galerii tegemistesse.
Nagu teada, on galeriimaastik Tallinnas pidevas liikumises: küll lisandub igal aastal uusi (galeriid Artrovert ja Tütar) ning seda ka ajutiste näitusepaikadena (nn pop-up-galeriid peamiselt endistes tööstushoonetes), samas lõpetavad aastaid tegutsenud kunstinäituste eksponeerimiskohad kahjuks oma eksistentsi (Akadeemilise Raamatukogu galerii) või kolivad hoopis uuele pinnale (Vaal galerii).
Allee oksjonid
Kuid on üks erandliku looga galerii – Allee galerii. Kuigi Tallinna Allee-galerii tegutseb juba üle 20 aasta ning Eesti kunsti tutvustamine, näitused, vestlusõhtud ja kunstioksjonid on olnud galerii tegevusalaks algusest peale, oli ta veel paar aastat tagasi siiski tuntud esmajoones eduka oksjonimajana.
- aastal alustati Juhan Kohali käe all kureeritud kunstioksjonite korraldamisega ning traditsioon on galerii uute juhtidega edasi kandunud tänase päevani. Eesti kunsti klassikale keskenduv kunstioksjon toob igal kevadel ja sügisel publiku ette tiheda eelsõela läbinud valiku. Alates baltisakslastest ja pallaslastest kuni kaasaegsete suurnimede loominguni on igal oksjonil keskmiselt esindatud 70–90 teost. Oksjonid avanevad pakkumisteks 10 päeva enne finaali Allee veebikeskkonnas ning kõik huvilised on oodatud näitusele teoseid oma silmaga vaatama. Galerii annab traditsiooniliselt välja ka oksjonikatalooge, kus iga teose kohta juba rohkem lugeda saab, ning igast näitusest jääb ajalooarhiividesse ka oksjoninäitust tutvustav videoklipp.
Käesoleva aasta kevadoksjonil sündis Allees Eesti ajaloo kõige kallima maali rekord – maal “Capri motiiv” (1922–1923) müüdi hinnaga 473 000 eurot.
Galerii kui mäluasutus
Ka teise meie maaliklassiku vastset hinnarekordit tuletan meelde – 2021. aastal toimunud August Janseni ja Roman Nymani mälestusnäitusega seoses valmisid kunstiteadlase Mai Levini ja galerist Katre Palmi koostöös kaks lühimonograafiat kummagi kunstniku elust ja loomingust.
Muu hulgas lõi näitusel olnud Nymani Itaalia lääneranniku suvituslinna kujutav maal “Sestri Levante” (1909) aasta hiljem toimunud sügisoksjonil kunstniku senise ajaloo hinnarekordi – 52 000 eurot.
Läbi ajaloo on Allee missiooniks lisaks tänapäeva kunstnikele meeles pidada ning au sees hoida ka juba lahkunud nimekaid autoreid, kunstiajalugu kujundanud suurmeistreid, tuletades neid sobivalt meelde olulistel tähtpäevadel. Sel juhul identifitseerib galerii ennast mäluasutusena nagu kunstimuuseumid. Nii avati 2020. aastal uued galeriiruumid Vana-Viru tänaval just Eesti rannamaastiku esimaalija Richard Uutmaa 115. sünniaastapäeva tähistanud museaalse näitusega, kuhu kuraator Mai Levin oli hoolikalt valinud teoseid erinevate Eesti kunstikollektsionääride erakogudest.
Väliseesti juhtiva kunstniku, samuti Pallase lõpetanud Erich Pehapi 110. sünniaastapäeva näitusel tutvustati sõja eest Kanadasse emigreerunud taiduri mitmekülgset loomingut ning rohkem kui 55 teose seas eksponeeriti nii õlimaale, joonistusi kui ka graafikat.
- aastal alustati Vana-Viru galeriis ka kaasaegsete kunstnike isikunäitustega, esimeseks väljapanekuks Mauri Grossi hüpnootiliselt mõjuvate maalide esitlus.
Kaasaegse kunsti pakkumised
Kuid kaasaegse kunsti galeriina positsioneerib Allee ennast alates novembrist 2022, mil Uus tänav 7 tehti läbi kahe korruse lahti galerii teised ruumid ning käivitus süstemaatiline näituseprogramm siinkirjutaja kureerimisel. Kaks erinevat galeriipinda annavad ühtlasi vastavalt vajadusele võimaluse manööverdada oksjoniväljapanekute ja näitustega, sest erinev ruumiprogramm võimaldab omakorda kunstnikel valida neile sobivam galeriipind ning kavandada sinna spetsiifiline näitusekooslus. Senised näitused on esindanud – ühe erandiga – modernistliku traditsiooniga haakuvat maalikunsti, ent graafika ja fotograafia lisanduvad programmi samamoodi.
Uus galerii avaneski Eesti 1960. aastate legendaarse põlvkonna elava klassiku, graafik Vello Vinna väljapanekuga “Multiplitseeritud”, hõlmates töid aastaist 2001–2018. Eksponeeritud üheksa illusionistliku ja mängulise sarja tööd moodustasid kontseptuaalselt ja esteetiliselt terviku, tegeledes urbanistliku keskkonna korrastamisega (“Purskkaev-veetorn”, “Avatud väravad”, “Keskus”), ajaloo ladestustega (“Kiviaeg”, “Laev”), mütoloogia ja inimesega (“Kujukad kujud”, “Käsilane”, “Mitmenäolised”). Sandra Jõgeva kirjutas oma arvustuses, et “sürrealismivaimust kantud käekirjaga tööd moodustavad Allee galeriis vaheldusrikka, kuid tervikliku väljapaneku” (EPL 27.12.2022). Rõhutaksin lisaks, et Vinna assotsiatiivne pildisisene loogika kuulub fantaasia- ning unenäomaailma loogikasse, käivitades omakorda meie ajus ja alateadvuses silmade kaudu tekkinud kujutluspildid – isiklikud ja ainult vaataja enda omad.
- aasta avanäituseks oli maalikunstnik Peeter Musta näitus “Rand” – kunstnik, keda galerii üldse esmakordselt oma ajaloo jooksul välja pani. Peeter Must (sünd 1967), kes 1993. aastal Eesti Kunstiakadeemia hoopis keraamikuna lõpetas, kuulub viimasel kümnendil efektselt esile tulnud põlvkondlikku ja aktiivsesse figuraalkompositsiooni ning loodusvaateid viljelevasse neohüperrealistide seltskonda (nagu näiteks Andro Kööp, Ivar Kaasik). Neile kõigile pakub slaid või värvifoto märksa enamat kui vaid mehhaaniline mahamaalimine – värvifotost või slaidist tõukumine on neile oluline muude visuaalsete eesmärkide saavutamiseks, millest esikohal on vaba maalilisus. Peeter Musta viimaste aastate teemadering koondub maalikunsti ajaloos ammu klassikaks saanud suplejate süžee ümber. Neis aastail 2019–2022 valminud töödes tegeleb Must niinimetatud igavese suve motiiviga: me näeme lõõskavas päiksevalguses vette minemas, veest välja tulemas, ennast kuivatamas, riidesse panemas, päevitamas kahte alasti noort naist. Figuuri kadreering reedab kohe kompositsiooni aluseks olnud fotot, kuid maali koloristlik käsitlus on kaugel fotorealistlikust teravusest või tahtlikust “fookusest väljas” võttest.
Mari Laaniste sõnul, kelle tunnustav kriitika ilmus 2.03.2023 EPL-is, “viljeleb ta silmapaistva produktiivsega laadi, mida näituse kuraator Harry Liivrand nimetab neohüperrealistlikuks, ning on seejuures pühendunud juba põlise olemisega menumotiivile – suplejatele, mis impressionismiklassikuid eeskujuks võttes tähendab kaunite, väheriietatud naiste kujutamist kesk jõudehetke rahu ja heaolu. Ei kõla just epohhiloovalt, aga seda huvitavam on näha, et üle-ekspluateeritud, igikonjunktuursesse žanrisse sukeldunud kunstnik saab hakkama millegi suhteliselt värskelt mõjuvaga”. Selline kriitika rõõmustab loomulikult nii kunstnikku, kuraatorit kui ka galeriid.
Rumeenia kaasaegne maastik
Rumeenia kaasaegse maastikumaali näitus “Maalitud aed” tutvustas Eesti Vabariigis esmakordselt Rumeenia maalikunsti. Ehkki üksikud rumeenia kunstnikud on alates 1990. aastatest Eestis kontseptuaalsetel teemanäitustel osalenud, toimus viimati Rumeenia kunsti näitus Eestis Vene okupatsiooni ajal 1969. aastal Kadrioru lossis kunstimuuseumis. “Maalitud aed” kujutab endast stilistiliselt kirevat läbilõiget 21. sajandi teise kümnendi 20 Rumeenias tunnustatud maalija loomingust, kusjuures iga kunstnikku esindab üks teos. Kõik eksponeeritavad teosed kuuluvad Rumeenia ühe tähtsama botaanikaaia, 1968. aastal Jibou linnas avatud botaanikaaia kaasaegse kunsti kogusse ning tegelevad ühel või teisel viisil aiamaastiku jäädvustamise ning tõlgendamisega. Koostöö Rumeenia saatkonnaga näituse ettevalmistamisel oli suurepärane ning näitust eksponeeritakse kevad-suvel veel Tartus ja Rakveres; galerii plaani kuulub aga igal aastal ühe välisnäituse korraldamine.
Kuni 17. juunini kestab Vana-Viru 11a galeriiruumides minu kureeritud Andro Kööbi näitus “Õnn jalutab siin iga päev”, mis oma külastatavuse poolest on ületanud kõik senised rekordid. Varem jäädvustas Kööp hierarhiseeritud prantsuse parke, seekord pöördus ta loodusparkide juurde. Inglise stiilis pargimaastikke läbi klassikalise lähenemise interpreteeriv kunstnik on motiive leidnud nii Eestist kui ka Suurbritanniast. Üheksa kuud ette valmistatud näituseprojekt on ainult nendesse Vana-Viru tänava ruumidesse mõeldud ja töötab teatud mõttes kohaspetsiifilise maali-installatsioonina. Lisaks aastail 2022–2023 loodud suurejoonelistele ja lummavatele pargimaalidele näeme väljapanekus maalimise jooksul tekkivaid abimaterjale ja ready-made’likke objekte alates maalitud kavanditest ning värvisegamise palettidest kuni teosteks kujundatud põrandapappide ja pintslipuhastuse lõuenditeni. Kõik need on autori käe läbi tõstetud kunsti väärikale kõrgusele, milles loomulikult ei puudu irooniline žest kuulsate kunstnike loominguga kaasnevale geeniuse puudutuse müüdile.
Mis on aga tulemas? 2023. aasta sügisel on lisaks traditsioonilisele kunstioksjonile oodata taas põnevaid näituseprojekte, näiteks USA-s resideerinud eesti maalikunstniku August Albo (1893–1963) 140. sünniaastapäeva märkiv esimene näitus Eestis ning Allee esimene fotonäitus, mille projekti organiseerime koos tipp-portretisti Kaupo Kikkasega.
