MEDAL TULEB TIPA-TAPA: Märtsis hakatakse esmakordselt Eestis jagama kodumaiseid filmi- ja teleauhindu. Kellele? Milleks? Greete Kempel tõmbas võrguga filmimaailmast välja näitekirjaniku ja telesaadete tegija Martin Alguse ning Eesti Kinoliidu juhatuse esimehe Martti Helde. Las pajatavad.
Tänavu märtsikuus antakse esimest korda välja Eesti Filmi- ja Teleauhinnad, mille eesmärk on tänada ja tunnustada valdkonna professionaale. Samas aga on erinevaid auhindu Eestis juba küll ja küll, kas uusi on üldse vaja? Et saada vastust otse allikast, rääkisime kahe oma ala professionaaliga – näitekirjaniku ja telesaadete tegija Martin Alguse ja filmirežissööri ning Eesti Kinoliidu juhatuse esimees Martti Heldega.
Auhind annab enesekindlust
Mõlema mehe suust kõlab kohe alustuseks mõte, et pigem on küsimus selles, miks nimetatud auhindu juba varem pole olnud, mitte selles, kas need on olulised. „Loomingulise töö puhul on tunnustus väga vajalik. See on motiveeriv ning edasiviiv, kui keegi sinu tööd ja tegemisi märkab. Eriti tele- ja filmivaldkonnas, kus inimesed töötavad tihtipeale ebaregulaarsete töögraafikute ja sissetulekute alusel,“ rääkis Helde. Sarnased mõtted olid ka Algusel, kelle hinnangul on tegijate tunnustamine igati positiivne. „Igasugune auhind innustab ja annab enesekindlust juurde, seetõttu on tunnustamisel kahtlemata positiivne mõju,“ sõnas ta.
Auhindade ellukutsumise üks mõte on olnud tunnustada ka kaadritaguseid tegijaid, kes avaliku tähelepanu alt välja kipuvad jääma. Kui filminäitlejaid teab suurem osa inimesi, siis tihtipeale jäävad tähelepanuta need, kelleta ükski film ega saade ei sünniks. Samuti kipuvad tähelepanuta jääma väiksemad projektid ja tegijad. Algus toobki esile, et auhindade väärtus peitub kindlasti selles, et tunnustatakse neid, kes võivad suurte menuprojektide varju jääda.
„Populaarsust on alati lihtsam hinnata kui asjade sisu,“ sõnas Algus, kelle hinnangul on tervitatav, et parimad valib just professionaalidest koosnev žürii.
„Siis, kui mängus on žürii, hinnatakse asju teise pilguga ja märgatakse ka neid tegemisi, mis suurte varju jäävad. Need auhinnad annavad kindlasti võimaluse välja paista ka teistsugustel projektidel, mis populaarsuse hääletustel välja kipuvad jääma,“ lisas näitekirjanik.
Helde hinnangul on auhindade mõte kindlasti ka see, et üks loominguaasta võetakse vääriliselt kokku, muutes selle ka erialainimeste endi jaoks oluliseks sündmuseks.
EFTA kui tele- ja filmivaldkonda ühendav lüli
„Tele- ja filmimaailma ühendamine oli kaval samm, mis teeb head mõlemale valdkonnale. Kindlasti on palju televaatajaid, kes nii palju Eesti filme ei vaata, ja palju filmitegijaid, kes telemaailmaga ei jõua end kursis hoida. Ma arvan, et auhindade kaudu hakkavad valdkondade inimesed ka ise teisele valdkonnale rohkem tähelepanu pöörama,“ on Helde positiivselt meelestatud.
Tõepoolest, ka selle intervjuu käigus tuli välja, et EFTA auhinnad kannavad endas kahtlemata ühendava lüli väärtust, sest paludes Algusel nimetada säravaid filmimaailma juhtumisi 2016. aastast ja Heldel telemaailma omi, jäid veidi jänni mõlemad.
„Ausalt öeldes on mul nüüd esimest korda üle kümne aasta telekas,“ muigas Helde, kui palusin tal ennustada parima telesaate nominente.
Ka Algus jäi esialgu mõttesse. „Ma pole väga kinno jõudnud,“ tunnistas ta, kuid siiski viimasel hetkel meenus, et üks kord sai 2016. aastal isegi kinos käidud. „„Päevad, mis ajasid segadusse“ – see avaldas muljet ja seda käisin vaatamas,“ sõnas Algus.
Aga ei saa pahaks panna kummalegi tegijale – on ju mõlemal meistril käed-jalad tööd täis sellega, et tuua Eesti publikuni tipptasemel toodangut. Seega on positiivne, et vähemalt kord aastas on mõlema maailma tegijad heas mõttes sunnitud kokku tulema ja üksteise loominguga tutvuma.
Kuid EFTA auhindadel on veel üks ühendav lüli. „See on lahe, et Eesti telekanalid on konkurentsi maski eest võtnud ja on tuldud ühise laua taha, et koos parimad tegijad valida, sõltumata sellest, mis kanalis midagi eetris on olnud,“ sõnas Algus. Nimelt on telekategooriad kokku pandud kolme kanali koostöös; filmikategooriad panid paika Eesti Filmi Instituut, Eesti Filmiajakirjanike Ühing ja Kultuurkapital.
Kellest võiksid saada nominendid?
Kuigi ennustamine on üks tänamatu töö, proovisid nii Algus kui ka Helde välja pakkuda oma valdkonna 2016. aasta tegijaid.
„Minu jaoks tõusid sel aastal esile eelkõige kaks tegijat – Vallo Toomla ja Triin Ruumet. Nende filmid näitavad selgelt autori käekirja ja see on midagi, mida meie filmimaastik on ammu oodanud. Neis mõlemas on värsket lähenemist ja autori julget käekirja näha,“ mõlgutas Helde parima režissööri nominentide teemal mõtteid. Helde sõnul ongi 2016. aasta esile tõusnud eelkõige sellega, et tegu on olnud debütantide aastaga ja kinolinadele on jõudnud palju uute tegijate materjali. „Anu Aun, Vallo Toomla, Triin Ruumet – nad on kõik tegijad, kes möödunud aastal oma loomingut Eesti publikule esmakordselt tutvustasid,“ lisas režissöör.
Teles aga on olnud vastupidi, pigem on eetris olnud juba sisse töötatud formaadid. „Kui laia pilti vaadata, siis on 2016. aasta olnud veidi igavam kui näiteks üle-eelmine aasta,“ sõnas Algus, kuid lisas, et häid asju oli küll, kuid pigem jäädi truuks juba sissetöötatud lahendustele. „Kõik, mis teleekraanidele jõudis, oli oma tuntud headuses ja head meelelahutust oli palju. Millest lihtsalt veidi puudu jäi, olid ootamatused ja üllatused,“ rääkis Algus. Põnev küsimus aga on, kas emma-kumma tegija tööd võiksid tänavu ka nominentide hulka sattuda.
Kui Heldel 2016. aasta eest konkursile töid esitada pole, siis Algusel seevastu on üsna suur tõenäosus, et mõni tema seriaalidest žürii hindamislauale jõuab. Lausa kurioosumina tuleb tegijal rinda pista sellega, et tihtipeale satuvad tema enda saated populaarsuse nimel võistlema.
„Õnneks sel aastal Kassikulla saated üksteist otseselt ei söö. Oleme erinevatel telekanalitel eetris kas järjest või erinevatel päevadel ja see on tore. Teeb ju ikka natukene kurvaks, kui iseenda vastu pead võistlema,“ lausus Algus.
Millist seriaali tahaks Algus ise nominentide hulgas näha? „Ma ise hoian „Doktor Silvale“ pöialt. Selle märksõnadeks on vabadus ja kerge anarhia ning seda on olnud lõbus teha,“ rääkis Algus, kes sarja kirjeldamisel kasutab muigega sõna „punkrokk“.
EFTA nominendid aga selguvadki juba veebruarikuu jooksul ja eks ole siis näha, kas filmirežisöör Helde ja näitekirjanik Alguse ennustused ka täide lähevad.
Eesti Filmi ja Teleauhinnad 2017 antakse sel aastal välja esmakordselt.
Pidulik galaüritus toimub Nordea kontserdimajas 12. märtsil, otseülekande teeb Kanal 2.
Kokku antakse välja 24 auhinda.
Professionaalne ja laiapõhjaline žürii valib nominendid kõikide konkursile esitatud tööde seast veebruari lõpuks. Võitjad kuulutatakse välja 12. märtsil.
Nii tele- kui ka filmikategooriate žüriid on 21-liikmelised.
Auhindadele saab kandideerida 2016. aasta toodanguga.
