Silmakirjalikkus, pidades meeles korrektset (?) globaliseerumist, mis on vastuolus erinevatel trepiastmetel vegeteeriva tegeliku, hetkelise rahvusliku ja väga vihase Euroopaga. Kontor iseenesest taunib rahvuslikkust, sest see on “väiklane” ja mis peaasi – meenutab 30ndaid. Tegelikkus, mis on järjest enam rahvuslik (rahvuslikkust olen alati pidanud positiivseks), ent mida kontoris eiratakse ja mis tänavatel – ja inimesis laiemalt […]

KEVAD 1955 Pärast Stalini surma 1953. aasta kevadel säilitas Ungaris võimu kõvakäeline kommunistlik diktaator ja veendunud stalinist M?ty?s R?kosi. Kuid NLiidu juhid soovitasid oma Ida-Euroopa satelliitidel enese eeskujul lahutada kompartei- ja valitsusjuhi ametid. Ungari peaministriks nimetati Imre Nagy.Ungari majandus oli selleks ajaks armetus seisus, toiduainetele kehtis kaardisüsteem, esimest korda ajaloos pidi põllumajanduslik Ungari importima vilja. […]

Täna, kirjanik Jüri Ehlvesti sajandal sünnipäeval, on meil põhjust veelkord ja sügavalt eesti kirjanduse valupunkte ning edusamme kaaluda. Enne Ehlvesti oli eesti kirjandus üks hämar udukogu. Pärast “Päkapikk kirjutab” ilmumist aga sai tast selline udukogu, et karju appi. Ja mida raamat edasi, seda hullemaks asi läks. PIKAST HERMANNIST Kui võrdleme Jüri Ehlvesti loomingut Jaan Krossi […]

Tänapäeva lääne seisukohalt on islamimaailma nägemus ühiskonna ülesehitusest võõristusttekitav. Teokraatlikud või autokraatlikud tendentsid ka end rohkem või vähem demokraatlikena esitlevates islamimaades tunduvad paremal juhul olevat ajast ja arust, halvemal juhul nähakse neis ähvardust lääne demokraatiale. Sellise olukorra taustal mõjuvad möödunud sajandil toimunud alternatiivide otsingud parlamentaarsele demokraatiale iganenute või ohtlikena. Teisalt peaks ometi olema selge igaühele, […]

Vaevalt saab sügismasendusega ühele poole kui juba algab tusameele talv. Ning kevadine porilirts toob endaga uue nuhtluse – parlamendivalimised. Need, kes selleks ajaks pole suitsiidi sooritanud, saavad hilinenud demokraatliku jõulukingituse ehk õiguse pista oma sedel läbi pilu kasti. Pista sisse! Tunda inimese igipõlisaelt suuremat mõnu – sissepistmist. Ning tunnevad end pealekauba otsustajana, mis sest, et […]

Olin alati veendunud, et türannideks saavad läbikukkunud kunstnikud. Olnuks neil pisut enam talenti, osanuks Hitler pisut paremini akvarelli maalida ja Stalin pisut paremini luuletusi kirjutada ja polnuks neil tarvis hävitada miljoneid, et saavutada masside jumaldamist. See, mille türann võtab jõuga, hirmuga, kontsentratsioonilaagrite ja piinamisega, saavutab mingi Mozart ilma igasuguse nähtava pingutuseta vaid seitsme noodi abil. […]

Need, kellele valmistab muret tänapäevane islamimaailm, juhivad tähelepanu sellele suurele hulgale põhjendamatule vägivallale, mis sealt välja kasvab ning puuduvale moslemite vihale selle vastu. Oma usku kaitsvad moslemid ja nende Lääne kaitsjad teatavad meile vastuseks, et islamist tulenev terror, enesetapud ja julmus on kõik vaid hälbed. Meile kinnitatakse, et keskmine moslem tunneb jälestust nagu kõik sündsad […]

Novembrikuu – valitsev skorpion läheb kuu lõpupoole sujuvalt kütiks amburiks üle! Taimede, eelkõige puude ja põõsaste kõige sügavama puhkuse aeg; mahlade liikumine aeglustub ja peaaegu seiskub; keset novembrit koju toodud oksad ei lähe lehte ega õitsele, isegi mitte soojas ning valges või stimulaatoritega (suhkrud, salütsiil ja teised happed) rikastatud vees. VÕTA ÄMBER JA MINE MERRE […]

1917. aasta novembris kirjutas Nikolai Berdjajev, et Venemaal pole revolutsiooni olnud: “Vene revolutsioonis ei toimu midagi uut, pole mingit uut liikumist. Vana Aadam jäi alles ja jätkab tegutsemist, ehkki muutunud kujul.” Tõesti, eks olnud ju Oktoobrirevolutsioon pigem put?, mis oli edukas tänu asjaolude kokkulangemisele. Igatahes oli seda meelt ka esimarksist Karl Kautsky. Majakovski nimetas Oktoobrirevolutsiooni […]

Faust ütles ükskord Wagnerile: “Mu kallis sõber, meile minevik on seitsme pitseriga raamat” ja andis ka oma subjektiivse hinnangu ajaloolise uurimistöö kohta: “Saak on nii kehv, et jändamist ei tasu: üksainus kolikamber, pühkmelasu, heal juhul “Pea- ja riigiaktsioon”, paar kõlavat pragmaatilist maksiimi, mis nukunäidend varmalt reatand riimi.” Goethe taipas hästi, et tegelik ajalugu on tihti […]