KEVAD 1955
Pärast Stalini surma 1953. aasta kevadel säilitas Ungaris võimu kõvakäeline kommunistlik diktaator ja veendunud stalinist M?ty?s R?kosi. Kuid NLiidu juhid soovitasid oma Ida-Euroopa satelliitidel enese eeskujul lahutada kompartei- ja valitsusjuhi ametid.
Ungari peaministriks nimetati Imre Nagy.Ungari majandus oli selleks ajaks armetus seisus, toiduainetele kehtis kaardisüsteem, esimest korda ajaloos pidi põllumajanduslik Ungari importima vilja. Nagy suutis kiiresti tuua majandusse muutusi – tõsteti töötajate palka, lubati põllumeestel lahkuda kooperatiividest. Kuid mis kõige olulisem – räägiti kõva häälega kommunistliku re?iimi repressioonidest. Nagy andis amnestia poliitvangidele ning likvideeris R?kosi re?iimi rajatud koonduslaagrid. Kevadel 1955 kihutati Nagy pärast NLiidu juhtide külaskäiku Ungarisse valitsusest minema kui parempoolne oportunist. Hiljem, detsembris 1955, visati ta välja ka komparteist.
1989. aastal avalikustati NLiidu tollase KGB juhi Vladimir Krjut?kovi korraldusel salajased arhiivimaterjalid, mille järgi Nagy oli olnud NKVD agent ning koputanud ungari emigrantide kohta. Ungaris peeti neid andmeid üldiselt võltsinguks. Ka selle fakti tõepärasuse kohta vaieldakse jätkuvalt edasi.
KEVAD
Vabade mõtete arutamise kohaks muutus Ungari komsomoliorganisatsiooni loodud Petöfi ring. Nende koosolekud toimusid Budapesti suurimates saalides ja seal arutati ortodoksete kommunistide meelest ketserlikult vabameelseid teemasid. Ungari kommunistide ladvik jagunes vanameelseteks ja reformikommunistideks. Viimased nimetasid kompartei häälekandjas näiteks Petöfi ringi tõelise marksismi õieks.
JUUNI
Ungari kompartei pleenum saatis M?ty?s R?kosi erru. Kompartei uueks juhiks sai ilmetu karjäärikommunist Ernö Gerö. Poliitbüroo liikmeks valiti tagasi hilisemates Ungari sündmustes olulist osa etendanud J?nos K?d?r. Endist Ungari siseministrit süüdistati 1951. aastal trotskismis. Pärast arreteerimist ja piinamisi mõisteti talle eluaegne vanglakaristus. K?d?r vabanes vanglast pärast Stalini surma. Ungarit külastas NLiidu kompartei keskkomitee sekretär Mihhail Suslov, et paremini aru saada seal valitsevatest meeleoludest.
JUULI
Ungaris viibis 9-päevasel visiidil NLiidu kompartei keskkomitee presiidiumi liige Anastas Mikojan. Lepiti kokku, et olukorra teravnemisel ei saa sõjalist sekkumist välistada. Samuti on teada, et juba juulis sai NLiidu Kaitseministeerium korralduse valmistada igaks juhuks ette sõjalise operatsiooni plaan.
12. OKTOOBER
Arreteeriti Ungari salateenistuse AVH küünarnukkideni veriste kätega ülem Mihay Farkacz, keda isegi NLiidu juht Nikita Hru?t?ov nimetas “sadistiks” ja “argpüksiks”.
13. OKTOOBER
Imre Nagy taastati Ungari kompartei liikmeks.
ÜLESTÕUS. 23. OKTOOBER
Ungari revolutsioon algas Budapesti Polütehnilise instiuudi tudengite otsusest korraldada solidaarsusmiiting Poznani elanike toetuseks. Selles Poola linnas toimusid samal ajal samuti inimeste protestimiitingud kompartei re?iimi vastu. Üleskutsega liitusid tudengid kõikidest kõrgkoolidest. Meeleavaldus liikus Ungari parlamendihoone esisele Kossuthi väljakule. Lõpuks kogus meele-avaldus 200 000 osalejat (nagu ka 2006|!), mis oli 10 miljoni elanikuga riigi jaoks märkimisväärne hulk.
Tudengid nõudsid uut juhtkonda, Imre Nagy nimetamist valitsuse etteotsa, nõukogude vägede lahkumist, vaba ajakirjandust ning demokraatlike valimiste korraldamist.
Meeleavaldajate massist eraldus kaks kolonni. Esimene suundus Stalini väljakule ja purustas “kõikide rahvaste suurele juhile” püstitatud hiigelmonumendi. Monumendist jäid järele vaid hiiglaslikud saapad. Teine kolonn liikus Ungari Raadio peahoone juurde, et lugeda kogu rahvale ette oma nõudmised. Raadiomaja valve kaotas pea, kõlasid esimesed lasud. Seejärel vallutasid meeleavaldajad mitu politseijaoskonda ja tsiviilkaitse staapi, kust hankisid ka hulga relvi. Õhtuks oli Budapest praktiliselt meeleavaldajate kontrolli all.
Nikita Hru?t?ov andis kell 23.00 käsu alustada vägede sisseviimist revolutsiooni lämmatamiseks.
24. OKTOOBER
Kell 2.00 öösel läksid nõukogude väed liikvele.
Kell 8.13 hommikul teatas Budapesti raadio, et valitsusjuhiks sai Imre Nagy.
Budapesti sisenenud kaks mehhaniseeritud diviisi olid kindral Pjotr La?t?enko juhtimisel ühendatud erikorpuseks. Sõduritele oli antud käsk mitte tuld avada. Kuid läks teisiti. Nõukogude soomustehnika piiras ümber valitsushooned, kuid Imre Nagy ei astunud tagasi.
25. OKTOOBER, VERINE NELJAPÄEV
Kossuthi väljakule kogunes üle saja tuhande meeleavaldaja. Nad tahtsid kuulda uue peaministri Imre Nagy käest, kelle kutsel saabusid pealinna nõukogude väed. Kuid Nagy sellel ajal parlamendihoones ei olnud. Teda hoiti faktiliselt pantvangistuses Budapesti kompartei komitee hoones. Meeleavaldajad seda ei teadnud ning ootasid visalt Nagy ilmumist parlamendihoone rõdule. Korraga avati meeleavaldajate pihta tuli. Sellel päeval hukkus üle 70 ungarlase.
Nõukogude soomustehnika piiras ümber valitsushooned, kuid Imre Nagy ei astunud tagasi. Algasid tänavalahingud ülestõusnute ja nõukogude vägede vahel. 25. oktoobril süütasid ülestõusnud Molotovi kokteili pudelitega vähemalt 8 nõukogude soomukit, surma sai üle 20 nõukogude sõduri.
Vene tankid ja soomukid asusid parlamendija valitsushoonete kaitsele. Imre Nagy ei allunud survele ametist tagasi astuda. Osa Ungari armeest läks üle ülestõusnute poolele, osa säilitas kasarmutes neutraalsuse, osa lihtsalt deserteerus, kuid osa tegutses meeleavaldajate vastu koos nõukogude vägedega. Viimane puudutas eriti siseministeeriumi vägesid ja julgeoleku relvaüksusi.
28. OKTOOBER – 29. OKTOOBER
Alates 28. oktoobrist kuni 2. novembrini arutas NLiidu kompartei keskkomitee presiidium vahetpidamata olukorda Ungaris, vaheaegu peeti vaid söömiseks ja magamiseks. “Kontrevolutsiooni” sõjalise mahasurumise poolt oli ainult marssal Kliment Voro?ilov, kes oli selleks ajaks kaotanud NLiidu juhtkonnas aga igasuguse mõjuvõimu. Kõik ülejäänud, k. a. kaitseminister Georgi ?ukov, olid selle poolt, et väed Budapestist välja viia ja püüda leida ühine keel Imre Nagyga. Sõjalise sekkumise veendunud toetajaks jäi algusest lõpuni ka NLiidu suursaadik Ungaris Juri Antropov.
Samal ajal toimusid lokaalsed kokkupõrked ülestõusnute ja nõukogude vägede vahel. Ungari kompartei uueks juhiks kinnitati J?nos K?d?r.
30. OKTOOBER
Nõukogude väed lahkusid Budapestist. Ühtlasi lubas NLiidu juhtkond viia oma väed Ungarist välja.
31. OKTOOBER
Oktoobrikuu viimast päeva 1956, peetakse Ungari ülestõusu pöördepunktiks. Kui kuni sinnani võis rääkida reformikommunistide katsest liberaliseerida re?iimi, siis sealt alates saab rääkida vaid rahva ülestõusust kommunistliku re?iimi kukutamiseks.
Nõukogude vägede lahkumist võiduks pidanud ülestõusnud piirasid sisse kompartei Budapesti organisatsiooni peamaja, kus asusid stalinistliku tiiva kommunistlikud juhid. Kuid meeleavaldajate pihta avati hoonest tuli. Väljakule tekkinud surnutest ja haavatutest vihale aetud rahvas tungis hoonesse, tapeti rohkem kui 20 kommunistlikku juhti. Osa neist poodi hoone ees laternapostide otsa. Nende seas oli ka kompartei Budapesti organisatsiooni esimene sekretär Imre Mezö. Terves linnas hakati püüdma ja laternapostide otsa üles pooma julgeoleku ohvitsere. Neid oli lihtne ära tunda majandusosakonnast välja antud ühesuguste kollaste saabaste järgi.
1. NOVEMBER
Imre Nagy otsustas jääda koos rahvaga. Raadioesinemises teatas Nagy Ungari väljaastumisest Varssavi pakti sõjalisest blokist ning riigi neutraliteedist. Samuti pöördus Nagy ÜRO poole palvega võtta Ungari küsimus maailmaorganisatsiooni Peaassamblee päevakorda.
Samal päeval ületasid nõukogude väeosad Ungari piiri ning alustasid liikumist Budapesti suunas. Koos valitsusega ajalooliste otsuste juures viibinud J?nos K?d?r sõitis hilisõhtul NLiidu saatkonda ning ööbis seal.
2. NOVEMBER
J?nos K?d?r sõidutati NLiidu saatkonnast Budapestis nõukogude sõjaväebaasi Tokolis, kust erilennuk ta endisesse Ungari linna U?gorod viis. Imre Nagy kutsus välja NLiidu saadiku Juri Andropovi, et küsida aru NLiidu vägede liikumise ning lennuväljade blokeerimise kohta. Andropov valetas, teatades et mitte mingisugust sõjalise sekkumise ohtu ei ole.
3. NOVEMBER
NLiidus moodustati uus Ungari tööliste-talupoegade valitsus eesotsas J?nos K?d?riga.
Imre Nagy ei lahkunud enam parlamendihoonest ning ööbis seal.
Õhtul kutsus nõukogude vägede ülemjuhatus Ungaris madjarite delegatsiooni oma peakorterisse Tokolis, et arutada “vägede riigist väljaviimise” viimaseid üksikasju. Ungari delegatsioon eesotsas kaitseminister P?l Maléteri ja peastaabi ülema Istv?n Kov?csiga ütles nõukogude sõjaväeülematele kaetud laua taga pidulikke tooste kui sisenes mausriga vehkiv NLiidu KGB ülem Ivan Serov isiklikult koos grupi KGB ohvitseridega ning arreteerisid Ungari delegatsiooni likmed.
4. NOVEMBER
Kell 4.00 varahommikul äratati peaminister Nagy ja teatati, et nõukogude väed ründavad Budapesti. Kell 5.20 pöördus Imre Nagy raadio teel kaasmaalaste pole. Operatsioon “Vihr” Ungari ülestõusu veriseks lämmatamiseks oli alanud. Sõjalises sissetungis osales 17 nõukogude diviisi 6 000 tanki ja soomuki ning 60 000 sõduriga.
LÕPPMÄNG
Kolm päeva kestnud tänavalahingute käigus hukkus Budapestis 2652 ülestõusnud ungarlast ja 640 nõukogude sõdurit, haavatuid oli vastavalt 19 226 ja 1251. Nõukogude vägesid juhatanud marssal Ivan Konev kasutas sama taktikat nagu 1945. aastal Berliini vallutamisel.
7. novembril saabus Budapesti nõukogude vägede kaitse all uus J?nos K?d?ri valitsus.
Nädal pärast lahingute lõppemist Budapestis oli arreteeritud 846 inimest, kes viidi Nliitu. 68 neist olid alaealised.
Imre Nagy koos kaaslastega põgenes 4. oktoobril Jugoslaavia saatkonda. Järgmisel päeval tulistas nõukogude tank saatkonna hoonet, kuid vaatamata sellele keeldus Jugoslaavia diktaator Josip Broz Tito Nagy NLiidule välja andmast. Nagy viibis Jugoslaavia saatkonna katuse all 22 päeva. Seejärel lubasid NLiidu juhid Nagy ja ta kaaslaste vaba lahkumist Belgradi Jugoslaavia diplomaatide saatel. Kuid buss ei siirdunud mitte lennuväljale vaid Ungari Siseministeeriumi hoone kinnisesse siseõue, kus Imre Nagy ja tema valitsuse liikmed arreteeriti. Algul viidi nad Rumeeniasse kus neid hoiti heades tingimustes arestis. Kuid 1957. aasta aprillis toodi nad Ungarisse tagasi ja nende üle peeti kohut kinnisel istungil. Imre Nagyle ja tema kahele kaaslasele mõisteti surmanuhtlus.
Kuni aprillini 1958 mõisteti erineva pikkusega vanglakaristused 14 400-ülestõusust osavõtnule. 170 ungarlast lasti maha. Välismaale põgenes üle 200 000 inimese. Süüdi mõistetud ülestõusust osavõtjate vara konfiskeeriti, nende perekonnaliikmeid represseriti töökohtade kaotamise ja ülikoolidest väljaheitmisega.
1956. aasta Ungari ülestõus tõestas seda, mida üle 30-aasta hiljem ei suutnud mõista Mihhail Gorbat?ov ja mis viis kogu kommunistliku re?iimi kokkuvarisemiseni – kommunistlikku re?iimi ei ole võimalik reformida selle süsteemi enese sees.