LUGU OMA LOSSIST, MÄRGILISTE PILTIDEGA: Näitus „KAHN. Saarlane“ Kuressaare lossis toob maailmakuulsa USA arhitekti tagasi kodusaarele. Louis Kahn (1901–1974) elas Kuressaares oma elu esimesed viis aastat. Heie Treier jagab pilku.
Enda sõnul külastas Louis Kahn Saaremaad uuesti – olles seal elanud 5. eluaastani – noore arhitektina 1928. aasta suvel, viibides siin umbes kuu aega. Tõsi, arhiividokumente selle kohta pole, ehkki nende leidmine pole veel välistatud. Ent huvitavaid märke maksab jagada.
Müstik ja muinasjutuvestja
Kahni kui müstikut ja muinasjutuvestjat ümbritseb teatud saladuste oreool, mistõttu tõsimeelsed arhitektuuriuurijad USA-s pole osanud tema väiteid lõpuni uskuda, kui puuduvad kindlad arhiividokumendid. Nimelt oli Kahn rääkinud külma sõja aegses USA-s paljudele, et ta tuleb saarelt, millel on loss. Tõlkija Juta Ristsoo, kes elas külma sõja perioodil New Yorgis ja suhtles Louis Kahni eestlasest inseneri August Komendandiga, kommenteerib asjaolu järgnevalt. Kahni „saar ja loss“ ei huvitanud tollal USA-s kedagi (who cares!), see väide ei andnud talle au ja kuulsust juurde ega aidanud kaasa karjääri edenemisele. Nii et mis põhjusel oleks Kahn pidanud valetama või „saart ja lossi“ oma jutuajamistes pidevalt rõhutama? Ometi rääkis ta korduvalt, et tuleb saarelt, millel on loss.
Kahni arhitektuuribüroos töötanud arhitekt Anne Tyng külastas 1993. aastal Saaremaad, et see Kahni saar ja loss üle vaadata. Ta kirjutab oma raamatus „Louis Kahn to Anne Tyng. The Rome Letters 1953–1954“, et Kahn pidi olema 5-aastase lapsena mõjutatud Kuressaare lossi monumentaalsusest. Ning edasi: „Exeteri raamatukogu (1972) ja Hurvah’ sünagoogi suurepärane kuubikujuline kehand, mille suurema keskse ruumi ümber on väiksemaid ruume, meenutab Kahni sünnikohas Saaremaal asuvat lossi.“
See on hinnang, mis pärineb esmaallikast ehk otse Kahni ringkonnast.
Dialoog Saaremaa keskajaga
Vaadelgem niisiis Kahni hoonet, mis meenutab kõige rohkem Kuressaare lossi – Phillips Exeteri akadeemilist raamatukogu USA idakaldal New Hampshire’is (ehitatud 1965–1972). Exeteri seinapikkus on Kuressaare lossi müüripikkusest (43 meetrit) umbes 10 meetrit lühem. Exeter on samuti ruudukujulise põhiplaaniga nagu Kuressaare linnus ja selle keskel on ruudukujuline aatrium või õu. Mõlemal hoonel ümbritseb siseõue galerii või koridor, mis ühendab ümbritsevaid ruume või liigendusi. Exeteri raamatukogu lugemislauad on koondunud akende alla nagu kambrikesed, nagu Saare-Lääne piiskopi suuremad või väiksemad eluruumid Kuressaare lossis.
Näitus „KAHN. Saarlane“ ja sellega seotud raamat väidavad, et arhitekt Louis Kahn pidas mitmel tasandil justkui dialoogi Saaremaa keskaegse arhitektuurikoolkonnaga – nii Kuressaare piiskopilossi kui ka keskaegsete kindluskirikutega.
Autor ja telliskivi
Ameerikas pidas Kahn maha pika vestluse telliskiviga (tuntud dialoog arhitekti ja telliskivi vahel, kus telliskivi dikteeris hoolimata arhitekti vastuväidetest, et tema tahab kaart). Või Kahni vestlused mineviku kuulsate arhitektidega, näiteks küsides neilt, kuidas läheb temal endal arhitektina.
Seistes Exeteri raamatukogu keskel ja vaadates alt üles, näeb kõrgel laes hiigelsuurt betoonristi, mis mahub hiigelsuurde ruutu, ja selle taustal omakorda üheksat väiksemat ruutu.
Kui vaadata 14. sajandi lõpust pärit Kuressaare lossi tähtsamates siseruumides alt üles, näeb gootilikke dolomiidist ristroidvõlve – selle iga üksik võlvik koosneb ristist, mis mahub ruutu, ja gooti arhitektuuris on neid palju.
Vaadates Phillips Exeteri raamatukogu laes asuvat hiigelristi profiilis, näeme massiivset betoonkonstruktsiooni, mis on 20. sajandi modernistlikus arhitektuuris anomaalia. Salapära. Sellel näib olevat funktsioon – võtta kõrgel asuvatest akendest vastu otsene päikesevalgus ja hajutada see leebelt üle raamatukoguruumi, luues monumentaalses hoones sakraalse tunnetuse.
Kuressaare linnuses ristroidvõlve profiilis vaadates joonistuvad välja massiivsed eenduvad roided, mis moodustavad gootilikult teravkaarelise risti.
Siiski esindab Kuressaare linnus karmi Saksa ordu linnusetüüpi, mis oli mõeldud sõdalasmunkadele. Kuressaares täitis hoone piiskopi eluruumide funktsiooni, ent seegi toimis nii kloostri kui ka võimuarhitektuurina. Kuressaare linnus on ülimalt kinnine arhitektuur kahe torni ja väikeste akendega. Sissepääse on sinna vaid üks.
Dialoog lossiga
Kahni dialoogi Kuressaare lossiga võib järeldada visuaalsest vaatlusest ja kahe hoone võrdlusest – tundub, et ta polnud karmi linnusega rahul, vaid soovis seda pigem avada, n-ö moderniseerida. Nii eemaldas Kahn oma raamatukogu hoonelt nurgad – tulemuseks on igast nurgast avatud struktuur, et valgus pääseks sisse. Kuressaare linnuses on nurgad maha võetud osal sammastel.
Exeteri siseruumis on ühtlaste seinte asemel suured ringikujulised avaused, mida ei saa nimetada akendeks ja millel polegi õieti nime. Need avavad massiivse struktuuri sisemiselt, et lae betoonristi külgedelt tulvav valgus ulatuks võimalikult kaugele. See valgus on Kahnil, nagu ikka, rohkem kui ainult valgus. See on sakraalse mõjuga, kandes vaikivalt piibellikku sõnumit – valgus tuleb ülalt.
Käesoleva aasta veebruaris sõitsid fotograaf Arne Maasik ja kunstiteadlane Tanel Murre USA idakaldale, et pildistada alates New Hampshire’ist kuni Philadelphiani asuvaid Kahni hooneid, mis tunduvad dialoogi pidavat Kuressaare linnusega.
Arne Maasik oli varem kolmel aastal (2008, 2009 ja 2015) pildistanud Saaremaa keskaegset arhitektuurikoolkonda „läbi Kahni filtri“. Nüüd otsis ta USA-s Kahni arhitektuuri kokkupuuteid Saaremaaga. Exeteri raamatukogus olid töötajad tunnistanud, et nad tajuvad end töötavat justnagu kloostris. Sama sõnumit kannab Kahni projekteeritud Bryn Mawri kolledži tütarlaste ühiselamu hoone – klooster.
Veel üks avatud küsimus
Näitusel esitas Arne Maasik keskaegse Saaremaa ning 20. sajandi Kahni hoonete fotosid mustvalgena – Kahn ei pööranud tähelepanu värvidele –, et tuleks esile sõnum dialoogist. Kui Saaremaal oleme harjunud robustsevõitu halli dolomiidiga, siis Kahn kasutas modernistliku arhitektuuri ehitusmaterjali betooni, tuues esile selle halli pinna robustsuse, jättes selle krohvita.
Lõpetuseks veel üks avatud küsimus. Kummaline, aga ka Tallinnas on üks massiivne raamatukoguhoone, põhiplaanilt ruudukujuline ja hall nagu kindlus. See on 1985.–1993. aastal riigivõimude vahetuse ajal ehitatud Rahvusraamatukogu. Selle arhitekti Raine Karbi mitmed hooned panevad küsima seoste kohta keskaegse arhitektuuri ja Kahniga. Ka siin on teatud salapära, kus teatud küsimused ootavad veel vastuseid.
Näitus „KAHN. Saarlane“ on avatud Kuressaare lossis 11. märtsist 17. aprillini ning 14. juulist 14. augustini. Arne Maasiku fotod Saaremaa keskaegsest arhitektuurist ning Louis Kahni hoonetest USA idakaldal. Kuraator Heie Treier.
PILDIALLKIRJAD:
Louis Kahn. Phillips Exeteri akadeemiline raamatukogu New Hampshire’is, hoone avatud nurkadega. Foto: Arne Maasik, 2016
„Kahni loss“. Kahn nägi Kuressaare linnust sellisena. Foto: Arne Maasik, 2009; visuaalne töötlus ajalooliste fotode põhjal Mart Kivisild, 2016
Louis Kahn. Phillips Exeteri raamatukogu sisevaade. Foto: Arne Maasik, 2016
Louis Kahn. Exeteri raamatukogu laekonstruktsioon, vaade alt üles. Foto: Arne Maasik, 2016
Kuressaare linnuse ristroidvõlvik, vaade alt üles. Foto: Arne Maasik, 2009
Louis Kahn. Exeteri raamatukogu laekonstruktsioon profiilis, massiivne betoonrist peegeldamas valgust. Foto: Arne Maasik, 2016
Kuressaare linnuse ristroidvõlvid profiilis, massiivsed eenduvad roided. Fot