VEEL ÜKS SADA: ERMi ajalugu saab juubeliaastal kindlasti rohkem tähelepanu ning uue maja suurus ja mõju alles kasvab. ERMi avalike suhete juht Kalmar Kurs teeb kummarduse kõigile, kes on sellel pikal teel tegijad olnud või erineval moel tuge pakkunud.
ERMis toimus eelmisel aastal üle 600 ürituse ning koos näituste külastamisega leidis Muuseumi teel asuvasse ERMi tee üle 195 000 inimese. Eesti 2018. aasta kõige rahvarohkemad kunstinäitused toimusid just ERMis ning väliskülastajate osakaal kasvas teisel tegutsemisaastal uues majas juba üle viiendiku enam kui 90 riigi esindatusega. Kogemus, teadmised ja uue maja võimalused pakuvad nii eruditsiooni kui ka emotsiooni.
Kui vana on ERM?
Minu esimeste teenistuskuude, välisajakirjanike võõrustamise ja välitööde (turismimessid) käigus on olnud huvitav kogemus ja hea võimalus selgitada, miks on ERM Tartus, mitte pealinnas, ning millele tugineb tänane tuntus kodus ja võõrsil.
Uskumatult paljud Eesti inimesed pakuvad ERMi vanuseks aastaid ühe käe sõrmedel – seda muidugi uue maja tõttu. Paljud on näinud erinevate meediakanalite vahendusel pidusid majas ja nendel käinud, kuid maja põhinäitustest ja mäluasutusest endast teavad vähe. Soolaleivapeo periood on seetõttu veel paljude eestlaste ja Eesti elanike jaoks kestmas ning jagub ka esmakülastajaid, keda teadmiste ja kultuuriloo juurte juurde tuua.
Nii tulebki leida pärast uue maja esimesi aastaid ERMi ja Tartu jaoks ajaloolises linna, Raadi mõisa ja kurikuulsa sõjalennuvälja kohas tasakaal erinevate tegevuste ja ürituste vahel ning igavene, kestev noorus, olla teadmiste, mälu ja ka kaunite kunstide maja, Eesti rahva muuseum ja turismiatraktsioon. 2018. aastal kasvas ööbimistega turism Ida-Virumaal – tubli panus selleski on Tartu Uuel teatril ja Joala etendusel – ning Tartus ja Tartumaal.
Kas igavese nooruse saladused võivad peituda ERMi algusaastates?
Noor, 1909. aastal asutatud ERM tegutses oma algusaastatel vaimsuses, millesse üritab piiluda film „Johannes Pääsukese tõeline elu“. Selle filmi abil on režissöör Hardi Volmer ja paljud teised viinud meid tagasi ERMi algusaastatesse. Valdavalt Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) liikmete juhtimisel toimunud muuseumi rajamine „Jakob Hurda mälestuseks“, selle prioriteetide ja rahastamise korraldus oli omajagu keevaline ja kaootiline algusaeg, milles oli palju juhuslikku, nagu Pääsukese Setumaalegi võtetele minek filmis.
Selle alguse juurde tuleb aga kahtlemata tagasi minna ja seda meeles hoida – seda aitab teha kodanikualgatuse korras loodud muuseum, eraisikute ja mitmete organisatsioonide koostöö, uusi leiutisi (Pääsukese kaamera) ja ümbritsevat jäädvustav ning uuriv meelsus. Ehk siis kõik uus ja innovaatiline, digitaalne tase on tänases ERMi organisatsioonis ja hoones ning seda algusaastate entusiasmi tuleb hoida. Nii püsinäituste arendused, vahetuvad näitused kui ka kogu muu tegevus üritusterohkes majas peaksid aitama tundma õppida Eesti lugu, mõtestama tänast päeva ning ERMi ainelist ja kirjalikku varamut kõige paremal moel erinevatele sihtrühmadele tutvustama.
Näiteks hoogne ja väga mahukas digiteerimise töö ERMis ja MuiSi varasalved aitavad peatselt nn targa piletiga muuseumi koju kätte tuua ka pärast ERMi külastust – külastaja saab huvi pakkunud teemadele juurdepääsu, vaadatud näituste kohta ise edasi lugeda või leida huvitava eelinfo peatselt paremini ja kiiremini juba enne uut muuseumikülastust.
Kukruse memm – 800 aasta eest maetud naise säilmed, ehted, riietus ja toitumine – on üks suurema tuntusega huviobjekte püsinäitusel „Kohtumised“. 2013. aasta ERMi blogi lugu „Saame tuttavaks ehk kes on Kukruse memm“ (Mari Tõrv, blog.erm.ee) on üks enim loetud ERMi ajaveebi lugusid. Kui nüüd tulevikus mõni uus avastus või oluline publikatsioon peaks taas ilmuma, siis jõuab see info arheoloogia ja teiste huvilisteni esmajoones.
Alarahastatud või -kasutatud?
Eesti teaduse rahastamise mured ja lahendused on elutähtsad ka ERMi kui teadus- ja arendustegevuse asutuse jaoks. See on ju keskne ja esmane tegevusvaldkond – eesti ja teiste soome-ugri rahvaste, samuti Eestis elavate rahvusgruppide ja naaberrahvaste kultuuri kajastava ainese kogumine, säilitamine, uurimine ning üldsusele vahendamine koos etnoloogia- ja museoloogiaalase tööga.
ERMi ajalugu saab juubeliaastal kindlasti rohkem tähelepanu ning uue maja suurus ja mõju alles kasvavad. Kummardus kõigile, kes on sellel pikal teel tegijad või erineval moel toeks olnud! Muuseumi asukoht, millest esialgu seoses uue maja eurorahastamisega räägiti, pole ju esmatähtis: eelmise aasta Kantar Emori „Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring“ näitab, et muuseumi asukoht pole peamiste probleemide seas. Pigem on ERMi võimalused nii linna, regiooni, riigi kui ka rahvusvahelises kontekstis vähe kasutatud. Julgemalt ja jõulisemalt, head koostööpartnerid! Näiteks enne, kui plaanida uusi kultuuriinvesteeringuid, võiks veel kord mõõta Muuseumi tee ja Raadi raadiuse võimekust. Nõukogude ja totalitaarse aja militaarse tausta vastu on suur huvi ja siinkohal saab tõmmata paralleeli, et nagu Raadi sõjaväe lennuväli idabloki riikides oli suurim, on ka ERM tänase Euroopa ja maailma tipptegija, mõjudes paljudele väliskülalistele ahhaa-elamusena.
Uues kodus ERM oma suure külastajaskonnaga on aidanud kaasa, et Tartu – ja laiemalt Eesti – ühendused oleks riigisiseselt ja rahvusvaheliselt paremini korraldatud ning majutuskohtade arv aitaks paremini sammu pidada sellega, mis Tartus ja Tartu piirkonnas toimub – külastajate arv on viimased aastad oluliselt kasvanud. Siis saab ERM oma järgmist juubeliaasta konverentsi ikka täiel määral Tartus korraldada…
Äsja avatud näitus „Toolilugu“ on osutunud menukaks ning „Ise tehtud Eesti“ 1990-ndatest kutsub sügiseni uudistama meie eluolu iseseisvuse taastamise aastatel. ERMi noorus ei alanud uue ja rahvusvahelist tuntust kogunud maja üleandmisega kolm aastat tagasi. ERM pakub nii uutele külastajatele kui ka muuseumi sõpradele iga uue näituse ja sündmusega uusi teadmisi ning elamusi.
