USKMATUSE ESIRIND JA USUÜHENDUSTE KAART: Koos Tšehhiga moodustab Eesti Euroopa uskmatute riikide esipaari. Samas on Eestis registreeritud 560 usulist ühendust. Millised on neist tähelepanuväärsemad? Teemat avab usundiloolane, siseministeeriumi usuasjade nõunik ja DJ Ringo Ringvee.
Kuvand eestlastest kui maailma kõige uskmatumast rahvast on visa kaduma. Tartu Ülikooli teadur Atko Remmel on märkinud oma artiklis „Marksistlikust ateismist massilise ebausuni“, et 2005. aasta Eurobaromeetri uuring, mille kohaselt oli Eestis võrreldes ülejäänud Euroopaga protsentuaalselt kõige vähem Jumalasse uskuvaid inimesi, andis tuule tiibadesse selle enesekuvandi laialdaseks levimiseks. Samas oli neid, kes Eurobaromeeter 2005 uuringu kohaselt uskusid elu juhtivat jõudu või väge, märgatavalt üle Euroopa keskmise.Snapback Hats Wholesale.
6 protsenti usklikke
Pew uurimiskeskuse andmeil on maailmas viis riiki, kus elanikkonna enamuse moodustavad religioonitud. Nendeks on Hiina, Põhja-Korea, Jaapan, Tšehhi ja Eesti. Kui iseseisva riigina eksisteeriks veel Saksa Demokraatlik Vabariik, siis oleks selliseid riike kuus, sest Saksamaa idapoolsed liidumaad moodustavad koos Eesti ja Tšehhiga nn uskmatuse kolmiku Euroopas. Eesti puhul ei ole põhjust jätta tähelepanu juhtimata ka sellele,Wholesale Snapback Hats. et eestlaste ja teiste rahvuste vahel on oluline erinevus end usklikeks inimesteks pidavate hulgas. 2010. aastal läbiviidud uuringu „Elust, usust ja usuelust“ andmetel pidas end usklikuks 6 protsenti eestlastest, sellal kui teiste rahvuste seas oli see protsent 26.
Eelöeldust hoolimata oli jaanuaris 2014 usuliste ühenduste registris ühtekokku 560 registreeritud usulist ühendust. Nende seas kuus rooma-katoliku kiriku ordut, Opus Dei, kaks õigeusu ning kümne kiriku ja kümne koguduse liidu keskused. Enamik ülejäänud 531 kogudusest kuulub kirikutesse ja koguduste liitudesse. Lisaks usuliste ühendustena registrisse kantud usuühendustele tegutseb Eestis teisigi ühendusi, mis aga eelistavad oma religiooniga seotusest hoolimata tegutseda tavaliste mittetulundusühingutena. Nende hulka kuuluvad näiteks nii Budakoda ehk budistlik Triratna kogukond (endise nimega Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad) kui ka Babaji Kriya joogale keskenduv Lilleoru keskus. Lisaks sellistele keskustele tegutseb Eestis ka suur hulk vaimseid õpetajaid, astrolooge, meditatsiooniõpetajaid, cheap snapbacks online.taro-kaartide lugejaid, kurja silma eemaldajaid jne. 2009. aastal tuvastas Lea Altnurme ühtekokku 524 sellist Eestis tegutsevat vaimset õpetajat ning ei ole põhjust arvata, et selliste õpetajate arv oleks viimase viie aasta jooksul vähenenud, pigem vastupidi, eriti arvestades tantra jooga populaarsuse plahvatuslikku populaarsuse kasvu viimasel kolmel aastal.
Aktiivseimad ajad
Kuid tulles nüüd end ametlikult usulise ühendusena määratlevate organisatsioonide juurde, kes on sellistena ka registrisse kantud, on kõige suurema koguduste arvuga kirik Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), kelle 166 kogudust katavad ühtlase võrguna Eesti territooriumi. Koguduste arvult järgmine on samuti kogu Eestit, välja arvatud Ida-Virumaad, oma koguduste võrguga hõlmav Eesti Apostlik Õigeusu Kirik (EAÕK), kuhu kuulub 60 kogudust. Teisel õigeusu kirikul, Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirikul (MPEÕK) on 35 kogudust, mis enamik asuvad suuremates linnades ja Kirde-Eestis. Selle põhjus on, et MPEÕK koguduste liikmeskonna enamuse moodustavad etnilised venelased, kellest enamik elab linnades ja Ida-Virumaal. Cheap Snapbacks.Mõlemal õigeusu kirikul on ka oma naisklooster. Vahetult Moskva patriarhile allub Pühtitsa nunnaklooster ning EAÕK on asutanud skiita Saaremaale, kus täna elab kolm nunna. EAÕK on teatanud ka soovist rajada mungaklooster.
Kõige aktiivsemaks ajaks Eesti usuelus võib pidada 1980. aastate lõppu ja 1990. aastate algust, kui siin alustasid tegevust mitmed uued usuliikumised. Siis saabusid siia nii esimesed mormooni ehk Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku misjonärid, Hare Krishna traditsiooni taaselustasid Riiast saabunud krišnaiidid, samuti saabusid erinevate kristlike misjoniorganisatsioonide esindajad. Kõige edukamaks sellel perioodil saabunud usuliikumistest võib pidada nelipühilikku kirikut, mida tuntakse tänapäeval Eesti Kristliku Nelipühi Kirikuna.
Kummaline liit
Nõukogude religioonipoliitika kummalisim edulugu peegeldub tänaseni Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidus (EKB Liit). Seades seadusliku tegevuse eeltingimuseks erinevate usutraditsioonide ühinemise ühisesse katusorganisatsiooni, mille keskus asus Moskvas, õnnestus nõukogude võimu esindajail ühendada baptistid ja evangeeliumi kristlased, kelle lähenemine oli alanud juba 1930. aastatel, koos priilaste ja nelipühilastega ühte üleliidulisse organisatsiooni. Ligikaudu viiskümmend aastat ühiselu kujundas keskkonna, mida otsustati säilitada ka pärast iseseisvumist Moskvas asuvast keskusest. 2013. aasta detsembris kuulus EKB Liitu 83 kogudust.
Rooma-katoliku kirikusse Eestis kuuluvad kogudused Tallinnas, Tartus, Valgas, Pärnus, Rakveres, Narvas, Sillamäel ja Ahtmes. 2012 kanti usuliste ühenduste registrisse Rooma-Katoliku Kiriku Püha Risti ja Opus Dei prelatuur, organisatsioon, mis enamusele Eesti elanikest seostub ilmselt Dan Browni raamatuga „Da Vinci kood“ ja selle põhjal valminud filmiga. Eestis on esindatud ka mitmed katoliku kiriku ordud. Nii on Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsioon esindatud nii Narvas kui ka Ahtmes, Tartus on aga aastakümneid tegutsenud nn tšehhi õed ehk Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsioon. Ema Teresa õed ehk Halastuse Misjonäride Ordu tegutseb Tallinnas Ristiku tänaval ning Tallinnas paiknevad ka dominikaani ordu vennad. Pirital avati aastal 2001 ajalooliste kloostrivaremete kõrval uus Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster.
Jehoova tunnistajad ja islami kogudused
Eesti Metodisti Kirikul, mis tegutseb Eestis juba 20. sajandi algusest, on 26 kogudust üle Eesti. Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Liitu kuulub best online casino 20 kogudust. Lisaks neile kogudustele on registrisse kantud ka üksikkogudus Eesti Seitsmenda Päeva Adventistide Reformatsioonilise Liikumise Kogudus.
Jehoova tunnistajad on tähelepanuvääriv usutraditsioon, mille ajalugu Eestis ulatub 1920. aastatesse. 1934 keelustati nende tegevus ning kuni 1991. aastani oli Jehoova tunnistajate tegevus keelustatud, mis ei seganud aga väikesel kogudusel tegutsemast ning 1990. aastatel sai Jehoova tunnistajatest üks kiiremini kasvavaid usukogukondi Eestis. Lisaks neljale juriidilise isiku staatusega kogudusele on Jehoova tunnistajate koguduste koguarv 51.
Eesti tegutseb usulise ühendusena registreeritult kaks islami kogudust: Eesti Islami Kogudus ja Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus. Neist esimene, Eesti Islami Kogudus, on islami usuelu keskpunktiks. Islami Koguduse ruumid asuvad Tallinnas Keevise tänaval, samas hoones islami kultuurikeskusega Turath. Islami kogukond Eestis on viimase kümne aasta jooksul mitmekesistunud. Rahvaloenduse andmeil on tänaseks tatarlasi islamiusuliste seas alla poole. Kasvanud on nii uussisserändajate kui ka kohalike eestlastest ja venelastest konvertiitide arv. Viimased kaks ongi peale tatarlaste ja aserite suuruselt järgmisteks etnilisteks rühmadeks islami kogukonna sees.
Koguduste registreerimine väheneb
Eesti on läbi aegade tegutsenud kogudusi, kus üks keskne kuuluvuse tunnus on rahvuslik identiteet. Selliste hulka kuuluvad nii Eesti Juudiusu Kogudus, Armeenia Kiriku kogudus kui ka Ukraina kreeka-katoliku kiriku kogudus, samuti Vene Rahvausu Kogudus Eestis. Samasse rühma kuulub ka 1995. aastal registrisse kantud Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, mis on viimastel aastatel silma paistnud looduslike pühapaikade kaitse teemadega. Praegu kuulub Maavalla Kotta viis kohalikku koda: Maausuliste Viru Koda, Emajõe Maausuliste Koda, Emujärve Taarausuliste ja Maausuliste Koda, Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda ning Maausuliste Saarepealne koda.
Budismi ajalugu ulatub Eestis tagasi 20. sajandi algusesse, kui siin tegutses Põltsamaa lähedal sündinud Karl Tõnisson, kes kogus laiemat kuulsust budistliku munga, paljasjalgse vend Vahindrana. Aasta 2014 jaanuaris oli Eestis registreeritud nelja budistliku koguduse põhikirjad. Kõik neli esindasid Tiibeti budismi koolkondi: Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagju Ratna Shri Keskus, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Pärnu Budistlik Kogudus Drikung Dorje Tšö Dzong ja Tiibeti Budismi Karma Kagyu Tallinna Kogudus. Neist üksnes Drikungi keskusel on Eestis resideeriv vaimne õpetaja, 2001. aastal Eestisse saabunud rinpotše Drupon Sangyas. Samas on mõned budistlikud ühendused registreeritud harilike mittetulundusühingutena. Selliste hulka kuulub näiteks Budakoda ehk Eesti Triratna Kogukond, aga samuti Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Akadeemia.
Viimastel aastatel on koguduste registreerimine vähenenud ning aastal 2013 ei kantud registrisse ühtki uut kogudust.
1
Kirikute ja koguduste seadus, Riigi Teataja RT I 2002, 24, 135
§ 2. Usulised ühendused
Usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid ning välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonid.
(2) Kirik käesoleva seaduse mõistes on episkopaalse struktuuriga ja kolme üldkirikliku usutunnistusega õpetuslikult seotud vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud koguduse ühendus või on jaotatud vähemalt kolmeks koguduseks ja kes tegutseb põhikirja alusel, valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.
(3) Kogudus käesoleva seaduse mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.
(4) Koguduste liit käesoleva seaduse mõistes on vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud ja ühte usku tunnistavate koguduste ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud korras.
(5) Klooster käesoleva seaduse mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.
2
Kirikud
Nimi (koguduste arv)
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik 61
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 166
Eesti Kristlik Nelipühi Kirik 31
Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik 3
Eesti Karismaatiline Osaduskirik 3
Eesti Metodisti Kirik 26
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik 35
Rooma-Katoliku Kirik 9
Uusapostlik Kirik Eestis 3
Eesti Anglokatoliku Kirik 3
Koguduste liidud
Nimi (koguduste arv)
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit 20
Eesti Bahá’í Koguduste Liit 5
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit 83
Eesti Evangeeliumi Kristlaste Nelipühilaste Koguduste Liit 3
Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit 6
Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit 4
Eesti Kristlike Vabakoguduste Liit 6
Eesti Vanausuliste Koguduste Liit 10
Eesti Kristlike Koguduste Liit 3
Eesti Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda 5
Üksikkogudused sh
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Eesti Kogudus
Kogudus Tarbatu Hiis
Mäe Hiis
Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus
Eesti Budistlik Kogudus „Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus“
Eesti Islami Kogudus
Eesti Juudiusu Kogudus
Eesti Evangeelne Vennastekogudus
„Evangeeliumi Kristlased Apostlite Vaimus“ Tallinna Kogudus
Krishna Teadvuse Eesti Kogudus
Karismaatilise Katoliku Kiriku Maarjamaa Kogudus
Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus, Eesti Apostlik Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ning Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik
