ZOOVOLINIKU PÄEVIK: Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta revideerib küsimusi, mida talle erinevatel kohtumistel kõige enam esitatud on.
Võrdõiguste või võrdsete võimaluste volinik – see on ilmselt üks neid ametikohti, millest tihti üldse aru ei saada. Mis see ikkagi on, küsivad inimesed alatasa. 2016. aastal kohtusin erinevates situatsioonides paljude inimestega ning sain õige varsti sotti, et mingid küsimused kipuvad korduma. Igal kohtumisel. Alljärgnevalt toon need ära. Koos vastustega.
Oot, aga millega te õigupoolest tegelete?
Teeme kolme asja ühe eesmärgi nimel. Eesmärk on see, et iga inimene saaks ühiskonnas kasulik olla, õppida ja tööd teha temast endast mitteolenevatest võimalikest takistustest hoolimata. Näiteks vanus, naiseks või meheks olemine, rahvus, nahavärv, perekondlike kohustuste täitmine, rasedus, sünnitamine, laste kasvatamine, kaitseväeteenistuse ülesannete täitmine, seksuaalne sättumus, usk, veendumused, töötajate esindamine, ametiühingusse kuulumine, sotsiaalne seisund – need on kõik asjad, millel ei tohi lasta inimest tema eneseteostuses takistada.
Selle eesmärgi nimel pakume tasuta õigusnõu ja nõustamist ning menetleme pöördumisi; teiseks edendame ja teavitame ning kolmandaks osaleme poliitikakujundamises, tehes ettepanekuid seaduste, aktide ja määruste muutmiseks.
Meie poole pöördumine on salajane, me ei avalikusta kellegi nime. Kui menetluse käigus oleks seda vaja teha, lepime eelnevalt inimesega kokku. Tänavu tõusis pöördujate hulk ligi 50%. Ma väga loodan, et uuel aastal saame veel rohkem inimesi aidata!
Mis värk selle palgalõhega siis on? Meil küll kellelegi soo järgi palka ei maksta.
Statistilise keskmise järgi saavad naised igal pool keskmiselt vähem palka kui mehed ja see on probleem. Kuna väiksem majanduslik kindlustatus on naiste jaoks süsteemne probleem, siis ei aita lahenduseks tõdemus, et „mina isiklikult seda ei tunneta“. Ükskõik, mis metoodika järgi mõõta või ükskõik, mis riigis mõõta, ikka näeme süsteemset vahet naiste kahjuks.
Eestis on mõned soolist palgalõhet tekitavad tegurid teada: paindumatu ja tööandjale riskirohke vanemahüvitise süsteem, sobivate lasteaiakohtade puudus, suur perekondlik hoolduskoormus, mis on peamiselt naiste õlul ning mõnedel erialadel ka ebaloogiliselt suur osakaal ühe või teise soo esindajatest.
Tippjuhtide hulgas on vähe naisi. Aga alati on väga hea kuulda, kui mõni ettevõte või asutus maksab palkasid üksnes töötaja panuse järgi, arvestamata sealjuures eemalviibitud aega näiteks perekondlike kohustuste tõttu. Sest kui viimast palgatõusu takistusena nägema hakatakse, on tegemist ebavõrdse kohtlemisega perekondlike kohustuste tõttu. Probleemi lahendus sõltub väga paljust, aga eesmärk on emad ja naised ja neiud ja pensionieas daamid, kes ei pea enam nii palju muretsema majandusliku toimetuleku pärast.
Kas te aru ei saa, et mehed ja naised ei ole ühesugused?
Väga hästi saan aru. Ei peagi olema ühtemoodi. Aga nii meestel kui ka naistel peavad ometi olema võrdsed võimalused eneseteostuseks. Pealegi võib üks naine teisest naisest erineda palju rohkem kui mehed ja naised omavahel keskmiselt. Sama kehtib loomulikult ka meeste kohta. Eesmärgiks on see, et keegi ei peaks kannatama pelgalt selle numbri (ja kõige sellega seonduva) pärast, mis on tema isikukoodi etteotsa sattunud.
Kas te mehi ka kaitsete?
Meestel ei ole vaja muretseda – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik aitab inimesi olukordades, kus nad tõenäoliselt oma soo tõttu satuvad halvemasse olukorda. Seda juhtub nii naistel kui ka meestel. Naistel on raskem saada juhiks või kõrge palga peale, meestel on raskem saada gümnaasiumisse või ülikooli või võrdväärseks lapsevanemaks ja nii edasi. Kui kas mehed või naised torkavad mingis valdkonnas ebaloogilise ja põhjendamatu alaesindatusega silma, siis tasub vaadata, ega soo tõttu naistele või meestele liiga tehta.
Näiteks ka kõige värskemate PISA testide tulemuste kohaselt on poisid lugemuses tüdrukutest maas kõikides arenenud riikides. Eestis on see vahe küll veidi vähenenud, ent see on selgelt olemas ja mõjutab poiste sisseastumist gümnaasiumisse. Arusaadavalt sealt edasi on keerulisem pääseda ka ülikooli. 2015. aastal lõpetas Eestis ülikooli 7000 naist ja 3500 meest. Kasvavad pöördumised isadelt, keda on ebaõiglaselt koheldud lapsevanemana, selle teemaga tahame järgmisel aastal süvitsi edasi minna.
Miks ma ei või ettevõtjana võtta tööle seda, keda mul on selle töö tegemiseks vaja tööle võtta, mitte mõtlema inimese soo peale?
Aga palun, nii just tulebki teha! Tööandjal on õigus võtta tööle selle konkreetse töö tegemiseks just see inimene, kes seda tööd kõikidest kandidaatidest kõige paremini teeb, kelle oskused, kogemused, väljaõpe, isikuomadused on selle töö tegemiseks kõige paremad. Võrdse kohtlemise nõuet on vaja selleks, et kõige paremaid kandidaate ei tõrjutaks eemale mingi tunnuse pärast, mis nendest inimestest endist ei sõltu. Näiteks kui keegi ei söanda võtta lasteaiaõpetajaks vanemat meest, sest kardab meest sellisele kohale võtta või kui keegi ei võta tööle alaealist näiteks IT-sektoris, sest kardab alaealist võtta. Aga tegemist võib olla seda konkreetset tööd kõige paremini tegevate inimestega, kes ei saa ise kuidagi mõjutada oma sünniaastat ega isikukoodi algust. Nii kaotame kõik: lapsed jäävad ilma fantastilisest õpetajast ja ettevõte kaotab noore talendi.
Me kaitseme inimesi selliste olukordade eest, kus neid põhjendamatult eemale tõrjutakse. Kui aga juhtub, et lasteaiaõpetajaks kandideerinute hulgas oligi parim noor naine ja IT-firmasse oli tugevaim kandidaat küpses eas valge nahavärviga heteroseksuaalne luterlasest ja erakondliku kuuluvuseta mees, siis on tööandjal õigus need parimad kandidaadid ka tööle võtta.