RADIKAALNE VALGUS: Norra päritolu, New Yorgis resideeriv Anne Katrine Senstad on tänapäeva üks olulisemaid valguskunstnikke. Eeva Lillemägi tutvustab valguse, heli ning värvi üheks saanud maailma.
Anne Katrine Senstad keskendub oma loomingus inimese tajudele seoses ruumi, valguse, heli ja värviga. Kunstniku loomingut on tänaseks näidatud üle maailma, sealhulgas kolmel aastal Veneetsia biennaalil, Pompidou keskuses Pariisis, Haus Der Kultur Der Weltis Berliinis ja He Xiangningi kunstimuuseumis Shenzhenis. 2020. aasta jaanuaris loob Senstad Kai kunstikeskuse kutsel Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus asuvasse keskusesse ainulaadse neoonvalguse installatsiooni „Radikaalne valgus“. Näitus produtseeritakse kohapeal koostöös kohalike näitusekujundajate ja neoonvalgustorude tootjatega.
Suur ja sügav
Tallinnas saab kogeda suuremahulist valgusskulptuuri, mis on oma mahult ja värvikompositsioonilt võrreldav rahvusvaheliselt tunnustatud legendaarsete valguskunstnike Dan Flavini ja James Turrelli teostega. Näitus, mis on avatud jaanuarist aprillini, annab neil siinsel laiuskraadil valgusvaestel kuudel inimesele võimaluse viibida erilises valguskeskkonnas. Senstad loob oma teosed kohaseptsiifiliselt inspireerituna kohalikust keskkonnast, selle arhitektuurist ja ajaloost. Kai hoone, aastal 1916 ehitatud tollase Tsaari-Venemaa allveelaevatehase vaskseppade-tislerite töökoda oma 6-meetri kõrguse kaarlae ja 450-ruutmeetrise näitusesaaliga annab installatsioonile avara ja ajaloost laetud ruumi.
Näituse külastajad läbivad valguskoridore, mis tekitavad mitmespektrilise neoonvärvide välja ja pakuvad publikule võimalust saada osaks kunstiteosest endast. „Ma tahan anda näituse külastajale vabaduse kasutada nende endi loovust, muutes vaataja sisemised ressursid näituseteose osaks,“ räägib Senstad. „Rainer Maria Rilke on öelnud, et maailm on suur, aga meie sees sügav kui meri. Ma usun, et kunstniku peamine eesmärk on avada vaatajale tema taju võimalusi ümbritseva maailma suhtes ning seeläbi aidata tal saada teadlikumaks enda nägemusest maailma ja tema sees oleva kohta. Selle juures on oluline ka tähele panna, kuidas mõnda tajutava objekti omadust tuuakse rohkem esile, samal ajal teist omadust valikuliselt tagaplaanile jättes.“
Värvilised tähed
Senstad on uurinud ka sünesteesiat, neurobioloogilist eripära, mille korral mingi aisting kutsub automaatselt esile mõne kõrvalaistingu – kindlad tähed või numbrid võivad tunduda värvilisena, erinevad helitoonid võivad esile kutsuda mingi värviaistingu, sõnadel võib olla erinev maitse ja palju muud – tuntakse vähemalt 60 liiki sünesteesiat ehk meeltesidestust.
Esimesed meditsiinilised kirjeldused värvide kuulmisest on pärit 19. sajandi algusest, ent siiani on seda nähtust teaduslikult vähe uuritud. Uuringutes on leitud, et sünesteesia korral on ajus sarnane aktiivsus nagu hallutsinatsioonide korral. Samuti on teadlased avastanud, et lisaks kaasasündinud sünesteesiale on ajutreeningutega võimalik seda ka ajutiselt esile kutsuda.
Senstadi looming uurib sarnaseid suhteid erinevate meelte vahel ja seda, kuidas see, mida me näeme ja tajume – sealhulgas nii kujundid, valgus kui ka erinevad värvid, mõjutab seda, kuidas me end tunneme.
Kogetud tühjus
Tema looming keskendub unenäolistele värvimaastikele, keha füüsilistele reaktsioonidele valgusele ja värvile ning vaataja emotsionaalsetele ja psühholoogilistele aspektidele selle juures. Stiimul, mis meie tajusid puudutab, võib olla üks ja seesama, kuid meie taju sellest on erinev ja subjektiivne.
Senstadi valgusinstallatsioonide kogemist võib nimetada ka meditatiivseks kümblemiseks valguses ja värvis.
Tema looming suunab vaataja kergelt meditatiivsesse seisundisse, kogema oma enda meele avarust ja tühjust, mida võib võrrelda näiteks päikeseloojangu vaatamisega, kus päikest, pimedust ja silmapiiri avarust vaadates lõpuks vaataja sulab käesolevasse ajahetke.
„Norra kunstnik Edward Munch olevat kuulanud raadiot nii, et see on seatud kahe raadiojaama sageduse vahele. Näen seda kui ruumi, kus kunstnikud töötavad,“ räägib Senstad. Erinevaid tajusid ja nende suhteid uurides on Senstadi jaoks oluline ka heli, teoseid saatev muusika või selle puudumine. Tallinnas loodavaid valgusinstallatsioone saadavad erinevad heliteosed nii rahvusvahelistelt kui ka kohalikelt heliloojatelt, mis vahetuvad näitusekuude jooksul.
Tutvustav dokumentaal
Tänavu sügisel esilinastus Brasiilia telekanalis ARTE 1 New Yorgis elava tuntud filmirežissööri Guto Barra 10-osaline kunstidokumentaalsari „Immersive World“. Dokumentaalfilm tutvustab Anne Senstadi loomingut kõrvuti legendaarse valguskunstniku Dan Flavini praktikaga.
„Neooni ristiisaks“ kutsutud Dan Flavin kasutas kunstigaleriides esmakordselt 1960. aastatel neoonvalgust. Anne Senstad räägib filmis oma kunstnikutee algusest kinoprojektsionistina, mis andis tugeva algtõuke valgusega tegelemiseks. Kunstnik on õppinud Parsonsi disainikoolis ja The New Schoolis New Yorgis ning lisaks näitusetegevusele üle maailma on tema teosed Metropolitani ja Whitney muuseumi kogudes.
Filmi saab täispikkuses ja eestikeelsete subtiitritega näha näitusel „Radikaalne valgus“, mis on Kai kunstikeskuses avatud 26. jaanuarist kuni 26. aprillini 2020. aastal.
Kasutatud materjalid:
Eesti Arst 2015; 94(6):374–378, „Arenguline grafeemi-värvi sünesteesia“ autor Helerin Raikerus
„Sight, Sound, and the Colors of Perception“, Sarah Walko
FOTO: Elements II, 2018.He Xiangning Art Museum, Shenzhen, China. Shao Yi
Anne Katrine Senstadi näitus „Radikaalne valgus“, 26.01.–26.04.2020
Kai kunstikeskus, Peetri 12, Noblessner
Näituseperioodil avatud T–P kell 12–20
Pilet 8 eurot/ 5 eurot
Vaata rohkem www.kai.center