MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmeli ekskursioon planeedi totraimatesse kohtadesse. Andorra õnn sõltumatu pisiriigina on nii suur, et paljudele tundub, nagu poleks seda kohta üldse mõtet pidada.
Mõned riigid, enamasti ajalooliste ja poliitiliste juhuste kokkusattumised, on nii mõttetud, et nende kohta kasutatakse lausa terminit kääbusriigid. Ja kõik nad ei olegi atollid või saarekesed soojades meredes, vaid kõigi riiklike tunnustega maalapid Euroopas. Nende ühine joon on kindlasti see, et nende juures on midagi väga veidrat või naljakat.
Katalaanide kaks riiki
Ajalugu teeb rahvastega imelikke keerdkäike. Mõnel rahval polegi oma riiki, mõnel on neid koguni mitu. Nii on Euroopas sakslastel Austria ja Saksamaa, rumeenlastel Moldova ja Rumeenia, albaanlastel Kosovo ja Albaania. Katalaanidega on olukord keerulisem. Ehkki nad püüdlevad Hispaanias iseseisvusele, keskvõim nende sõltumatust iseseisva riigina ei tunnista. Samal ajal on Andorra põliselanikud samuti katalaanid ja kääbusriigi ametlik riigikeel ongi katalaani keel. Seega on katalaanidel võimalus saada endale ka kaks riiki.
Tõsi, igapäevaselt on katalaani riigikeele kõrval käibel ka hispaania ja prantsuse keeled. See tuleneb Andorra unikaalsest rahvastiku koosseisust, kus kodakondsusega põliselanike andorralaste osa on ainult 36%. Enamuse Andorra 78 000 elanikust moodustavad välismaalased, hispaanlased, portugallased ja prantslased (4000). Katalaani keelt kasutab emakeelena siiski 58% elanikest. Viimase paarikümne aastaga on välismaalaste arv Andorras pea kahekordistunud. Selleks, et saada Andorra kodakondsust, peab riigis vähemalt 25 aastat elama või olema abielus andorralasega. Samas ei takista mitte miski välismaalasel Andorras niisama elamast.
Andorra pealinn Andorra la Vella asub 1019 meetri kõrgusel, pälvides sellega kõige kõrgemal asuva Euroopa pealinna tiitli.
Ajaloolised juhused
Andorra asub Pürenee mäestiku idaosa orus, Hispaania ja Prantsusmaa vahel. Riigi nimetus on tulnud baskikeelsest sõnast „andurrial“ ja tähendab tühjust. Esimest korda on Andorrat mainitud juba 805. aastal, riigi asutajaks peetakse frankide kuningat, Rooma impeeriumi keisrit Karl Suurt. Legendi kohaselt aitas 5000 andorralast Karl Suure sõjaväel võita araablasi. Tänutäheks kuulutas Karl Suur 788 Andorra elanikku „suveräänseks rahvaks“ oma eestkoste all. Andorralastel oli kohustus maksta frankidele sümboolset andamit, Valira jõest püütud 1–2 forelli.
- septembril 1278 kirjutati alla akt, mida peetakse Andorra vürstiriigi sünnitunnistuseks. Ja selline kaksikvalitsemine kestis ametlikult kuni 1993. aastani, mil riigi uus põhiseadus selle ära muutis.
Andorra elanikud nautisid neutraalse riigi elanike privileege, ei olnud sõjaväekohustuslased ning teenisid korralikult kaupade veo eest üle Pürenee mägede.
Aragoni-Kataloonia kuningriik püüdis mitmel ajalooperioodil vallutada Foix’ krahvkonna maid, kuid saatus tahtis teisiti.
Prantsuse revolutsioon kukutas monarhia ja pärast kuningas Louis XVI hukkamist 1793. aastal jäid andorralased oma krahvist ilma. Prantsuse revolutsionäärid loobusid Andorra andamist kui feodaalsest igandist ja vabariik loobus oma valitsemisest Andorra orgude üle. Kuid andorralased ei olnud sellest revolutsionääride heateost sugugi vaimustuses – vastupidi, nad kartsid oma suveräänsuse allaneelamist mõne suurriigi poolt. Et andorralaste kartusel oli alust, näitasid Hispaania pärilussõja sündmused, kui Prantsuse väed sisenesid 1794. aastal Andorra territooriumile ja jõudsid Soldeuni, et vallutada kogu piirkond. Andorralaste esindajad suutsid Prantsuse väekoondise kindralit veenda sellest plaanist siiski loobuma.
- aastal teatas imperaator Napoleon andorralaste palvel oma dekreedis 1278. aasta valitsemisakti taastamisest. Andorra krahvideks-valitsejateks said taas Prantsusmaa riigipea ja Hispaania Urgelli piiskop. Nii kestis see kuni aastani 1993.
Avanemine maailmale ja moderniseerimine
Euroopa rändurid, kes jõudsid Andorrasse, olid vaimustuses sealse looduse ilust. 1848. aastal tõi Pariisi oooper lavale Fromental Halévy etenduse „Andorra org“. Madridis etendus 1852. aastal omakorda Joaquín Romualdo Gaztambide zarzuela (hispaaniapärane muusikaline näitemäng) „Andorra org“.
- aastal arenes Andorras liikumine põhiseaduse kehtestamiseks, mille kinnitasid ka Napoleon III ja Urgelli tollane piiskop. Selles oli sätestatud ka Andorra kõrgeim seadusandlik organ ülemnõukogu, mis koosnes 24 liikmest ja mille valisid kohaliku võimu esimehed.
- aastal kuulutas paavst Pius X Meritxelli Püha Jumalaema Andorra kaitsepühakuks.
- sajandi alguseks oli Andorra endiselt väga vähe tuntud maa. Ehkki selleks ajaks olid rajatud esimesed telegraafi- ja telefoniliinid, jäi riik isoleerituks. Esimene oluline avanemine toimus 1914. aastal, kui valmis maanteeühendus Andorrast Kataloonia La Seu d’Urgelli provintsi. Läks veel ligi 20 aastat, kui 1933. aastal valmis maantee Prantsusmaa piiril asuvasse El Pas de la Casa linnakesse. See asub Prantsusmaa poolele avaneval mäeaheliku nõlval. Kuni selleni pidid isegi ülemnõukogu liikmed sõitma idapoolsetest piirkondadest istungitele muula seljas mööda mägiradasid.
- aastal organiseerisid Hispaania võimud Andorraga postiühenduse, 1931. aastal tegi sedasama Prantsusmaa. 1929. aastal valmis Andorras esimene hüdroelektrijaam, kuhu kutsuti töötajad välismaalt.
- aastatel hoogustus Andorras poliitiline võitlus üldise valimisõiguse eest. Võitlus oli nii äge, et sai koguni nimeks „Andorra revolutsioon“. Valimissüsteemi reformi järel said valimisõiguse kõik Andorra meessoost kodanikud, kes on vanemad kui 25 aastat. Tühistati ka rida feodaalseid seadusi.
Siinkohal ei saa jätta rääkimata ühest koomilisest vahejuhtumist Andorra poliitilises ajaloos, mis leidis aset 1934. aastal. Vene emigrant Boris Skosõrev, kes nimetas end krahv Oranskiks, tegi ülemnõukogule ettepaneku nimetada ta Andorra kuningaks, lubadeks vastutasuks reforme ja riigi moderniseerimist. Kui Urgelli piiskop ta ettepanekud potilaadale saatis, kuulutas seiklejast aferist talle sõja, ennast aga sõltumatuks vürstiks Boris I-ks. Urgelli piiskop saatis kiiresti kohale Hispaania rahvuskaardi salga, kes isehakanud vürsti arreteeris ja Barcelonasse viis. Seal anti ta kohtu alla ja saadeti riigist välja. Otsekui taoliste vahejuhtumite ärahoidmiseks võttis ülemnõukogu 1935. aastal vastu otsuse „Raadio Andorra“ loomiseks.
Hispaania kodusõjas (1936–1939) ja Teises maailmasõjas (1939–1945) jäi Andorra neutraalseks ja kellelgi polnud temaga õigupoolest ka asja. Samas leidsid Andorras varjupaiga arvukad sõjapõgenikud.
- aastatel algas Andorra majanduse kiire tõus, eelkõige suusakuurortide rajamine ja turism. Aastatel 1952–1964 Andorra rahvastik kahekordistus, jõudes 12 200 elanikuni. Naised said valimisõiguse alles 1977. aastal.
Paradiis keset imelikku Euroopat
Tõelise tänapäevase Euroopa riigina otsustas Andorra käituma hakata alles 1990. aastate algusest. ÜRO liikmeks astuti 1993 ja Euroopa Nõukogu liikmeks 1994.
Põhiseadus ütleb, et Andorra on sõltumatu, demokraatlik, sotsiaalne õigusriik ja riigi ametlik nimetus on Andorra Vürstiriik. Andorra valitsemiskord on parlamentaarne.
Andorra SKP on üle 45 000 dollari elaniku kohta – näiteks Eestis on see 29 000 dollarit. 95% riigi SKP-st annab turism: aastas külastab Andorrat 10 miljonit turisti. Suurem osa turiste sõidab Andorrasse põhiliselt ostureisile üheks päevaks Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Andorralased ei maksa peaaegu mitte mingisuguseid makse. Kõik kaubad on hulga odavamad kui naabritel Prantsusmaal ja Hispaanias. Tänu headele lumeoludele ongi turismitööstuse keskmes mäesuusakuurordid koos sinna juurde kuuluvate meelelahutusasutuste taristu ja tax-free-kaubamajadega, mis on pungil ka soodsa hinnaga luksuskaupu.
Andorral ei ole tavapäraseid ülalpidamiskulusid ja tal ei ole sõjaväge, korda hoiab vaid mõnikümmend politseinikku; majandustegevusse riik praktiliselt ei sekku, riigis ei ole raudteid ja lennujaamu, seega riiklikke raudtee- ja lennufirmasid. Oma riigi eest hoolitsevad Andorra kodanikud ise: kõigil on õigus kanda relva ja vajadusel võivad nad olla mobiliseeritud.
Andorra on nagu riik Siim Kallase omaaegsest kuulsast tulevikuunistusest „Kodanike riik“, mis kahjuks Eestis ei realiseerunud ja millest me aina kaugemale purjetame. Kuid see on suuresti võimalik tänu Euroopa kahepalgelisusele. Samas kui Euroopa Liidu liikmesriigid Prantsusmaa ja Hispaania jutlustavad euroopalikest väärtustest, leiutatakse juurde aina uusi regulatsioone ja standardeid, tihti absurdseid ja kõigile ühe mõõduga. Teisalt hoitakse hellalt mõnusat ajaloolist relikti, kus oleks tore suusatada ja odavalt ostelda. Selle parimaks näiteks on Euroopa Liitu mittekuuluva Andorra poolt selle organisatsiooniga 30. juunil 2011 sõlmitud rahanduskokkulepe, mis andis talle õiguse kasutada ametliku vääringuna eurot ja emiteerida oma euromünte. Kõigil Andorra euromüntidel on Euroopa Liidu lipu 12 viisnurka. Nii on Euroopa Liidu kodanikel Andorras veelgi mõnusam puhata ja ostelda.
Riik nagu jalgpallikoondis
Andorra riigi suurus, edusammud, ajalugu ja kokkuvõttes mõttetus peegeldub jalgpalli rahvuskoondise käekäigus. Loomulikult, kui on riik, siis peab olema ka jalgpallikoondis, see on püha kohustus.
Üllataval kombel asutati Andorra jalgpalliföderatsioon alles 1994. aastal. 11 sajandit saadi läbi ilma, aga siis enam mitte. Ja nüüd – Andorra jalgpallikoondise kuulsusrikkas eduloos on eriline koht Eestil. Oma esimese rahvusvahelise sõpruskohtumise pidas Andorra jalgpallikoondis Eestiga 13. novembril 1996 ja kaotas 1 : 6. Kuldsete tähtedega kirjutas end Andorra ajalukku Augusti Pol, kes lõi selles mängus värava. See oli Andorra jalgpallikoondise esimene värav üldse. Andorra koondise kaotuste jada lõppes 1998, kui Aserbaidžaaniga mängiti viiki 0 : 0. Ning seegi sündmus on seotud Eestiga, sest sõpruskohtumine toimus Eestis Viljandi staadionil.
Esimese ajaloolise võiduni jõuti 26. aprillil 2000, kui sõprusmängus võideti Valgevene koondist 2 : 0. Võit Makedoonia üle oli jällegi ajalooline, sest see ei olnud saavutatud sõprusmängus, vaid ametlikus kohtumises 2006. aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri raames.
Viimased suured saavutused jäävad eelmisesse aastasse. Võitu tugeva Ungari koondise üle 9. juunil 2017 selle aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril võib pidada Andorra koondise esimeseks tõeliseks suursaavutuseks.
Seega arenevad peaaegu ainult asjaarmastajatest koosneval Andorra jalgpallikoondisel asjad hästi. Kuid juhtivad Euroopa jalgpallitreenerid ei taha tihti Andorra jalgpallikoondise edulugu tunnistada ja nõuavad selle eemaldamist suurturniiride kvalifikatsiooniturniiridelt, kuna Andorra koondis on üks toorema mängustiiliga meeskondi Euroopas. Toorutsevad Andorra jalgpallurid põhjustavad vastasmeeskonnale sageli traumasid.
Milleks sellist kraaklejate bandet üldse riigina pidada?
Kääbusriigid
Üllatuslikult ei kuulugi Andorra oma suuruselt (pindalalt) maailma kümne väiksema riigi hulka. Siin kasvavas järjestuses:
Vatikan (0,44 km², 800 elanikku)
Monaco (2,02 km², 36 000 elanikku)
Nauru (21 km², 9000 elanikku)
Tuvalu (26 km², 11 000 elanikku)
San Marino (61 km², 32 000 elanikku)
Liechtenstein (160,4 km², 36 000 elanikku)
Marshalli saared (181 km², 68 000 elanikku)
Cooki saared (236 km², 20 000 elanikku)
Saint Kitts ja Nevis (261 km², 50 000 elanikku)
Maldiivid (298 km², 408 000 elanikku)
See loetelu võib pisut erineda, sest kääbusriikide puhul on alati veidi ka maitseasi, missuguseid territooriume ikkagi lugeda ametlikeks riikideks ja milliseid mitte. Näiteks vahel nimetatakse maailma väikseima riigina ka Malta ordut (0,012 km²), mida võib käsitleda suveräänse katoliku ordu territooriumina, aga mis koosneb siiski ainult ühest majast Rooma kesklinnas. Samas on Malta ordul diplomaatilised suhted 104 maailma riigiga. Malta ordu on rahvusvahelise õiguse subjekt, mis tegeleb meditsiini ja humanitaarabiga.
Soojade merede saareriigid on tekkinud suurte impeeriumide või suurte naabrite valdustest. Iseseisvumislained on neist üle rullunud nii, et neid pole lihtsalt olnud võimalik kellegagi liita nende eraldatud asukoha tõttu. Nii nad pididki alustama uhkes üksinduses iseseisva kääbusriigi elu.
Kõik Euroopa kääbusriigid on omapärased keskaegsed reliktid, mis mingi kummalise juhuste kokkulangevuse tõttu erinevatel ajalooetappidel on säilitanud oma staatuse tänapäevani.
Andorra ühendab nn kääbusriikide kõik erinevad jooned. Andorral on väärikas ajalooline taust. Ajaloolise reliktina on ta säilitanud hulgaliselt keskaegset hõngu inimeste elukorralduses ja väljanägemises eelkõige arhitektuuris. Tänapäeval on ta pidanud tõestama, et on ikka päris riik ja seetõttu otsinud oma nišši moodsas eluolus ja tegevusvaldkondades, milleks on saanud eelkõige turism ja maksuvabadus koos sellest tuleneva odava ostuparadiisi staatusega. Turism omakorda tähendab Andorra puhul mäesuusatamise paradiisi.
