LAVASTUSED, JUSTKUI PÄRISELU: Kevad tuleb teisiti. Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti. Aga millal on kevad me teatrisse üldse tavaliselt tulnud? Iga uuslavastus taotleb teisiti lähenemist isegi tavalistele teemadele. Peep Ehasalu teeb tuuri Noorsooteatris.
Osalt planeeritult, osalt olude sunnil on Eesti Noorsooteatri hooaeg justnagu kaheks jagunenud – sügisel esietendusid peamiselt lastele suunatud lavastused, nüüd jõuavad lavale noortele ja täiskasvanutele mõeldud uuslavastused. Jaanuaris olid avalikud etendused jäätunud seisundis, kuid seda rohkem sai teha proove. Nii rikkalikku ja rahulikku prooviaega paljud ei mäletagi.
Kui tuleb kevad
EMTA lavakunstikooli tudengite lühilavastuste kassett „Kõige all ja kohal on…“ pidi plaani järgi esietenduma 8. jaanuaril. Esietenduski – pärast päevade ja ööde pikkuseid proove küll vaid loetud silmapaaridele, rõõmustades peamiselt õppejõude ja koolikaaslasi. Küllap kevade jooksul pääsevad Eesti teatri uue lavastajatepõlvkonna töödega tutvuma kõik teatrisõbrad.
Ferdinandi saalis laotub lahti alatise teisitimõtleja Renate Keerdi uuslavastus „ÜLT“. Lavastuse nime mõistmisel leiame abi keeleuuendajalt Johannes Aavikult, kes hakkas propageerima saarte murde sõnu üll, ülle ja ült tähenduses seljas, selga ja seljast. Ega rohkem ette ära ei räägigi. Soovituseks Meelis Oidsalu kirjapandu: „Renate Keerd pakub lohutust moodsa kunsti publikust võõrandumise ajastul.“
Kevadhooajal esietenduvad veel saksa kirjaniku Wolfgang Herrndorfi noorteromaanil põhinev tükk „Miks me varastasime auto“ Mirko Rajase lavastajakäe all ning lähisuhtevägivallast rääkiv dokumentaallavastus „Teises toas“, mille on ette valmistanud Mari-Liis Lill ja Priit Põldma, neist esimene on ka lavastajaks. Punkti paneb hooajale meie teatri Noortestuudio lavastus, mille toob lavale stuudio juht Mait Joorits.
Mõtlemise avardamisest
„Meie jaoks tundub oluline hinnanguteta lähenemine noorele inimesele, kes just praegusel ajal elab, mõtleb ja on,“ mõtestab kunstiline juht Mirko Rajas meie teatri ülesannet laiemalt. „Ühest küljest peidab väärtus end julgustuses, mõnikord isegi kerges provokatsioonis: kujunda oma arvamus, mine sellega lõpuni, mõtle ise, analüüsi, koge, ole vaba ja omanäoline! Väärtust võib otsida nimelt elu mõtestamisest, eneseanalüüsist ja ilu otsingust.“
Kõike saab teha teisiti, kuid iga päev peab teater endalt küsima – miks teha teisiti, miks üldse teha ja miks teha seda meie teatris? Kunagise noorsooteatri looja Voldemar Panso on öelnud: „Ei ole vist huvitavamat aega inimese elus kui tema noorus ja kujunemisaastad. Olla selle ea teekaaslane, tema maailmavaate ja ilutunde kasvataja – midagi toredamat, huvitavamat ja mitmekülgsemat ei suudaks ükski teater olla. Olla noorsoo teater tähendab olla kõigi teater, olla vanade teater tähendab olla mitte kõigi teater.“
*
Võime väitele alla kirjutada küll, sest tänase Eesti Noorsooteatri noorim huviline publik on alla aasta vanune, vanima vanuse ülempiiri pole. Näiteks lavastust vanusele 7 kuni 107 võib vaatama tulla ka vanemas eas, kuid alla seitsmene ei pruugi veel kõike mõista. Jälgime vanuse-soovitustega tähelepanelikult, et teater arendaks ja avardaks mõtlemist, kuid ei pärsiks samal ajal huvi. Mõistagi ei pea erinevad vaatajad lavastusi ühtmoodi mõistma. On lastelavastusi, kus noor vaataja jälgib laval toimuvat naerdes, põnevusega, täiskasvanul on aga silmad märjad. Mõne lavastuse järel on saalist väljuvate noorte silmad täidetud erutuse ja inspiratsiooniga, püütakse lahendada vaevama jäänud küsimusi. Samal ajal täiskasvanu näeb küsimustele juba rohkem kui ühte vastust.
Puudutushaarde ulatusest
„Teatris on võimalik lahti mõtestada keerulisi situatsioone, saada julgustust ja leida inspiratsiooni, aga lasta ka vaimul puhata ning mõttemängudega kaasa minna. Teatrikunst rikastab nii inimese ilumeelt kui ka huumorisoont ning annab võimaluse inspiratsioonist laetud, empaatilise ja avarapilgulise isiksuse arenguks,“ on Rajas veendunud. „Teater on oma olemuselt unikaalne kunstivorm – laval toimuv on justkui päris elu ehk reaalsus. Samas aga täiesti irratsionaalne ning annab seetõttu rohkelt võimalusi teemadekäsitluseks, mis võivad olla kerged, rasked, traagilised, koomilised, hellad, jõulised, pinnapealsed ja sügavad – seda kõike ka ühe etenduse jooksul. Teater puudutab õnnestumise korral inimhinge, pakub lohutust, meelelahutust ja loob uusi mõttemustreid, tundevorme – ilmselt on inimesel seda kõike väga vaja. Teatrikunsti teebki unikaalseks puudutushaarde suurus.“
Loodame, et see kevad tuleb teisiti kui eelmine kevad, mil kogu elu kinni pandi. Märgid on õhus, et saame publiku saali paluda, mis sest, et endiselt maskides. Kätepesu pole ju teatrisõber kunagi kartnud ja mask ei pea kah olema kõigest roheline lapp näo ees, pigem isikupärane ja huvitav, peaasi, et kaitseb. Sest Mirko Rajase sõnul on teater „Aeg vaikuseks. Rahuks. Mõtteks. Päris kontaktiks”. „Tihti eeldame, et teatris saab vastuseid küsimustele, kuid teinekord on uute küsimuste püstitamine ja tekkimine isegi see kõige intrigeerivam ja huvitavam osa. Teater kõnetab vaatajat tihti ka teemadel, millest iga päev valjult ei räägita, kuid mis meis kõigis olemas on. See annab impulsi õppida paremini tundma iseennast ja maailma,“ sõnab Rajas.
Kaks festivali järjest
Igas vanuses vaatajad saavad rohkelt loomingulisi impulsse mais, mil toimuvad järgemööda kaks festivali. Seekordse Tallinn Trefi eel korraldame koostöös Läti ja Leedu kolleegidega ühise Balti visuaalteatri esitlusfestivali, mille eesmärgiks on tutvustada Eesti, Läti ja Leedu visuaalteatrit meie publikule ja rahvusvaheliste festivalide korraldajatele ning avada seeläbi siinsetele tegijatele uks rahvusvahelistele lavadele. Festivalile on kokku koondatud peamiselt nukuteatri taustaga teatrite lavastused, aga programmis on ka teisi põnevaid otsinguid visuaalteatrimaastikelt.
Tallinn Trefi programmis võib näha eriilmelisi nuku-, objekti-, materjali-, digitaal-, multimeedia- ja füüsilise teatri lavastusi välisriikidest. Festivalile on oodata 16 lavastust kümnest riigist, millest pooled on suunatud lastele, pooled noortele ja täiskasvanutele.
Balti visuaalteatri esitlusfestival toimub 25.–27. mail ja rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff kohe selle järel 27.–30. mail.
FOTO: Miks me varastasime auto Laura Kukk ja Mait Joorits. Foto: Mirko Rajas
