Valdo Praust
ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
25 aastat tagasi, 12. märtsil 1999, said NATO täisliikmeteks esimesed Ida-Euroopa riigid – Poola, Tšehhi ja Ungari.
25 aastat tagasi, 5. märtsil 1999, ratifitseeriti Eesti ja Venemaa merepiiri leping, mis jõustus ja muutis veidi varasemat, liiduvabariikide ajast jäänud eraldusjoont merel – täpsemalt Sillamäe kohal meres asuvate Tütarsaarte juures. Tollal aduti, et ka maismaapiiri tuleks veidi korrigeerida. Koguni kaks korda – 2005. ja 2014. aastal – on sellele piirilepingule isegi alla kirjutatud, kuid leping on mitmetel põhjustel mõlemapoolselt senini ratifitseerimata – st praegune faktiline piir on tegelikult vaid kontrolljoone staatuses. https://www.geo.ut.ee/~raivo/Narva.jpg
30 aastat tagasi, 14. märtsil 1994, avaldas Linus Torvalds operatsioonisüsteemi Linux esimese stabiilse versiooni – kerneli versiooni 1.0.0, mis sisaldas 176 250 rida lähteteksti. Eelversioonina oli Linux siis küll juba kolm aastat vana – Linus Torvalds hakkas selle kallal tegutsema kevadel 1991 ning esimese valmis kerneli versiooni 0.0.1. postitas ta funet.fi FTP serverisse septembris 1991. https://pbs.twimg.com/media/FrMc9sAXgAAXfLV.jpg
30 aastat tagasi, 1. märtsil 1994, kinnitas Eesti Vabariigi valitsus õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja erastamise korra. Koos juba mõned aastad tagasi vastu võetud omandireformi ja maareformi seadustega määrasid need alused, kuidas Eesti Vabariigi kadumise järel 1940. aastatel riigistatud maad sai tagastamisel asendada ja kes said seda maad (millel tagasitaotlejaid polnud) eelisõigusega erastada. Et püüda heastada tollast ülekohut, töötati taastatud Eesti Vabariigis välja terve virn mehhanisme ja kordi, sh tööosakute eest jagatud erastamisväärtpaberid – “kollased kaardid” –, asendusmaa võimalus jms. Ilmselge muidugi oli, et päris kõigile õiglast otsust teha pole võimalik, kuna pool sajandit oli jäänud vahele – ükskõik, kuhu see piir ka tõmmati, keegi jäi nagunii kannatajaks pooleks.
50 aastat tagasi, 29. märtsil 1974, jõudis USA kosmosesond Mariner-10 esimese inimloodud objektina Merkuuri lähistele, kust ta tegi üle kahe tuhande foto, mille ta saatis Maale. Tänu nendele fotodele saime me esmakordselt Merkuurist detailsema ettekujutuse, sest planeedi vaatlemist Maalt takistab Päikese lähedus ning sealt tingitud paks õhukiht, läbi mille maapealsed vaatlusriistad saavad planeeti uurida. Saab ju Maalt Merkuuri uurida vaid koidu või eha ajal madalal horisondi kohal. https://farm5.staticflickr.com/4122/4935269359_b2e8e0715e_b.jpg
50 aastat tagasi, 3. märtsil 1974, kukkus pärast õhkutõusmist Pariisi Orly lennuväljalt alla Türgi lennufirma Turkish Airlinesi reisilennuk McDonnell Douglas DC-10, mis oli lendamas Istanbulist Londonisse vahemaandumisega Pariisis. Kõik pardal olnud 346 inimest hukkusid, ellujääjaid ei olnud. Katastroofi põhjustas pagasiruumi luugi puudulik konstruktsioon, mis võimaldas selle sulgeda lohakalt. Seitsme kilomeetri kõrgusele jõudmisel paiskas lennukisalongis olev ülerõhk seetõttu luugi lahti, millega kaasnev järk rõhualanemislöök purustas luugi kohal olnud salongi põranda. Purunenud põrandaosas asusid aga lennuki olulised juhtkaablid. Selle järel muutus lennuk juhitamatuks ning rammis minut hiljem suurel kiirusel maad ja purunes. Tollal oli tegemist maailma ohvriterohkeima lennuõnnetusega.
60 aastat tagasi, 11.–14. märtsini 1964, oli Eestis visiidil Soome president Urho Kaleva Kekkonen. Kaasajal on saanud legendiks tema eestikeelne kõne Tartu ülikooli aulas, suusasõit Kääriku radadel (kus ta KGB saatjad maha raputas) ning saunaskäik samas. Loomulikult ei saanud Kekkonen midagi ametlikult öelda Nõukogude Liidu vastu ja Eesti Vabariigi toetuseks (olid ju head suhted Soome ja N. Liidu vahel 16 aastat tagasi Soome üle noatera iseseisva riigina alles jätnud), kuid ta tegi selle visiidiga väga palju eestlaste ja Eesti kultuuri tutvustamiseks Soomes, sh soomlaste tihedama Eesti külastamise nimel. https://f8.pmo.ee/V350VVWWbDCFVah3GpUbQYrBcGM=/685×410/filters:focal(151×20:626×367)/nginx/o/2017/02/18/6352819t1he162.jpg
60 aastat tagasi, 10. märtsil 1964, avati Tallinnas kino Kosmos – moodsaim kino kogu lähikonnas ja ühtlasi ka esimene laiekraanikino Balti liiduvabariikides. Varasemad, 1950. aastatel Eestis ehitatud uued kinod – nt Karjavärava juurde sõjas hävinud hoonete asemele ehitatud kahe saaliga “Sõprus” – olid oma tehniliste seadmete tasemelt olnud 1930. aastate teise poole luksuslikumate kinode tasemel. http://eestinsv.ee/wp-content/uploads/2015/11/Kino-Kosmos-Tallinnas-foto-Eesti-Arhitektuurimuuseumi-kogust.jpg
75 aastat tagasi, 2. märtsil 1949, lõppes edukalt maailma esimene ümbermaailmalend ilma vahemaandumisteta. Selle sooritas USA pommituslennuk B-50, millele oli antud ka nimi Lucky Lady II; lend kestis neli päeva ja selle pikkus oli 37 742 kilomeetrit. Väike vahe maakera ümbermõõduga tuli sisse sellepärast, et lennuk ei lennanud täpselt mööda “suurringjoont”, vaid veidi lühemat trajektoori mööda, mille tingisid need riigid, kellest võis selle lennu vältel üle lennata ja kellest mitte. Lennukit tangiti õhus spetsiaalsete tankurlennukite poolt neli korda. https://4.bp.blogspot.com/-L4Tme76vgB8/TW0Vo2TR3RI/AAAAAAAAB2I/tjvx5Vqz7Q8/s1600/Lucky%2BLady%2BII.jpg?fbclid=IwAR0mBDWsQkN1pWR58L24VxkP7fmuU533-OYAKQBJPhOeZ6kbFgFG-0pCl0c
75 aastat tagasi, 30. märtsil 1949, sai termin Suur Pauk (Big Bang) laialt ülemaailmselt tuntuks, kui Briti astronoom Fred Hoyle vastustas BBC raadiovestluses tugevalt 1930. aastatel Edwin Hubble’i poolt välja pakutud Universumi paisumist käsitlevat teooriat ja andis teooriale seetõttu seesuguse veidi pilkava nime. Suure Paugu nimi on sellele teooriale jäänud külge muuseas tänaseni, kuigi juba ammu on valdav enamik teadlasi nii selle teooria kui ka talle antud nime omaks võtnud. Nimelt peab Edwin Hubble’i avastatud seaduspärasus – galaktikate punanihe on seda suurem, mida kaugemal nad on – paika praktiliselt kõikide objektide korral, mida tänapäeva vaatlustehnika on võimaldanud maailmaruumis näha. https://ichef.bbci.co.uk/images/ic/640×360/p01h0h6p.jpg
80 aastat tagasi, 22. märtsil 1944, hävitas Inglise õhujõudude ülivõimas pommirünnak Saksamaal asuva Maini äärse Frankfurdi kesklinna ja unikaalse vanalinna. Rünnakust võttis osa üle 800 pommituslennuki. Kuna linnas oli välja arendatud korralik pommivarjendite süsteem, oli hukkunuid vaid veidi üle tuhande, mis sellise intensiivse ja ulatusliku rünnaku korral oleks võinud olla kümneid kordi suurem. Frankfurdi vanalinn hävis aga praktiliselt täies mahus. Näiteks sealsest 11 kirikust hävis rünnakus täielikult üheksa ja kaks ülejäänut said tugevaid purustusi. Osa ajaloolisi hooneid – sh Raekoja plats ja mitmed kirikud – ehitati sõja järel küll taas üles, kuid suur osa vanalinnast on (praeguse Euroopa Liidu “finantspealinnana”) ehitatud üles kõrgete pilvelõhkujatega. https://img.welt.de/img/geschichte/zweiter-weltkrieg/mobile190613647/2201356257-ci16x9-w1200/Zerstoertes-Frankfurt-am-Main.jpg
80 aastat tagasi, 12.–16. märtsil 1944, okupeerisid Saksa väed oma endise liitlase Ungari, kuna Hitler sai teada, et Ungari võimud peavad tema selja taga läbirääkimisi poolte vahetamiseks Teises maailmasõjas. Nii meelitas Hitler Ungari regendi Miklos Horthy enda juurde ja sisenes Ungarisse oma sõjaväega ning kukutas peaminister Miklos Kallai valitsuse, mis asendati talle kuulekate võimudega. Muu hulgas tähendas selline riigipööre, et varem end üsna ohutult tundnud Ungari juute hakati saatma koonduslaagritesse, kus neid hukkus kokku mitusada tuhat.
80 aastat tagasi, 8. märtsil 1944, toimus N. Liidus Ees-Kaukaasias balkaaride suurküüditamine. Sarnaselt mitme teise väikerahvaga (tšetšeenid, kalmõkid, krimmitatarlased) küüditati ka balkaarid tervikuna – oma kodu pidi maha jätma ja sundkorras Kesk-Aasiasse ümber asuma üle 37 000 inimese. Alles pärast 1956. aastat lubati balkaaridel taas kodumaale naasta nagu Siberisse küüditatud eestlastelgi.
80 aastat tagasi, 6. märtsil 1944, tegi Nõukogude lennuvägi 12 tundi kestnud hiigelõhurünnaku Narva vanalinnale, mille tulemusena muutus see imeilus 17. sajandi barokklinn – algselt Rootsi Kuningriigi teiseks pealinnaks ehitatu – praktiliselt terves mahus varemeteks. Rünnakus osales üle 200 pommituslennuki ning linnale heideti kokku mitusada tonni pomme. Pommitati kusjuures tühja linna – elanikud olid sealt evakueeritud juba kuu aega varem veebruari algul, olulisi väeüksusi seal aga ei asunud, sest sakslased hoidsid toona enda käes ju ka Narva jõe taguseid Jaanilinna/Ivangorodi alasid ning eesliiniüksused asusid seal, mitte Narva linnas endas. Kuigi sõja järel võeti vanalinna varemed isegi riikliku kaitse alla ja plaaniti üles ehitada, siis reaalselt taastamiseks ei läinud (v.a Hermanni linnus ja raekoda) ning varemed 10–15 aasta jooksul lihtsalt lammutati. https://scontent-hel3-1.xx.fbcdn.net/v/t39.30808-6/275229232_5326063570739782_805406876720134188_n.jpg?_nc_cat=107&ccb=1-7&_nc_sid=3635dc&_nc_ohc=d5hLYQAMgXIAX-ieeoF&_nc_ht=scontent-hel3-1.xx&oh=00_AfCh7gSVxsMfPEclLYLIGgqaGCylEHRAa2-seb_ax48_sQ&oe=65E98E20
80 aastat tagasi, 3. märtsil 1944, toimus Balvano lähistel raudteetunnelis Itaalia ajaloo ohvriterohkeim rongiõnnetus, kus vingumürgituses hukkus vähemalt 517 inimest ja viga sai lisaks veel 90. Nimelt ei suutnud 2 km pikkusesse tunnelisse sisenenud auruveduritega kaubarong seda mitmetel põhjustel (tõus, raske koorem, vilets süsi, halvas seisus vedurid) läbida ja jäi tunnelisse seisma, tunneli õhutussüsteem (mis oli auruveo korral hädavajalik) oli aga rikkis. Rongi vagunites oli umbes 600 inimest, kes kasutasid tollasel keerulisel sõjaajal seesugust viisi naaberlinnadesse jõuda. Tegu on Euroopas ohvrite arvult kolmanda rongiõnnetusega läbi aegade.
90 aastat tagasi, 12. märtsil 1934, kehtestas riigivanem Konstantin Päts Eestis kaitseseisukorra – suleti Eesti Vabadussõdalaste Liit ning vapsidega seotud organisatsioonid ning nende ninamehed arreteeriti; Johan Laidoner määrati kaitsevägede ülemjuhatajaks ning talle allutati raudtee, post ja telegraaf. Seda sündmust loetakse klassikaliselt viis ja pool aastat kestnud nn vaikiva ajastu alguseks Eestis, kuigi üleminek sellele oli sujuvam. Eesti sündmuste põhjuseks oli tõenäoliselt Pätsi soov mitte lasta võimu demokraatlikul (valimiste) teel minna vapside kätte – ees olid ootamas ju riigivanema ja parlamendi valimised ning oli näha, et vapside kandidaatidel hakkab seal minema hästi.
90 aastat tagasi, 4. märtsil 1934, läks Tšehhoslovakkias Kopřivnices tootmisse maailma esimene voolujoonelise kerekujuga auto Tatra 77, mille õhutakistus oli teiste tollaste autode omast palju väiksem. Auto oli konstrueerinud Hans Ledwinka koostöös Erich Überlackeri ja Paul Jarayga. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel läks voolujoonelise kerekujuga autode tootmine üle kogu maailma massiliseks, sest autode kiirused olid jõudnud sinnamaale, kus õhutakistus hakkas olulisel määral määrama kütusekulu. Tatra 77-t valmistati küll vaid 249 autot, kuid selle enamikku ideid kasutati hiljem teiste autode juures.
Muuseas said Tatra 77-le iseloomulikud kaarjas kapotiosa, langev tagaosa ja mootori taga-asetus maailmas massileviku osaliseks hoopiski mõõtmetelt palju väiksema Volkswagen “Põrnika” juures. Nii juhtus põhjusel, et sellise kerekujuga Tatra oli pärast ilmumist 1934 silma jäänud Saksamaa kantslerile ja juhile Adolf Hitlerile, kes oli sarnase kerekujuga väikeauto joonistanud visandina ette oma autokonstruktorist sõbrale Ferdinand Porschele, kellele ta andis ülesandeks konstrueerida väike rahvaauto (Volkswagen), mida oleks jõukohane osta igal sakslasel. Porsche selle auto konstrueeriski, kuigi alanud Teise maailmasõja tõttu jõuti toona toota vaid üksikud autod ning masstootmine algas alles sõja järel. https://www.tatraportal.sk/data/popisky/t77/t77_08.jpg
100 aastat tagasi, 21. märtsil 1924, pani Šveitsi füüsik Wolfgang Pauli oma artiklis kirja kvantfüüsika ühe alussamba, Pauli printsiibi, mille kohaselt saab ühes aatomis samas kvantolekus olla vaid üks elektron, ülejäänud sama aatomi elektronid peavad olema mingis teises olekus. Pauli ei loonud oma printsiipi tühjale kohale, energia kiirgamist ja neeldumist teatud kindlate portsjonite kaupa (mitte pidevalt!) oli sajandivahetuse aegu kirjeldanud juba Max Planck musta keha spektrit uurides. Pauli arendas selle “portsjonite teooria” aga tasemeni, mis võimaldas hulga aastad hiljem teistel füüsikutel – peamiselt Erwin Schrödingeril, Paul Diracil ja Werner Heisenbergil – välja arendada tervikteooria, mida tänapäeval loetakse kvantfüüsika klassikaks. https://alchetron.com/cdn/wolfgang-pauli-886c3c2b-24e7-45a1-b7e3-e3ae3a953a2-resize-750.jpeg
100 aastat tagasi, 16. märtsil 1924, lakkas eksisteerimast iseseisva riigina toiminud Vahemere äärne Fiume Vabalinn – see annekteeriti Itaalia vägede poolt ja inkorporeeriti Itaalia koosseisu. Et Fiumest saab iseseisva riigi staatuses vabalinn, lepiti kokku neli aastat varem, 1920. aastal sõlmitud Rapallo lepinguga – Fiumes olid nimelt üsnagi võrdse staatusega esindatud nii itaalia, ungari, saksa kui ka horvaatia keeled, sest see 60 000 elanikuga linn oli sega-asustusega. Muuseas, meie tunneme seda linna Rijeka nime all – Teise maailmasõja järel otsustasid nimelt võitjad, et linn tuleb anda Jugoslaaviale (praegu on ta Horvaatia suuruselt kolmas linn).
100 aastat tagasi, 3. märtsil 1924, likvideeris Türgi president Mustafa Kemal (Atatürk) 407 aastat kestnud Ottomani sunni kalifaadi ning Türgist sai klassikaline sekulaarne vabariik. Viimase kaliifi Abdulmecid II valitsemisajaks jäi ainult kaks aastat, 1922–24, ja seda ka olukorras, kus Türgil polnud Esimese maailmasõja kaotajariigina enam endist võimutäiust. https://dailyasianage.com/library/2017/08/22/1503427370_2.jpg
125 aastat tagasi, 26. märtsil 1899, avastas Saksa arheoloog Robert Koldewey iidse Babüloni varemed, mis olid hilisematel sajanditel kõrbe ja rusukihtide alla mattunud. Koldewey kaevas neist palju ka välja, sh astmiktorni (tsikuraadi) aluse, protsessioonitee, linnamüüri koos väravatega, Nebukadnetsari palee varemed jpt. Palju neist leidudest on tänapäeval maailmas laiali, sh Ishtari värav Berliini muuseumisaarel Pergamoni muuseumis. https://www.asor.org/wp-content/uploads/2023/04/Gries_Fig9.1200×794.jpg
125 aastat tagasi, 14. märtsil 1899 (Juliuse kalendri järgi 2. märtsil 1899), sai valmis Venemaa Keisririigi põhjaosa üks tähtsamaid raudteid, Permi-Kotlase 830 kilomeetri pikkune raudtee, mis ühendas Uuralite loodusvarade rikka ala otse Peterburi kandiga. Raudtee looduslikult üsnagi nigelates tingimustes ehitati riigi raha ja vahenditega valmis vähem kui nelja aastaga, sest keiser Nikolai II andis ukaasi raudtee ehitamise alustamiseks 1895. aasta mais. Fotol 800 meetri pikkune Kama jõe sild sellel raudteel. https://nov-okruga.ru/wp-content/uploads/sites/13/2016/03/222.jpg
125 aastat tagasi, 6. märtsil 1899, sai Saksa farmaatsiafirma Bayer patendi Aspirinile – keemik Felix Hoffmanni leiutatud atsetüülsalitsüülhappele, milles nähti rohtu väga paljude asjade vastu nagu palavikud ja põletikud, valud, südamehaigused jm. Aspiriini tollane müügiedu oli muuseas oluline meditsiinifirmale Bayer, mille suur edu sai just siis alguse. https://thestreetandthecityul.files.wordpress.com/2016/03/650px-aspirin-flc3a4schchen.jpg