Valdo Praust
ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
25 aastat tagasi, 1. septembril 1998, avati Tartus Raekoja platsil suudlevaid tudengeid kujutav purskkaev-skulptuur. Purskkaev oli selles paigas asunud juba 1948. aastast alates, aga see oli amortiseerunud ja Tartu linnavalitsus otsustas purskkaevu uuendada nii, et sellele tekiks ka kunstiväärtus. Nii rajati skulptor Mati Karmini ja arhitekt Tiit Trummali idee järgi uus purskkaev suudlevate tudengitena. Hiljem on seda purskkaevu kopeeritud mitmel pool maailmas, näiteks Peterburi eeslinnas Kudrovos ja Krimmis Feodossias, mida on vahel loetud lausa plagiaadiks ja autoriõiguste rikkumiseks. https://skulptuuridtartus.weebly.com/uploads/1/1/3/0/11305937/8979358_orig.jpg
25 aastat tagasi, 4. septembril 1998, asutasid Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin arvutifirma Google – eesmärgiga hakata pakkuma efektiivset info-otsimisteenust internetis. Tänapäeval on maailma kasutatavaim veebiotsisüsteem Google laienenud ka teistesse sfääridesse ja muutunud ühtlasi üheks suurimaks arvutifirmaks maailmas. https://pbs.twimg.com/media/C72UaNHWsAApNDd.jpg
30 aastat tagasi, 21. septembril 1993, algas Venemaal nn Jeltsini riigipööre, kui president Boriss Jeltsin teatas Venemaa riigiduuma laialisaatmisest. Duuma laiali ei läinud ning algas sõjaline vastasseis, mis lõppes kaks nädalat hiljem Venemaa riigiduuma hoone tulistamisega Tamani diviisi tankide suurtükkidest, mille tulemusena suur osa hoonest – Moskva nn valgest majast – põles seest tühjaks. Konflikt lõppes nii Jeltsini võiduga kui ka Venemaale uue parlamendi moodustamisega.
30 aastat tagasi, 24. septembril 1993, kuulutati Kambodža kuningriigiks ning kuningaks sai eksiilis olnud prints Norodom Sihanouk. 1970. aastatel laastasid riiki mitmed riigipöörded ning äärmuskommunistlike vaadetega punakhmeerid panid Sihanouki lausa koduaresti. 1979. aastal riigis võimu võtnud vietnamlased aga lubasid tal minna eksiili, kus ta üritas Kambodžat taas viia normaalse riigi teele. Veidi enam kui kümne aasta pärast see tal õnnestuski. Norodom Sihanouk valitses riigi kuningana 12 aastat, kuni ta 2004 andis 82-aastasena võimu oma pojale. Legendaarne kuningas lahkus teispoolsusse 89-aastasena 2012. aastal. https://static01.nyt.com/images/2012/10/15/world/sihanouk-obit/sihanouk-obit-superJumbo.jpg
30 aastat tagasi, 27. septembril 1993, lõppes aastapäevad möllanud Gruusia-Abhaasia sõda, kui Suhhumi langes lõplikult Abhaasia üksuste kätte ja grusiinid kaotasid nii linna kui ka kogu Abhaasia üle reaalse kontrolli. Sellega kaasnesid mitmel pool Abhaasias pogrommid, mille käigus tapeti hulk seal elanud grusiine – erinevad allikad räägivad 7000-st kuni 30 000-st hukkunust. Teadmata on ka Abhaasia poole kaotused tollases sõjas, sest tegelikult olid pogrommid seal kahepoolsed. Ligikaudu 300 000 inimest kogu Abhaasias (enamikus grusiinid, aga ka teisi rahvusi) pidid selles konfliktis oma kodud maha jätma. Abhaasia on muuseas end kuulutanud ka iseseisvaks vabariigiks, mida on de jure tunnustanud peale Venemaa küll vaid mõni üksik riik.
40 aastat tagasi, 13. septembril 1983, arreteeriti Nõukogude repressiivorganite poolt teisitimõtleja ja vabadusvõitleja Enn Tarto – põhjuseks nelja aasta tagune lugu, kus Enn Tarto oli ühena neljast eestlasest (Mart Nikluse, Endel Ratase ja Erik Udami kõrval) kirjutanud 1979. aasta augustis alla Balti Apellile, milles nõuti maailma erinevatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist ja hukkamõistmist. Põhjuseks, miks N. Liidu repressiivorganid nii vana asja uuesti üles kaevasid, oli europarlamendis 13. jaanuaril 1983 vastu võetud resolutsioon “Olukorra kohta Eestis, Lätis ja Leedus”, mis kritiseeris N. Liitu ja Balti riikide okupeerimist ning viitas selgelt Balti Apellile, kus sellele oli Euroopa ja kogu maailma tähelepanu juhitud. Eesti vaates oli see ülioluline dokument, kuna see oli üleüldse päris esimene kord, kui praeguse Euroopa Liidu eelkäija puudutas Eesti, Läti ja Leedu kui Teises maailmasõjas oma iseseisvuse kaotanud piirkondade saatuse ja riikluse küsimusi. N. Liidu pani see resolutsioon aga vägagi piinlikku olukorda, sest tollal püüti maailmas (vähemalt vasakpoolsete intellektuaalide seas) luua oma riigist kuvandit kui “rahuarmastavast” ning püüda kultiveerida väärteadmist, et Balti riigid “astusid vabatahtlikult” N. Liitu. Enn Tarto vabanes vangistusest Gorbatšovi perestroika ajal 1988. aastal. https://www.dissidenten.eu/fileadmin/_processed_/c/e/csm_EE_PORT_Tarto_Enn_9c7c82cb26.jpg
40 aastat tagasi, 26. septembril 1983, suurenes tehnilise vea tõttu äkiliselt tuumasõja puhkemise tõenäosus, kui N. Liidu ballistiliste rakettide hoiatussüsteem läks “lolliks” ning näitas operaatoritele, et USA on N. Liidu pihta välja tulistanud kontinentidevahelised ballistilised tuumaraketid “Minuteman”, mis lendavad N. Liidu sihtmärkide suunas. Õnneks otsustati sellise teate saamise järel olukorda veel kord ja teisi kanaleid pidi kontrollida, mitte aga tulistada oma tuumaraketid USA pihta pimesi välja. Raske on öelda, kui kriitiline tollane moment oli ehk kui lähedal oldi ülemaailmse tuumasõja puhkemisele. Nimelt pole N. Liit senini oma tollaste kontrollsüsteemide tehnilisi üksikasju avaldanud, sh ka seda, milliste alternatiivkanalite kaudu, millist käsuliini pidi ja kuidas häire korral olukorda tegelikult kontrolliti. Toona – vahetult pärast Lõuna-Korea reisilennuki allatulistamist N. Liidu poolt – olid külma sõja pinged ju vägagi haripunktis.
40 aastat tagasi, 27. septembril 1983, algatas Richard Stallman Massachusettsi Tehnikaülikoolist USA-st GNU vaba tarkvara kontseptsiooni. See põhineb spetsiaalsel GNU vabavara-litsentsil, kus koostatud tarkvara võib igaüks vabalt alla laadida, kopeerida, kasutada ja ka modifitseerida. Iseäranis tuntuks sai GNU-maailm seoses UNIX-i laadse vaba opsüsteemiga, mis ilmus varasemate kommertsvaraliste UNIX-ite kõrvale.
50 aastat tagasi, 1. septembril 1973, lasi tundmatu isik end omavalmistatud lõhkekehaga õhku Moskvas asuvas Lenini mausoleumis, otse Lenini klaas-sarkofaagi ees. Lisaks talle endale hukkus plahvatuses veel kaks inimest – Astrahanist saabunud noorpaar, kes otsustas oma tähtsat elusündmust tähistada Moskvas kunagise esibolševiku maiste jäänuste külastamisega. Lisaks said raskelt vigastada mitmed mausoleumi külastanud koolilapsed. Kuna Lenini sarkofaag oli valmistatud ülipaksust kuulikindlast klaasist, siis jäi see terveks ja Lenini maised jäänused viga ei saanud. Juhtumi tagamaad on senini paljuski segased – vägagi tõenäoliselt korraldas plahvatuse N. Liidu masendavast igapäeva-tegelikkusest meeleheitele viidud isik, kes otsustas oma elupäevad sellisel võikal viisil lõpetada. https://cs8.pikabu.ru/post_img/big/2016/09/01/8/1472732186185169363.jpg
50 aastat tagasi, 11. septembril 1973, tegi Tšiili armeejuht Augusto Pinochet armee kaasabil ja USA eriteenistuste varjatud toel riigipöörde, mille järel pöörati riigi areng järsult kõrvale seniselt marksistlikult arenguteelt. Üle saja tuhande inimese arreteeriti ning vähemalt mõni tuhat inimest hukati (paljud jäi kadunuks). Seesugused ülikarmid võtted aitasid päris viimasel minutil vältida Tšiili muutumist Kuuba-sarnaseks N. Liidu vasallriigiks. Riigipöörde järel juhtis Pinochet riiki järgmised 15 aastat, hoides poliitilist olukorda riigis karmi käega kontrolli all, lubades majanduses aga läänelikke arenguid ja keerates tagasi marksistliku totaal-reguleerimine ja riigistamise. Karmide võtete eest on Pinocheti peetud sageli veriseks diktaatoriks, teadvustamata samas, mis oleks Tšiilis võinud juhtuda riigi marksistliku tee jätkumise korral. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b5/Golpe_de_Estado_1973.jpg
50 aastat tagasi, 18. septembril 1973, võeti Saksamaa Liitvabariik ja Ida-Saksamaa (ametliku nimetusega Saksa Demokraatlik Vabariik) mõlemad koos vastu ÜRO täisliikmeteks. Et see juhtus alles 24 aastat pärast kummagi riigi tegelikku asutamist (1949), oli põhjustatud tugevatest erimeelsustest N. Liidu ja lääneriikide vahel, mis puudutasid nii Lääne-Berliini kui ka Saksamaad tervikuna. Iseäranis ihus N. Liit hammast Lääne-Berliinile, mida blokeeriti esmalt maismaatsi 1948–49 ja millele ehitati 1961. aastal müür ümber koos sellele eelnenud ja järgnenud pingete tõsise eskaleerimisega. Aga tegelikult polnud N. Liit matnud lõplikult maha ka mõtet talle lojaalse (või vähemalt maailmapoliitikas neutraalse) Saksamaa loomisest – umbes nii, nagu tehti kokkuleppel Läänega Austriaga 1955. aastal. Alles 1970. aastate algul näis see lootus muutuvat siiski ebareaalseks, sest USA väed olid kindlalt Lääne-Saksamaal punase ekspansiooni kaitseks sees ja NATO selle osas mingit kompromissi ei teinud. Nii normaliseerusid esmalt 1972. aastal mõlema Saksamaa omavahelised suhted, kui sõlmiti Baasleping (Grundlagenvertrag) ja tunnustati lõpuks teineteise eksistentsi ka de jure. Sellele järgneski ÜRO liikmeks saamine. Toona muidugi ei kujutatud ette, et see on seisu kinnitamine vaid järgmiseks 17 aastaks, st et kommunistlik maailmasüsteem kukub kokku niivõrd ruttu.
50 aastat tagasi, 26. septembril 1973, tegi üle-helikiirusega reisilennuk Concorde esimese katse-kiirlennu üle Atlandi ookeani. Nelja aasta pärast – 1977 – alustas Concorde regulaarlende üle Atlandi ookeani, mis kestsid 26 aastat, kuni 2003. aastani. Kogu selle aja saatsid lennukimarki mitmesugused erinevad probleemid. Kui tehnilistest probleemidest saadi siiski jagu, siis katkihammustamata pähkliks jäigi ülehelikiirusel toimuvate reisilendude kallidus. Kuna kõik analüüsid näitasid, et selle reisimisviisi elushoidmiseks puudub maailmas edaspidi piisav hulk vastaval tasemel maksujõulisi reisijaid, siis otsustatigi Concorde liinilt maha võtta. https://jcgl.orpheusweb.co.uk/history/concorde/takeoff.jpeg
70 aastat tagasi, 1. septembril 1953, valmis Moskva ülikooli uus pilvelõhkujast peahoone. Stalin oli nimelt sõja järel otsustanud, et “töötava rahva kants” N. Liit ei saa olla USA-st halvem ning pealinn Moskva tuleb kaunistada kaheksa “pilvelõhkujaga”, mis on sama suursugused kui USA-s juba 1920.–30. aastatel ehitatud kõrghooned. Need pilvelõhkujad otsustati ehitada Moskva äärelinna kõrgendikele, kus nad oleksid varasemale kirikute siluetile (mida Stalin ei sallinud) meeldivaks täienduseks ja asenduseks. Seitse hoonet neist kaheksast ehitati ka valmis ja üks neist oligi Moskva ülikooli peahoone. Hoone ehitus algas 1949. aastal ja kestis neli aastat. Valminuna ulatub hoone tornilaadne keskosa koos viisnurka kandva tornikiivriga 240 meetri kõrgusele. Hooneosa ise on (keskosas) 184 meetri kõrgune ja sisaldab 36 korrust. Oma arhitektuurselt üldlahenduselt kopeeris nii Moskva ülikooli uus peahoone kui ka seitse ülejäänud sarnast hoonet mitmeid New Yorgi kõrghooneid, ainult selle erisusega, et nad paiknesid mitte keset tihedat linna, vaid keset tühjust, olles piirkonna arhitektuurseks dominandiks. Eks selle aspektiga püüti näidata N. Liidu plaanimajanduse edumaad ja eesrindlikkust “kapitalistliku linnaplaneerimise stiihia” ees. http://msu.mnc.ru/foto-mgu/2.jpg
70 aastat tagasi, 3. septembril 1953, sai Nikita Hruštšov N. Liidu kommunistliku partei esimeseks sekretäriks, st riigi faktiliseks juhiks. Sellega oli Hruštšov Stalini surma järgse ajutise võimuvaakumi järel suutnud edastada oma rivaale Lavrenti Beriat ja Georgi Malenkovi, st tulnud võitjana välja sisemisest võimuvõitlusest. Hruštšovi 11 aasta pikkust ametiaega iseloomustavad vastakad märksõnad. Esmalt lõpetas ta Stalini elu viimastel aastatel tehtud selged ettevalmistused uueks maailmasõjaks ning ühtlasi viis läbi N. Liidu destaliniseerimine ja teatud määral ka diktatuuri lõdvenemise ja liberaliseerimise. Selle 1956. aastal alanud nn Hruštšovi sula ajal sai ka enamik Siberisse väljasaadetud eestlasi kodumaale tagasi. Teisest küljest iseloomustasid tema ametiaega aga mitmed ohtlikud avantüürid, nagu näiteks Berliini müüri rajamine (1961) ja tuumarakettide viimine Kuubale (1962). https://denvistorii.ru/sites/default/files/2016-06/7%20%D1%81%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%8F%D0%B1%D1%80%D1%8F%201953.jpg
70 aastat tagasi, 26. septembril 1953, kaotati Suurbritannias suhkrutalongid. Liha ostmisel kadusid piirangud veelgi hiljem, 1954. aastal. Niikaua – kuni 8–9 aastat peale suure sõja lõppu – läks kunagisel maailma esiriigil aega, et pärast laastavat sõda oma majandus taas hädapäraselt normaalsesse seisu viia. N. Liidus – sh Eestis – kaotati talongid küll varem, kuid see toimus röövelliku 1948. aasta rahareformiga, mis kirjutas 90% inimeste säästudest korstnasse. Samuti jäi osade kaupade kohatine defitsiit ning jagamine mitmesuguste jaotuskavade kohaselt N. Liidus tegelikult tükati kehtima kuni eksistentsi lõpuni, st kriisist ei saadudki üle.
75 aastat tagasi, 24. septembril 1948, asutas Soichiro Honda Jaapanis omanimelise mootorrattatööstuse. Esialgu oli ta toodanguks abimootoriga jalgratas, kus mootorina kasutati sõjast järele jäänud väikeseid statsionaarmootoreid, alles hiljem lisandusid toodangu hulka “päris” mootorrattad. 15 aastat hiljem, 1963, kui Honda mootorrattad olid juba Jaapanis endale nime teinud, alustati ka autode valmistamisega. Tänaseks valmistab Honda lisaks autodele ja mootorratastele (mis on tuntud üle kogu maailma) elektrigeneraatoreid, robootikaseadmeid ja palju muud. http://666kb.com/i/asrejzr3dolo7fcuo.jpg
100 aastat tagasi, 23. septembril 1923, suruti Bulgaarias lõplikult maha kaks nädalat kestnud bolševike riigipöördekatse, mida ajalugu tunneb ka septembriülestõusuna. Mäss oli organiseeritud Kominterni (kommunistliku internatsionaali) poolt, sh oli tehtud N. Liidu jõududega. Komintern oli toona teatavasti vormiliselt rahvusvaheline kommunistlikke parteisid ühendav rahvusvaheline organisatsioon, faktiliselt aga N. Liidu ametkond, kes tegeles bolševismi-ideede propageerimise ja levitamisega kogu maailmas, st kogu ülejäänud maailma bolševismiusku pööramise ehk nende endi sõnapruugis nn maailmarevolutsiooniga. Seda tehti kõikide võimalike vahenditega, sh salasepitsustega või vajadusel ka relva jõul, kas mahitatud kodusõja või riikidevahelise sõjaga. On vägagi tõenäoline, et mässu õnnestumisel oleks Bulgaaria liidetud N. Liiduga või oleks temast saanud N. Liiduga vägagi tihedates liitlassidemetes olnud kommunistlik riik – umbes midagi sellist, nagu Stalin tegi “rahvademokraatia maade” nimetuse all 1940. aastate teisel poolel kogu Ida-Euroopas, sh Bulgaarias.
150 aastat tagasi, 19. septembril 1873, algas USA-s tööstusajastu esimene tõsiseim majanduskriis, mis kestis kaks aastakümmet. Kriisi algushetkeks loetakse Jay Cooke & Co pankrotti, kes oli palju investeerinud raudteedesse ja tööstusesse. Üsna pea levis kriis kogu USA ulatuses, sealt Euroopasse ja üle kogu maailma. Enamik tööstusriike elas tõsises surutises kuni 1890. aastateni. Tollal räägiti Suurest Depressioonist, aga kuna veelgi tõsisemat, 1929–33 kestnud majanduskriisi hakati ka niimoodi kutsuma, teatakse seda poolteist sajandit tagasi alanud kriisi Pika Depressioonina.
250 aastat tagasi, 30. septembril 1773, toimus Poola esimene jagamine – Venemaa Keisririik võttis endale Vitebski ümbruse alad, Austria Galiitsia alad Lvovi kandis ja Preisimaa Danzigi tagused Lääne-Preisimaa alad. Poola riigi tuumik jäi esialgu veel alles, aga kahe järgmise jagamise (1793 ja 1795) tulemusena kaotati Poola maakaardilt täielikult ja jagati eelnimetatud kolme riigi vahel ära. Alles Esimese maailmasõja lõpufaasis õnnestus Poolal taastada oma iseseisvus.
300 aastat tagasi, 23. septembril 1723 (Juliuse kalendri järgi 12. septembril 1723), sõlmiti Venemaa ja Pärsia vahel Peterburi rahuleping, mis lõpetas 14 kuud kestnud Vene-Pärsia sõja. Kuivõrd Venemaa oli selles sõjas edukas, sai ta selle rahulepinguga kogu Kaspia mere lääne- ja lõunakalda alad, sh suure osa Dagestanist ja Bakuu koos ümbrusega hulga alasid Kaukaasias, peamiselt Dagestanis ning Bakuu ja Rashti ümbruses. Need piirid jäid toona kehtima küll kõigest kümneks aastaks, sest Pärsia hõivas sõjaliselt kosununa 1733 need alad kõik uuesti endale. Lõplikult kinnistus Venemaa ja Pärsia piir seal 18. sajandi lõpul, mis Venemaa hõivas Bakuu ja Dagestani uuesti, Kaspia mere lõunakallas (Rashti ümbrus) aga jäigi Pärsia (Iraani) kätte ning on seda tänaseni.