KUIDAS LOLLID MAJJA KOTIGA ELEKTRIT TOOVAD: Eestlaste geneetiline seos kilplastega on hästi teada ja ei vaja tõestamist, arvab akadeemik Anto Raukas. Eestimaa juhtivkilplased elavad enamasti üsna varjatud elu ja peituvad riigikogu ning erinevate valitsusasutuste seinte vahele.
Meie Eesti kilplased, eriti puldi juures toimetavad kilplased, aktiveeruvad valimiseelsetel perioodidel, kus nad erinevate poliitiliste parteide sildi all jagavad rahvale äärmiselt rumalaid katteta lubadusi. Õnneks keegi neid lubadusi tõsiselt ei võta, kuid ajalehtede ruum ja raadio ning televisioon on nende propagandast küllastunud.
Kust tuleb elekter?
Hoopis halb on lugu siis, kui mõjukad kilplased hakkavad lahendama praktilise elu küsimusi, näiteks energeetikat või kliimaprobleeme. Tallinna ühistransport ja Eesti raudteevõrk kavandatakse elektrifitseerida, trammiliinid pikendatakse Jüri ja Maarduni, kuid ei püütagi selgitada, kust peaks tulema selleks vajalik elekter.
Valimiseelsest küsitelust selgus, et see ei häiri ühegi erakonna juhte. Rahustatakse, et meil on välisriikidega olemas võimsad ühendused, kuid mis kasu on näiteks arvukatest bensiinitorudest, kus tilkagi bensiini sees ei ole. Lihtsalt elektrit pole meil peagi kuskilt osta, sest praktiliselt kõik Euroopa riigid on defitsiidis ja olukorra paranemist pole ette näha, pigem olukord hoopis halveneb. Eleringi naljamehed eesotsas Taavi Veskimäega kavandavad mingisugust Balti riikide iseolemise eksperimenti olukorras, kus Läti ja Leedu energeetika baseerub suuremahulisel impordil ja omatoodangut on vaid pisku.
Ühenduste läbilõikamisest
Eesti Entsüklopeedia defineerib kilplasi kui ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest tuntud kohtlasi naljanditegelasi. Ja kuidas saakski teisiti iseloomustada meie juhtivpoliitikute tõsimeelset kava meie hästi töötav elektrisüsteem lahti haakida BRELL süsteemist ja liita jõuetu Euroopa süsteemiga, kus arvestatavad energeetilised ressursid puuduvad.
Pole Euroopa Liidus ei naftat, gaasi ega liialt palju mõistustki. Võib veel kuidagi aru saada Baltimaade Euroopa elektrivõrguga ühinemisest, kuid Ida-Euroopa ühenduste läbilõikamine vajaks küll mittekilplaslikku lähenemist. Eesti ja Rootsi on praegu ainsad põhjala riigid, kes ennast elektriga varustada suudavad ja sedagi mitte enam kauaks.
Osta aga kuskilt on vaja ja seda saab teha vaid Venemaa suunalt, kus ainsana Euroopas on piisavad energeetilised ressursid ja soov ka elektrit müüa. Venemaa elekter on odav ja seni on seda Baltimaade ja Soome elektriturule suuremahuliselt ka ostetud, möödunud aastal ligi 13,3 TWh, mis on ligi poolteist korda suurem kui kogu Eesti aastane elektritarbimine. Aga kilplased just sellega ennast tuntuks teevadki, et esialgu hävitavad ja pärast uuesti taastavad, sest mis see mõnisada miljonit eurot rahva raha ikka tähendab.
Mida pole, seda pole
Suveräänsete riikide varustamine elektrienergiaga peab toimima eeskätt omariiklike energiasüsteemide (ESide) abil, mis on pideva varustuskindluse tagamiseks ühendatud naaberriikide ESidega. Normaalse riigi ES koosneb elektrijaamadest, üleriigilisest põhikõrgepinge võrgust ja jaotusvõrkudest ning hästi funktsioneerivast operatiivjuhtimise keskusest. Tagatud peavad olema energeetilised ressursid või katkematu impordi võimalus, häiringukindlus ning elektri taskukohane hind tööstusettevõtetele ja kodutarbijatele. Tarbijale edastatav energia peab vastama kvaliteedinõuetele. Energeetika üle vaidlevad kilplaspoliitikud ei vaevugi selgitama, kuidas vaid taastuvenergia baasil tagatakse nii energia kvaliteet (sagedus 50 hertsi tasemel) kui ka varustuskindlus. Raske on ette kujutada elektrirongide ja trammide liiklust talvepimeduses ning tuulevaikuses.
Kuid võtkem asja rahulikult. Eesti energiasüsteem pole veel hävitatud ja lootus kustub viimasena. Leedu, Kaliningradi, Valgevene, Leningradi ja Eesti energiasüsteemid on alates 1951. aastast toiminud 67 aastat ilma ühegi ülesüsteemilise katkestuseta, mis räägib erakordselt kõrgest töökindlusest ja selle lõhkumine Euroopa Liidu survel ja Eesti energeetikajuhtide heakskiidul oleks suur viga. Euroopa energiasüsteem on kergesti haavatav. 10. jaanuaril oli Euroopa elektrivõrk kokkulangemise äärel, sest sagedus langes alla lubatud piiri, mis sundis suurtarbijaid oma elektritarbimist vähendama ja osa koormust välja lülitama. Pärast seda, kui Baltimaad katkestavad ühendused BRELL süsteemiga ja ühinevad vaid Euroopa nigela sünkroonsageduse alaga, muutuvad taolised süsteemi häiringud Eestis ilmselt üsna tavalisteks, sest Eesti ES töökindlus oluliselt väheneb.
Kasuahnusest tulenev olevik
Kilplased vajavad taastootmist ja selle näiteks on koolist poppi tegevate õpilaste loosungite lehvitamine kliimamuutuste vastu Toompeal. Selle asemel, et koolitundideks korralikult õppida, minnakse enda ebakompetentsust demonstreerima. Kooliõpikutes on selgelt kirjas, et kliima kujuneb atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri vastastikusel toimel ja seetõttu saab inimene kui biosfääri küllalt tühine osa kliimat küll mõjutada, mitte aga kujundada, sest Päike on inimesest ikka olulisem kliimategur.
Mässumeelsed tulevikukilplased võiksid õpikutest lugeda, et kliimat kujundavad soojusvahetus, niiskusvahetus ja atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Need omakorda sõltuvad maapinna reljeefist, mandrite ja ookeanide jaotumusest, hoovustest, ookeanivee koostisest, maakera magnetväljast, Maa pöörlemis- ja tiirlemiskiirusest, Maa kaugusest Päikesest ja Kuust, Maa orbiidi kujust ja asendist ruumis ning pöörlemistelje kaldest ja orientatsioonist, muutustest planeetide asetuses, päikesesüsteemi asendist galaktilisel orbiidil, litosfäärikihtide vertikaalsest ja horisontaalsest ümberpaiknemisest, meteoriitide langemisest ja kosmilise tolmu hulgast, vulkaanipursetest, ja mitmesugustest muudest inimesest olulisematest teguritest. Juba Aristoteles, kes oli meie kilplaspoliitikutest mõõtmatult targem, kinnitas, et külma aja järel tuleb soe aeg ja sooja aja järel uuesti külm aeg, sest ta teadis, et kliima muutub rütmiliselt. Nii on see olnud viimased neli miljardit aastat ja on ka järgneva nelja miljardi aasta jooksul. Kuid mis ajendab kliima kohta käivate õudusstsenaariumite levitamist ja rahva lollitamist? Eks ikka kasuahnus, sest kui suur osa maakera elanikkonnast vahetab välja kogu oma olmetehnika säästlikumate vastu, siis see loomulikult elavdab majandust ja rikkad saavad veelgi rikkamaks. Ja kahjuks juhivad riike mitte tarkpead, vaid kilplased, kelle hulk ja mõjuvõim aiva kasvab.