TASA MÖÖDA SEINAÄÄRI: Mõningaid mõtteid koduse kapikultuuri jätkuvast elujõust ja selle varjukülgedest. Betti Alveri kirjanduspreemia nominent Siim Sinamäe küsib, kuhu sõidab ühiskond siis, kui osa meist kardab. Näiteks mõni tuntud nägu on gei, aga ei julge seda välja öelda, kuna kardab ühiskondlikku peldikupumpa.
Esiteks, inimestest laias ilmas. Apple’i tegevjuht Tim Cook, Silicon Valley suurinvestor Peter Thiel ning Luksemburgi peaminister Xavier Bettel on vaid mõned maailma tippjuhtidest, kes on avalikult geid. Seejuures tuleb meeles pidada, et nende seksuaalne sättumus ei pärsi edu ega aita kaasa nende saavutustele oma valdkonnas. Tegemist on andekate ja tahet täis inimestega, kes on end üles töötanud. On selliseid inimesi Eestiski – andekaid ja edukaid. Ometigi ei kuule me neist, kui mõni üksik erand välja arvata. Peaaegu ainsana meenub Peeter Rebane, kes otsustavalt kapist välja on tulnud.
Eeltoodut silmas pidades võiks nii mõnigi küsida „Kui inimese seksuaalne sättumus ei mängi rolli tema isiklikes saavutustes, siis miks sellest üldse rääkida?“, ent praegusel juhul on iva muus ja küsimused teised.
Jätkuv polariseerumine
Tänases Eestis kehtivat kooseluseadust (ja selle võimalikku tühistamist) puudutava debati taustal kerkib nii mõnigi küsimus. Näiteks, kas EKRE ja Varro Vooglaid on LGBT kogukonda kuuluvate Eesti helgemate peade suud lõplikult lukustanud? Miks ei julge Eesti LGBT orientatsiooniga avaliku elu tegelased, äriliidrid ja tippametnikud oma seksuaalsust tunnistada? Isegi Serbia peaminister Ana Brnabić on oma seksuaalses sättumuses läbipaistev, hoolimata riigis valitsevast konservatiivsusest.
Minu huvi sel teemal kirjutada ärgitas Eesti ühe tuntuma LGBT aktivisti Lisette Kampuse krüptiline, kuid siiski vihjav postitus Eesti ühe tuntuma ning mõjukama prokuröri Steven-Hristo Evestuse ning Eesti suurima haigla tippjuhi Agris Peedu aadressil sotsiaalmeediaportaalis Twitter:
„peale PERHi verejama küsiti mult, kas agris peedu on gei. peale savisaare kehva tulemust, kas stever ever hreverer icantevenmisnimi evestus on gei. teate, mu salahomoregister on paranduses! küsige kapiparadiis.ee või http://kapimaailm.com. edasi mõtleb igaüks ise. Tramaivõinah.“ (https://twitter.com/lisettekampus/status/920589152051257344)
Eesti LGBT ühingu tegevjuht Kristel Rannamäe suunab oma artiklis (Õhtuleht 18.10.2017 http://www.ohtuleht.ee/834781/lgbt-uhing-riigikogu-tehke-kooseluseadus-korda) tähelepanu tõsiasjale, et riik ei ole jätkuvalt kooseluseaduse rakendusakte vastu võtnud, mis röövib omakorda turvatunde kõigilt neilt inimestelt, kes soovivad asjakohast seadust kasutada. Ühiskond on teema osas jätkuvalt polariseerunud.
Olenemata sellest, kas Twitteri säutsu vihjeid mõista nii- või naapidi, on lihtne ette kujutada ametnikke või kuulsusi, kes ühiskondliku surve tõttu jätavad oma kaaluka sõna kooseluseaduse teemal välja ütlemata, kartes oma maine pärast, tehes niimoodi karuteene nii enesele kui ka teistele.
Kes kaitseb kaitsjat
Prokurör Evestuse puhul – mehe puhul, kes valiti aasta prokuröriks ning kaitseb Savisaare protsessis riiki, saaks küsida, kas riik kaitseb oma kaitsjaid. Kas Eesti ühiskond on jätkuvalt sedavõrd lapsekingades, et sunnib mingit inimgruppi iseennast salgama, lihtsalt konformismi pärast? Tuleb meeles pidada, et riigikassasse laekuvale maksurahale ei ole peale löödud templit, millise usulise veendumuse või seksuaalse sättumusega inimese käest see tulnud on.
See on see toas olev elevant, millest ei räägita. Aga tuleb rääkida. Mida läbipaistvam on mõni süsteem, asutus või inimene, seda vähem on ruumi korruptsiooniks ja muuks kahjurluseks. Ma ei pea siinkohal silmas aasta prokuröri või Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhti. Tahaksin uskuda, et tegemist on ausate inimestega ning praegusel juhul olen kasutanud Kampuse säutsu pelgalt olukorra näitlikustamiseks. Kuid kindlasti on kusagil riigisektoris või avalikus elus inimesi, kes ei ole enda vastu ausad ning kes peaks tõsiselt mõtlema sellele, kas neis leidub julgust öelda ühiskondlikes protsessides sõna sekka, kartmata ümbritsevate inimeste halvakspanu. Raputada seda paati suunas, mis oleks neile endalegi hüveks.
Julgeolekuoht või edasiviija
Muide, ametnik või tippjuht, kes sa ennast salgad – külma sõja ajaloost on küllaga näiteid, kus mõni kõrge profiiliga tegelane on oma sättumuse häbenemise tõttu just selle argumendiga mõne vaenuliku võõrriigi luureteenistuse poolt oma ridadesse värvatud. Võimu-inimesed on santaažile vastuvõtlikumad kui tavakodanikud, samuti on nende sõnal rohkem kaalu. Usun, et iga inimene, keda see teema puudutab, peaks mõtlema, kas ta soovib olla latentne julgeolekuoht või selle asemel hoopis ühiskonda edasiviiv jõud.
Praegu on lood nõnda, et kõige silmapaistvama väljaütlemise kooseluseaduse poolt tundub olevat teinud Risti koguduse õpetaja Annika Laats 4. oktoobril telesaates „Suud puhtaks“. Tuleb loota, et lisaks talle astuvad ette ka LGBT inimesed, kelle sõnal on moraalne raskekaal, ning kõnelevad suud puhtaks. Vedur suudab vaguneid vedada ainult siis, kui temas on piisavalt jõudu.