OMA PEAGA MÕTLEVATE ISIKSUSTE RIIK: Septembris valiti Taani taas kord maailma kõige õnnelikumaks riigiks. Tiina Ilsen käis Taani suursaadikult Søren Kelstrupilt küsimas, milles see õnn siis peitub ja sai muu hulgas teada, et taanlaste kuulsaim filosoof kirjutas õpetuse, mis sobib eestlastele kui rusikas silmaauku.
Tiina Ilsen (T.I): No Taani on ju eestlastele tuttav nii-öelda aegade algusest, kui aastal 1219 meie maal teie lipp taevast alla kukkus. Kui aga teha Taanis tänavaküsitlus ja pärida inimestelt, mida ja mis ajast nad Eestist midagi teavad, mis me vastuseks saaksime?
Søren Kelstrup (S.K): Ütleksin, et Eesti alad on ikka taanlaste teadvuses olnud, kasvõi ajalootundidest – selle sama lipu loo tõttu, mida mainisite. Aga muidugi tõusis huvi ja Eestile kaasaelamine haripunkti 1991. aastal: inimesi huvitas väga teie ajalugu, see, mis on saanud riigist, mis kadus pärast Teist maailmasõda, ja teie taasiseseisvumist toetati laialdaselt. Meie tolleaegne välisminister Uffe Ellemann-Jensen oli väga suur Eesti sõber ning tegi Taani meedias ja ka poliitilistes ringkondades põhjalikku teavitustööd Eesti kohta. Nii et inimesed, kellel ajalootunnetus on olemas, teavad Eesti kohta palju. Noored ehk ainult seda, et Eesti on üks väike Euroopa riik, mis kuulub Taaniga ühte kultuuriruumi. Ja ehk ei olegi see halb, et noortel seda ajalootaaka vähem kanda tuleb. Muidugi ei tohi ajalugu unustada, aga nüüd oleme kõik Euroopa Liidu kodanikud. Muide, taanlaste huvi Eesti vastu aina kasvab, kui vaadata kasvõi turismi.
T.I: Miks siis taanlased Eestisse reisivad? Ilm on meil ju suhteliselt sarnane, loodus ka.
S.K: Turistide arv on tõesti aasta-aastalt kasvanud, eelmisel aastal näiteks käis Eestis 14 000 taanlast. Ja ma pean ütlema, et Eesti on teinud väga head reklaami Taanis, Eesti on reisisihtkohana tehtud nähtavaks ja huvitavaks, siia on lihtne ja lähedal tulla.
T.I: Taanil ja Eestil on ka väga tugevad sidemed, mis puudutab kaitsejõudusid.
S.K: Tõepoolest, see tuleneb meie aktiivsest toetusest Eestile juba 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses. Kuna Taani oli Euroopa Liidu liikmetest ainus Põhjamaa, mis oli ka NATO liige, tundsime vastutust Eestit aidata ja saime ka Eesti huvide eest n-ö kõvema häälega rääkida. See tugev koostöö kestab tänini, meil on eraldi sõjaväeatašee, toetame Balti Kaitsekolledžit, kus muu hulgas anname ka stipendiume Eestis õppimiseks idapartnerluse raames – näiteks sellel aastal 12 noorele sõjaväelasele Gruusiast.
T.I: Kas on midagi, mida Eestis tavaliselt Taani kohta ei teata?
S.K: Üks selline fakt on ehk see, et Taanis on märke Eesti viikingite asustusest. Näiteks viis kilomeetrit minu kodulinnast on koht nimega Esterul. „Rul“ tähendab lagedaks raiutud ala ja „este“ tähendab eestlasi. Teadlaste arvates asub seal endine Eesti viikingite ala, kes Eestist tulnuna asusid sinna elama.
T.I: Taanis on ka vist maailma kõrgeimad maksud…
S.K: Jah, meie keskmine maksukoormus on 49%. Meil on küll astmeline, progresseeruv tulumaks, keskmiselt annab iga taanlane poole oma sissetulekust maksudeks. Ja üle miljoni taanlase (meid on 5,6 miljonit inimest) maksab rohkem kui 60%. Meil on ka üks suuremaid tööhõive protsente – 75%, ja madalam tööpuudus kui Euroopa keskmine, mis on üle kümne protsendi – 6,7%. Samas on meil ka kõige väiksemad palgaerinevused. Meie ühiskond toimib.
T.I: No aga õpetage siis meile ka, kuidas saada ühiskond toimima nii, et inimestel oleks hea elada, kuidas saada riigina jõukamaks.
S.K: Kuulge, teie olete ikka väga hästi hakkama saanud! Eesti on viimase 22 aastaga väga kaugele jõudnud. Olin siin aastal 1992 ja oskan teie arengut hinnata. Ja igal riigil on selleks oma lähenemine. Näiteks ei ole Eesti valitsus kehtestanud kinnisvaramaksu ega automaksu. Meil on need mõlemad olemas, näiteks auto eest tuleb selle hinnale lisaks maksta veel… 180% maksu auto maksumusest.
T.I: Sellepärast te kõik jalgratastega sõidategi!
S.K: Ilma naljata, see on üks olulisi põhjuseid. Kopenhaagenis näiteks kasutab pool elanikkonnast jalgratast peamise transpordivahendina. On välja arvutatud, et Kopenhaageni inimesed sõidavad päevas 1,2 miljonit kilomeetrit ja hoiavad iga kilomeetri pealt 7 eurosenti maksuraha kokku, vältides õhu reostatust, liiklusavariisid, infrastruktuuride kulumist. Nii säästetakse aastas üle 30 miljoni euro, lisaks ei ole vähetähtis ka see, et 30 minutit rattasõitu päevas lisab elueale 1–2 aastat.
T.I: Kui kaua on Taani sellist maksusüsteemi viljelenud ja kuidas inimesed sellesse suhtuvad?
S.K: See süsteem on üle 150 aasta vana, see on meie ühiskonna alus. Üks meie kuulsatest filosoofidest on öelnud, et Taani on riik, kus on vähe inimesi, kellel on liiga palju, ja veel vähem neid, kellel on liiga vähe. Meie ühiskond on väga võrdne, vahe kõige rikkamate ja kõige vaesemate vahel on väike. Inimesed on valmis maksma makse, et selline ühiskond säiliks. Paljud on valmis maksma isegi rohkem, kui nad oma maksuraha eest saavad sellisel tasemel turvatunde ja sellised teenused riigilt nagu tasuta meditsiin ja tasuta haridus, väga madala tasuga lasteaiad ning väga korralik vanemapalk lapse sünni korral.
T.I: Midagi mäda ei olegi Taani riigis?
S.K: Muidugi peab tunnistama, et globaliseerumine esitab ka meie ühiskonnamudelile suuri väljakutseid. Konkurents, mis tuleb kasvõi näiteks Hiinast. Meil on kolm peamist muret, millega tuleb tegeleda, et sellist ühiskonnakorraldust säilitada: meie palgad on tootlikkust arvestades liiga kõrged – võrreldes konkurentidega. See tähendab, et meid ootab püksirihmapingutamine ja inimesed peavad valmis olema, et palku alandatakse. Teine murekoht on haridus – meie kõrgharidussüsteem on aastaid olnud innovatsiooni poolest esirinnas, aga nüüd on teised riigid järele jõudnud ja me peame pingutama, et konkurentsis püsida. Kolmandaks on avalik sektor – siiani asjad töötavad, aga me peame endale aru andma, et lõpuks toob raha riiki eelkõige erasektor. Peame tagama, et välisinvestoritel tasuks Taani investeerimine ära ja Taani äriringkonnad saaksid oma toodangut eksportida. Näiteks toidueksport – 20% Taani SKP-st on toidutööstus ja selle eksport. Aga ka siin on murekohti: paljud farmerid võtsid omal ajal suuri laene ja laiendasid oma tootmist jõudsalt. Nüüd on neil üüratud laenud ja raske on võistelda teiste Euroopa riikidega, kus maksud on madalamad ja teenused maksavad vähem. Meie avatud ühiskonna mudel sõltub suuresti erasektori edukusest – kuidas seda tagada, see on meie praeguse valitsuse üks peamisi väljakutseid.
T.I: Ja ometi on Taani inimesed kõigele vaatamata oma eluga rahul. Millega seda seletada?
S.K: Teate, ma arvan, et meis, taanlastes istub sees üks väga kindel arusaam. Sellele pani aluse üks meie kuulsamaid filosoofe Søren Kierkegaard, kelle 200. sünniaastapäeva me sellel aastal tähistame. Teda peetakse ka eksistentsialismi isaks. Tema õpetus iseloomustab ehk kõige paremini taanluse mentaliteeti: üksikisik, indiviid on kõige tähtsam, inimese jaoks on kõige olulisemad tema valikud ja oma pühendumuste esileseadmine. Tuleb oma elu ja hakkamasaamise eest ise vastutust kanda ja mitte unustada ennast armastada. Peab olema vabadus ise otsustada. Elu ei ole probleem, mida peab lahendama, vaid reaalsus, mida kogeda. Räägi vähem, tee rohkem. Pole mõtet kummardada põhjendamatut hierarhiat, tuleb mõelda kui isiksus. Inimene peab ise oma elule tähenduse andma, igaüks võib olla oma õnne sepp. Ja veel: keegi pole tõestanud, et jumal on olemas. Ikka tuleb endale loota.
T.I: No eestlaste jaoks kõlab see küll väga tuttavalt!
S.K: Aga me olemegi minu arvates väga sarnased oma olemuselt. Mõistlikkus ja talupojamõistusele toetumine, põhimõte, et elus hakkama saamine on eelkõige ikka inimese enda asi – usun, et sellise elufilosoofia järgi elamine on ka eestlastele väga arusaadav ja omane. Nagu meie kogemus näitab: kui ühiskonna aluseks on need põhimõtted, saabki üks riik end õnnelikuna tunda.
T.I: Kierkegaardi õpetust võiks eestlastele lähemalt tutvustada – kas oskad tuua mõne teose, mida soovitaksite meil kõigil läbi lugeda?
S.K: Kierkegaardiga on nagu paljude teiste suurmõtlejatega – lihtsam on lugeda tema tööde tõlgendusi ja seletusi, sest filosoofi enda tekst kisub kohati liiga keeruliseks. Ta kirjutas ka paljude varjunimede all. Aga tema sünniaastapäevale pühendatud sündmuste raames toetab Taani saatkond novembris mitmeid Kierkegaardile pühendatud loenguid Tallinnas ja Tartus – soovitaksin kindlasti neid külastada.
T.I: Aga mida head veel Taani autoritelt peaksime lugema – peale Hans Christian Anderseni muinasjuttude, millega oleme kõik üles kasvanud.
S.K: H. C. Andersen on tõesti meie uhkus ja armastus. Soovitaksin veel kindlasti Peter Høegi teoseid – tuntuim vast „Preili Smilla lumetaju“, ja Karen Blixen, kelle „Aafrika äärel“ tutvustamist ei vaja ning kelle „Talvemuinasjutule“ ilmub minu teada detsembris eestikeelne tõlge. Krimikirjanikest ehk Jussi Adler-Olsen ja tema „Naine puuris“, mille põhjal tehtud film ka hiljuti Eesti kinodes jooksis.
T.I: Taani filmidest rääkides – viimastel aastatel on Taani filmikunst väga heal tasemel.
S.K: Jah, meie filmikunst on tegelikult väga vana ajalooga – Nordisk Films loodi Taanis juba 20. sajandi alguses ning režissööri Carl Theodor Dreyerit peetakse tänini üheks maailma parimaks tegijaks. Aga kaasaegne Taani filmide buum sai alguse ilmselt Lars von Trieri esilekerkimisest, tema filmide fookus oli dogmal, inimsuhetel ilma eriefektide ja märulita. Sellest sai uus suund Taani filmikunstis ning hakati tegema ka väga kvaliteetseid telesarju. Uuematest filmidest näiteks Thomas Vinterbergi „The Hunt“ võitis hiljuti Põhjamaade Nõukogu filmiauhinna.
T.I: Eestis näidatavaid telesarju nagu „Võimu kants“ ja „Kuritegu“ vaatame kõik mõnuga, kas on tulemas veel Taani filme, mida Eesti inimesed näha saaksid?
S.K: Näiteks PÖFF-ile toob Taani saatkond terve rea filme, ise tahaksin väga näha „Sorrow and Joyd”, mida ma südamest soovitan. See on küllalt raske film, aga paneb mõtlema, kuidas valikud meid elus puudutavad. Veel on Taani filmidest PÖFF-il väga head „Northwest“, „Almost Perfect“, „The Act of Killing“, „The Hour of the Lynx“, „Sipelgapoiss“ („Antboy“).
T.I: Kuidas on muusikaga, te olete ju Roskilde põlvkond?
S.K: Oo jaa, Roskilde festivalid ja kõik, mis sellega kaasas käis, oli väga olulisel kohal minu nooruses ja mul on sellest ajast suurepärased mälestused. Muusikat kuulan endiselt ja palju, eelistan rokki, kuigi kontsertidele enam nii tihti ei satu. Üheks lemmikuks Taani bändidest on Saybia, aga ka vana rokkar Kim Larsen. Muide, mulle meeldivad ka väga meie vanad traditsioonilised kuningate õuelaulikute laulud, see on meil Taanis selline eraldi žanr, kui nii võib öelda.
T.I: Olete nüüd Eestis olnud natuke üle aasta, millega vabal ajal tegelete, kas vaatate ka laupäeviti „Võimu kantsi“?
S.K: Need osad on mul kõik ammu nähtud! Kuna üks minu hobisid on linnuvaatlus, satun tihti linnast välja – imetlen siiralt teie loodust. Minu teine hobi on golf, kus saab ka mõnusalt värskes õhus olla ja natuke end liigutada.
T.I: Taani kultuurist veel rääkides – Eestis üle 20 aasta tegutsenud Taani Kultuuri Instituut lõpetab tulevast aastast oma tegevuse?
S.K: Mina näen seda selles mõttes pigem positiivsena, et kahe kümnendi jooksul loodud suhted erinevate kultuuriinstitutsiooni vahel meie riikides on nüüdseks nii tugevad ja korrapärased, et jätkavad koostööd iseseisvalt. Aga sellegipoolest on Taani Kultuuri Instituudil olnud meie riikide vahelistes (kultuuri)suhetes tohutult oluline roll. Ja mul on suur rõõm novembris anda Kadrioru Kunstimuuseumis üle Taani Kuningriigi Dannebrogi orden Silvi Teesalule pikaaegse silmapaistva töö eest Taani ja Eesti kultuurisidemete arendamisel.
Muide, instituudi tegevusest on võimalik lugeda Silvi Teesalu koostatud raamatust „Kilde Taani suhetest Eestiga“ (2010).
Ja Taanis tuntakse Silvi Teesalu ka tema raamatu „Deporteret til Sibirien“ (2009) põhjal, mis Eestis ilmus 2003. aastal pealkirjaga „Sirelid õitsevad juunis“. Raamatu taanikeelne audioversioon ilmub tänavu detsembris. Pealegi, suletakse vaid Eesti filiaal, alates 2014. aastast hakkab tegevust Baltimaades juhtima Taani Kultuuri Instituudi Läti osakond, mille direktor on Simon Drewsen Holmberg.
T.I: Taani on muidugi ka maailma tipus nii arhitektuuri kui ka disaini poolest. Imetleme kõik Arne Jacobseni ja tema mööblidisaini, Sidney ooperimaja arhitekt on taanlane Jørn Utzon, Poul Henningseni lambid on ilmakuulsad. Milline on see (linna)keskkond Eestis, kus teile meeldib olla?
S.K: Pean ütlema, et Tallinnas on palju kohti, kus end linnas hästi tunda. Olete üldse väga hästi hakkama saanud oma kaasaegse arhitektuuri arendamisega, see on väga põhjamaine, maitsekas ja stiilipuhas, naudin seda. Muide, üks toredamaid üllatusi oli Narvas – Narva kolledži uus hoone, see on minu arvates suurepärane näide puhtast Eesti arhitektuurist. Samuti minu kodugolfiklubi Jõelähtmel ja seda ümbritsevad ehitised on väga head. Ah jaa – Taani saatkond toetab 24. novembrist kuni 1. detsembrini toimuvat Tallinna Valgusbiennaali, kus Taani valgustusdisainer Allan Ruberg teeb oma töötoa. Temalt saab huvitavaid ideid ja inspiratsiooni näiteks linnaruumi valgustamiseks, mis kindlasti ka Tallinnas huvitavat kasutust leiaks.
T.I: Kuidas restoranidega on – Nomad (kahe Michelini tärniga ja mitmel aastal parimaks restoraniks valitud söögikoht Kopenhaagenis – T.I) meil muidugi ei ole…
S.K: Aga teil on Pädaste! Olen selle koha suur fänn, käisin seal suvel ja käin nende talveversioonis Nehis Tallinnas tihti ja saan alati suurepärase elamuse. Samuti Ö. Plaanin kindlasti minna ka Tchaikovskysse, olen selle kohta väga häid arvamusi kuulnud. Aga mulle meeldib väga ka näiteks F-Hoone ja Kolm Sibulat.
T.I: Aga tagasi tulles õnnelik-olemise juurde. Mida siis õnneks vaja oleks?
S.K: Olge põhjusega uhked oma saavutuste üle, oma riigi arengu üle. Tundke sellest rõõmu. Ma tean, et elatustase võiks olla alati parem, aga tähtis on hinnata juba saavutatut ja seda aluseks võttes edasi tegutseda. Siis saate üsna pea võistelda Taaniga kõige õnnelikuma riigi tiitli eest. Kõige halvem on istuda ja hädaldada.
Elatustase võiks olla alati parem, aga tähtis on hinnata juba saavutatut ja edasi tegutseda. Siis saate üsna pea võistelda Taaniga kõige õnnelikuma riigi tiitli eest.
Ilma naljata, see on üks olulisi põhjuseid. Kopenhaagenis näiteks kasutab pool elanikkonnast jalgratast peamise transpordivahendina.
Loe lisaks
Mõned faktid Taani kohta:
Taani on asustatud maa olnud alates 12 500 eKr.
Taani rahvuslipp Danneborg on maailma vanim riigilipp.
Taanis ei ole ühtegi mäge, kõige kõrgem punkt on 170 meetrit. Küll aga on Taanis üle 400 järve.
Taani on Euroopa Liidu liige aastast 1973.
Taani on üks NATO asutaja-riikidest ja selle liige alates 1949.
Taani on maailmas suuruselt viies toidu eksportija.
Loe ka intervjuud Norra suursaadiku Lise Kleven Grevstadiga KesKus’i veebilehest: http://kes-kus.ee/loodusjouliselt-kultuuriline-norra/