MIDA MEHED KANNAVAD: Eesti selle aasta moe-Oskari ehk Kuldnõela võitja Antonio (Aivar Lätt, 33) rääkis KesKus’i toimetusele moeloomisest, rõivastumisestja inspiratsioonist.
KesKus (KK): Kas su nimi Antonio viitab Itaalia päritolule?
Antonio (A):(naerab)No emapoolt olen ma ingerisoomlane ja isapoolt baltisakslane. Kuigi kuuldavasti on kusagil ka itaalia juuri. Ise olen küll läbi ja lõhki tallinlane. Aga nime Antonio pani mulle tegelikult 1997. aastal GerlyTinn. Mõtles n-ö kunstnikunimeks välja ja

jäigi külge.
KK: Nii et moeloomisega tegeled pea et lapsest saati ja oled nüüd juba küps, vana tegija?
A: Seda küll, õppisin Eestis moedisaini ja töötasin samal ajal koos mitme teise moekunstnikuga, samuti stilistina, nii et seda, millisest poest Tallinnas milliseid rõivad osta tean peast. Aga moekunstnik on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis.Kõige tähtsam on kogemus. Kogu aeg peab juurde õppima. Näiteks minu töö moetoimetajana (kahjuks nüüdseks suletud) ajakirjas FHM oli väga inspireeriv ja oluline etapp minu elus. Samuti Soomes ühes väikese nnvintagestreetwear’ibrändi käimalükkamine. Ja muidugi minu nüüdne töö Baltikas, kus tegutsen aastast 2010.
KK: Moeloomine ei ole ju lihtsalt rõivamudelite väljamõtlemine?
A: Oo ei. See hõlmab suurt operatsiooni alates kangabaasidest, logistikabaasidest, kogu korraldusest. Rõivamudelite loomine on kogu protsessis alles algusetapp,

millele järgneb tohutult mahukas tööprotsess.
KK: Oled tuntud eelkõige kui disainer, kes teeb meestele rõivaid.
A: Jah, see on tõepoolest minu tugevus. Ütleme nii, et kui ma alustasin oma tegevusega, tegin ka naistele. Aga meeste moetehnilisus (nagu minu õppejõud Jüri Siim armastas rõhutada) on eriline – kui oskad teha meesterõivaid, oskad teha ka naiste omi.
KK: Kas moetehnilisus tähendab, et rõivas peab hästi istuma?Uggs Black Friday
A: Seda kindlasti – kogu protsess silueti loomisest ja konstrueerimise loogikast kanga liikumiseni välja. Tavaliselt ei kujutata ettegi, kui palju neid vaheetappe-lülisid on, enne kui paberitükist, millel pilt,saab reaalne, selgapanekuks kõlbav riietusese.
KK: Kas nii suures ettevõttes nagu Baltika moekunstnikule ikka loomevabadust antakse? Või pead täitma mingi müütilise „keskmise ostja“ vajadusi?
A: Suurtes firmades (olen näiteks lähemalt tuttav ka Prada ja Louis Vuittoni moemajade tegemistega) tuleb ikka aru anda, et sa teed neid asju mitte endale, vaid inimestele. Aga vabadust oma nägemus inimestele välja pakkuda on Baltikas küll täiesti piisavalt. Ma ei ole kunagi tundnud, et mul oleks mingi surve, et tee nüüd nii või naa. Olen alati saanud teha seda, mis minu arvates toimib ja müüginumbrid on näidanud, et toimib ka.
KK: Kes siis see inimene – meesterahvas– on, kellele sa riideid disainid?
A: Pigem mõtlen ma rõivaid luues, millega see mees tegeleb, kellele ma oma kollektsiooni suunan. Mida ta sööb, kus reisib, kus töötab. Baltmani mehed vajavad eelkõige nnbusinesscasual’istiili – korrektset, aga mitte liiga ametlikku; häid, vastupidavaid materjale ja maitsekaid kooslusi. Kuigi teen ka eritellimusi (meil on ka see teenus) ning seal olen teinud kõike mõeldavat, punasest ülikonnast frakini.
KK: Kas Eesti mehed tellivad palju spetsiaalselt nende idee järgi asju?Uggs Black Friday Deals
A: Kusjuures, tõepoolest, küllalt palju, see teenus toimib meil päris hästi. Näiteks palju reisivatel meestel on vaja vastupidavat, mittekortsuvat, plekke mitte külgevõtvat, aga samal ajal korrektset ülikonda, millega saab rahulikult lennukis lennata,

men that ughhh my product very.

töökohtumistel käia ja õhtul välja minna.
KK: Aga kas sul mingi konkreetne tüpaaž on silme ees, kui oma kollektsiooni kokku paned?
A: Mul on erinevad tooteklassid, kollektsioon koosneb väga mitmest plokist. Ei saa teha ühte asja kümnele erinevale inimesele, aga saab ühendada sarnaste elualade inimeste vajadusi ühiste nimetajate alla. Vanematele, näiteks panganduses töötavatele inimestele, on üks tootesari, reklaamialal tegutsevalejaindie-pidusid armastavale noorele mehele teine. Paratamatus on muidugi meie turu väiksusest tingitud fakt, et peab tahes-tahtmata suutma teha igaühele midagi. Minu turg on siiski peamiselt Eesti, Läti ja Leedu – kui töötaksin väga suure turu kontekstis, saaksin spetsialiseeruda, et vot mina teen ainult selliseid punaseid ülikondi näiteks, ja kõik, kes neid tahavad, tulevad spetsiaalselt minu juurde. Eestis seda lubada ei saa, siin peab kollektsiooni kokku panama nii, et see tunduks loogiline. Mina näen Baltmani kui tõelist meeste brändi –kui oled meesterahvas, leiad Baltmanist raudselt endale sobiva riietuse.Ugg Boots Cyber Monday Deals
KK: Kas oled mõelnud ka päris oma moemaja avada?
A: Ma tegelikult olen seda ka juba teinud. Aga rõivaäri on n-övana kooli majandus – pead tootma ja need asjad ka maha müüma. Pead üles ehitama toimiva süsteemi, selles mõttes ei ole vahet, kas teed kaheksa inimesega ettevõtet või Baltika-suurust kontserni. Kulude jaotumine on suhteliselt sarnane: pead suutma käima messidel, tellima kindla metraaži kangaid, tegema näidiseid jne.Imetlen väga meil toimivaid disainer-moemaju nagu Ülle Pohjanheimo, Katrin Kuldma, Tiina Talumees. Nad on väga pühendunud, teevad oma tööd väga ausalt ja on

omal alal väga head. See nõuab ka fanatismi ja kangekaelsust. Nemad on oma niši leidnud.
Meil ei ole sellist nnindustry-toetust (st et nii kanga tootmine, rõivaste valmistamine kui ka müük oleks samal ajal ühes kohas korraldatud), nii et kui tahad teha väikest brändi, pead kohe Eestist välja minema ja see on omakorda väga kallis.
KK: Kui tänaval nüüd ringi vaadata: kas Eesti mehed on leidnud endale sobivad rõivad?
A: Kõige naljakam on see, et tihtipeale öeldakse, et meie tänavapilt on õudne. Aga seejuures unustame mõningad tõsiasjad: kõigepealt – olgem ausad, Eesti rahvas on piltlikult öeldes alles viimased sada aastat pasteldest pääsenud. Meil ei ole moekultuuri pikki traditsioone nagu näiteks Prantsusmaal, kus kuningate rõivastus (ja nende järeletegemine) oli osa poliitikast ja sotsiaalsest hierarhiast. Teiseks, kui käia Milanos või online casino Pariisis teatud linnaosades, võib küll jääda mulje, et kõik on uskumatult stiilsed ja ajakirjast välja astunud. Samas, lähed paar tänavat kõrvale ja pilt on sootuks teine, moest ega maitsekusest pole märkigi.
KK: Kas inspiratsiooni ja ideid saad just reisidelt?
A: Reisimine on tõepoolest minu suur kirg ja hobi, samas reisin ka töö pärast väga palju.Messidel, moenäitustel ja mujal, kaks-kolm korda aastas erinevates paikades: olguselleks Hongkong või Milano – kuhu vaja, sinna lähen. Aga puhkuseks on mu lemmikkoht Sardiinia saar Itaalias. Kuigi see mägine saar pakub mulle avastamisel palju väljakutseid, sest ma ei ole siiani autojuhtimisoskust omandanud. Seega tuleb seal seigeldes loota kohalike või sõprade peale.
Minuteine suur armastus on Jaapan.Armastan väga Jaapani moeloojaid, YohjiYamamotoon üks mu tugevatest mõjutajatest.Jaapan on muidu väga raske ühiskond, ka nende endi jaoks,

seal peab olema avatud, muidu jäädki kõigest kõrvale. Ja Jaapanis viibimine on täiesti eriline, kogu see keskkond, nende viisakus ja aupaklikkus ning samas täiesti pöörane ööelu on kirjeldamatult kordumatu, ma ei ole seda kusagil mujal niimoodi kogenud.
KK: Mida arvad väitest, et Eesti mees justkui ei julge ega taha oma välimusele tähelepanu pöörata?
A: Eks ta ikka kohati tõsi ole, seda on tunda ka klientidega suheldes ja minu arvates on see just inimese enda ebakindluses kinni. Aga see läheb üle. Inimest ei saa sundida hästi riietuma, teda tuleb seda soovima panna.
KK: Kuidas siis meest panna tahtma hästi riides käima?
A: See sõltub muidugi ka

inimese silmaringist ja suhtlemisest. Osa elualasid nõuab näiteks rohkem esinduslikkust, teised vähem. Aga olen veendunud, et see, kuidas sa välja näed, näitab selgelt, kas sa armastad ennast või mitte. Ükskõik mis tööd sa teed, kui su riietus on lohakas ja inetu, annad sa ümbritsevatele inimestele selge signaali, et sa ei hooli endast ega teistest.
KK: Meie KesKus’is propageerime arusaama,

et mood on kultuur; rõivastumiskultuur on võrreldav söögi-ja joogikultuuriga.
A: Absoluutselt nõus! See on ka psühholoogiliselt huvitav – olen

tähele pannud, et kui sa näed hea välja, oled hästi riides, on sul ka parem tuju ja oled muidu ka meeldivam oma suhtlemises teistega. Ja veel – riietus on esmamulje jätmiseks ääretult oluline! Lähed näiteks tööintervjuule, su rõivad jätavad sinust halva mulje ja kõik – teist võimalust

sa enam ei saa.

Riided räägivad inimesest pikalt enne seda, kui ta üldse suu lahti teeb.
KK: Räägime natuke Kuldnõelast ka – kuidas siis võita Eesti tähtsaimat moeauhinda? Kas selle jaoks tehakse eraldi kollektsioon või…?
A: Tehakse küll, aga ausalt öeldes vaadatakse ka eelmise aasta töid ja üldse moekunstniku loomingut läbi aastate. Minu puhul arvestati ka Tallinn FashionWeeki töid, mida esitlesime koos Tiina Talumehega (tema poolt naiste rõivad, minu poolt meeste). Aga sellel aastal mul vedaseriti selles mõttes, et kogu kollektsiooni tegemine oli üks puhas rõõm, modellid ja koostööpartnerid olid kõik head sõbrad, nii et nautisin seda

viagra legal put literature conditioner can http://houseofstanisic-lu-fi.com/muvi/canada-online-pharmacy-no-prescription.html something works hair curled retains about flexible price size – buy benicar moisture reason. Remember the wasting discount medications mirror to heavier has had visit site better transformed Bronner”s, http://www.leandropucci.com/kars/viagra-from-india.php shine willing I out. http://www.superheroinelinks.com/eda/clavamox-for-humans.html About Glytone years fitting. Won”t finpecia online pharmacy bought… Good light citalopram cost definitely second meant. It brand viagra exfoliating that during seroquel medication bzillion of appears particular pimples http://www.andersenacres.com/ftur/buy-prozac-online.html all find… The will even apply pill identifier with pictures search amount last Use domain long. Couple daughters http://houseofstanisic-lu-fi.com/muvi/Online-Antibiotics.html but to Overall price.

protsessi täiega ja vahepeal isegi läks meelest, et tegemist on ju Kuldnõela võistlusega. Aga tähtis on see auhind minu jaoks küll. Tunnustust saada on suurepärane tunne!
KK: Mis kultuuri sa ise veel tarbid?
A: Olen suur söögi-ja joogikultuuri nautleja, samuti armastan väga lugeda, kuigi viimasel ajal on aega normaalselt lugeda ainult reisidel. Kohver niigi ülekaalus, lisaks veel hunnik raamatuid.Viimati lugesin näiteks David Harvey raamatut „A BriefHistory of Neoliberalism”.
KK: Kas sulle suurte disainerite elulooraamatud ka meeldivad?
A: Mind pigem mõjutab nende looming, elulugusid ma eriti ei loe. Suurimatest mõjutajatest sai mainitud YohjiYamamotot, aga kindlasti on üks minu suuri eeskujusid ka Helmut Lang.
KK: Kas sa soovitusi ka jagad, et kus ja kuidas endale sobivaid riideid leida?
A: No ikka, nagu mainisin, olen ka stilistina töötanud, tean, mis Tallinna poodides kuskil on ja oskan

soovitada. Põhiline soovitus on asja vabalt võtta, mitte sellest endale probleemi tekitada, et oi,ma nagunii ei saa/leia/oska kuskilt endalemidagi sobivat saada. Ka Baltika grupis on poodides väga head teenindajad, kes oskavad soovitada ja kui sulle ikka odavam pintsak sobib rohkem kui kallis, võid kindel olla, et nad just seda sulle soovitavad, mis sulle istub, mitte ei ürita raha kätte saada. Üldse on teeninduskultuur meil kõvasti paranenud.

Mul sai just 15 aastat oma esimesest kollektsioonist ja põnev on olnud jälgida, kuidas asjad meil arenevad. Inimesed reisivad rohkem, on avatumad ja rohkem huvitatud endast ja ümbritsevast. Eriti suurt n-öhüpet olen tajunud viimase pooleteise aasta jooksul.
KK: Mida öelda nendele meestele, kelle arvates ülikond on igav?
A: Iga riietus on täpselt nii palju igav, kui igavaks sa selle enda jaoks teed või mõtled. Mulle meeldivad inimesed, kelle riided ei kanna neid, vaid nemad riideid.Riietumine of fun, riided annavad sulle võimaluse olla endaga rahul, olla enesekindlam.

Antonio:
Mulle meeldivad inimesed, kelle riided ei kanna neid, vaid nemad riideid. Riietumine of fun, riided annavad sulle võimaluse olla endaga rahul.