GEOGRAAFILINE MÄLESTUSPUNKT: Mart Laari kolm mälestuskatket USA senaatorist John McCainist. Lisaks soovitab Laar McCainile Tallinnas mälestuspingi panna, kuna senaator on siin aegade jooksul istunud õige mitmes kohas.
USA senaator John McCain oli tõeline Eesti sõber. Nii nagu teistegi vabadust armastavate rahvaste sõber. McCaini teadsid paljud, kuid tundsid vähesed. Ei söanda end viimaste hulka lugeda, kuigi käisime teatud perioodil nii tihedalt läbi, kui meid lahutav geograafiline vahemaa võimaldas. Tema rantšos Arizonas jäigi mul käimata. Lugedes aga McCainiga kaks usutlust teinud lehemehe põhjapanevat käsitlust, tekkis mul küsimus, kas tegemist on ikka sama John McCainiga, keda arvan tundvat.
McCainist võiks nii mõndagi rääkida, piirdun järgnevalt mõne isikliku mälestusega.
*
John McCain võitles Vietnamis, tulistati alla ning pidi veetma pikalt aega kommunismikongides. Ta tundis sõna otseses mõttes omal nahal, mida kommunism endast kujutab. See kogemus ei pannud teda kedagi vihkama, küll aga armastama vabadust. Ja vabadusele pühendas ta ka oma poliitilise tegevuse. Vietnami sõja veteranina luges ta praktiliselt kõike, mis oli kommunismi ja kaotatud vabadusega kaudseltki seotud, ka raamatuid guerrilla-sõdadest. Nii puutuski talle kätte minu „War in the woods“, mis McCaini sõnul sellise maa nagu Eesti tema jaoks kaardile tõstis.
Ja sellega seoses ma temaga aastatuhande vahetuse paiku ka esimest korda kohtusin. McCain tuli nimelt Eestisse pidama USA saadik Robert Frasure mälestusloengut, pühendades selles olulise osa Eesti metsavendade vastupanule. McCain rõhutas, et sellega tõestasid eestlased oma kuuluvust Läände ja on NATO järgmises laienemisringis enesestmõistetavad kandidaadid.
Uurisin pärast, kas McCainil endal see raamat on ja kui selgus, et polnud, kinkisin.
*
McCain oli väga rõõmus ning tahtis mulle vastu kinkida oma mälestusi, millega jõuan teise mälestuskatke juurde. Nimelt osutus see võimalikuks alles 2001. aasta lõpus pärast terrorirünnakuid, kui mind kutsuti Washingtoni visiidile. Loomulikult külastasin Kapitooliumil senaator McCaini, kellelt sain väärtuslikku tagasisidet meie NATO-taotluste kohta. Jutt oli väga huvitav, kui selle katkestas sireenide huilgamine ning sisse jooksid näost valged sekretärid, kes teatasid, et Kapitooliumile anti antraksi-häire ning kogu maja evakueeritakse. Vana sõjamees ei lasknud ennast sellisest pisiasjast häirida ning jätkas rahulikult vestlust, ega mulgi sobinud siis kuskile tormata.
Ukse tagant möödus rida rutakaid jooksusamme, meie McCainiga vestlesime aga edasi. Ihukaitsjad hakkasid juba silmanähtavalt nihelema. Siis tõusis McCain väärikalt ja arvas, et peaksime vist ikka korraldust kuulama. Siirdusime väljapääsu ja meist möödusid viimased lahkujad, kes Kapitooliumi hoones üritasid veel väärikust säilitada ning mitte jooksma hakata, kuid välja pääsedes andsid jalgadele valu. Oli meeldejääv vaatepilt.
*
Loomulikult jätkus ka neid, kes John McCaini ei sallinud. Nagu näiteks president Donald Trump, keda McCain korduvalt avalikult nahutas. Pole ime, et tähelipp Valgel Majal sedavõrd pika hambaga poolde vardasse lasti. Kustkohast see vastasseis alguse sai, pole täpselt teada. On räägitud, et McCain muutus Trumpile vastumeelseks sellest hetkest, kui ta Tallinnas Hillary Clintoniga viina viskamas käis. Seda ma ei tea, mina nendega Tallinnas viina joonud pole. Küll aga tean, et Gruusias jõid nad Hillaryga veini küll. Miša (president Saakašvili) pani mõlemad oma helikopterisse ning viis Osseetia piirile mägesid vaatama. Nagu Saakašvili ilmselt oli lootnudki, hakati teiselt poolt helikopterit tulistama ning see pidi mõned järsemad manöövrid tegema.
Hillary kiljus ning hoidis kahe käega McCaini kaela ümbert kinni. McCain oli ülimalt rahul, väites, et tema pihta pole ammu enam keegi tulistanud, et see on nagu Vietnamis. Siis maanduti mingil mäenõlval, mägilased kinkisid McCainile vapruse eest mõõga, juba pandi vahepeal veristatud lammas sütele ning toodi veinisarved välja. Ühesõnaga, pidu missugune!
Valges Majas seda McCainile ilmselt ei andestatud, Tallinnas võiks McCainile aga küll pingi panna. Vajaduse korral saan siin nõuga abiks olla, sest kus me küll temaga Tallinnas istunud poleks – Katariina käigust alates ja Taani kuninga aiaga lõpetades. Saaks ilusa koha väärt mehele!