ELUKESKKOND: Leedus riigivisiidil käinud president Toomas Hendrik Ilves külastas koos Leedu riigipea Dalia Grybauskaitėga Vilniuse Užupise linnaosa ning nad avasid seal vabakondlikkusele toetuva Užupise Vabariigi põhiseaduse eestikeelse tahvli.
„Ma soovin sellega tunnustada siinset vaimsust ja vabakondlikku vaimu, millele Užupise lugu toetub,“ ütles Eesti riigipea. „Nii nagu leedulaste vaimline ärkamine üle sajandi tagasi oli alguses vaid vähestele nähtav „Koit“, olid uue aja Užupise esimesed elanikud need, kes teiste lootusetuse kiuste levitasid ometi lootust paremale elule enda ümber.“
(„Koit“ ehk „Aušra“ oli Jonas Basanavičiuse toimetatud esimene leedukeelne ajaleht, üks leedulaste rahvusliku ärkamise alustugesid.)
President Ilvese sõnul on Užupis – nagu ka Uus Maailm Tallinnas või Supilinn Tartus – kinnitus, et kui inimesed tahavad oma elukeskkonda ise muuta ja teevad seda üheskoos, siis on nad edukad oma riigis, oma linnas, oma linnaosas, Eestis, Leedus, Užupises, sest väikestest asjadest alustades muutume üheskoos palju suuremaks.
„Vilnelė jõe teisel poolel sündinu – Užupis – on vabaduse ja isetegemise sümbol. On ka tõestus sellele, et vabadus on tugev, kui oskame seda hoida ja edendada. Siis suudab vabadus hoida headust ja avatust ning sedagi, et meie omapära jääks kestma. Ütleb ju ka teie põhiseadus: „Inimesel on õigus olla isikupärane,“ pöördus Eesti riigipea Užupise elanike poole.
Kunstnike riik
Užupise Vabariik on Vilniuse vanalinnas Vilnelė jõe teisel kaldal asuvas linnaosas – Užupises (ehk Ülejõel) – loodud ja tegutsev vabakond.
Užupis on kunagine juudi linnaosa, mille elanikud hävitati Saksa okupatsiooni ajal ning mis nõukogude okupatsiooni perioodil muutus sinna kolinud elanike omapära tõttu ebaturvaliseks piirkonnaks. Hea asukoha, ilusa arhitektuuri ja alguses odavate kinnisvarahindade tõttu hakkasid paarikümne aasta eest Užupisesse elama asuma aga ka kunstnikud.
1. aprillil 1997 kuulutasid nad välja Užupise Vabariigi, et oma kodukandi sisu ja ilmet muuta ning tuua sinna enam vaimuinimesi. Praegu on linnaosas palju kunstigaleriisid, kohvikuid ning elavad paljud kultuuriinimesed. Užupise Vabariigil on oma põhiseadus, president, valitsus, lipp, raha ja 12-liikmeline armee. President on tuntud poeet, muusik ja filmilavastaja Romas Lileikis. Traditsiooniks on saanud avada erinevates keeltes tahvlid Užupise põhiseaduse tekstiga, eestikeelne on kaheksateistkümnes. Linnaosa keskplatsil asub Užupise Ingli (peaingel Gabriel) kuju, mis sümboliseerib vaimset vabadust Euroopas.
Užupise vabariigi põhiseadus
Inimesel on õigus elada Vilnelė ääres, Vilnelėl aga voolata inimesega kõrvu. 2. Inimesel on õigus soojale veele, küttele talvisel ajal ja katusekividele pea kohal. 3. Inimesel on õigus surra, aga see ei ole tema kohustus. 4. Inimesel on õigus eksida. 5. Inimesel on õigus olla ainumas. 6. Inimesel on õigus armastada. 7. Inimesel on õigus olla mitte armastatud, aga mitte tingimata. 8. Inimesel on õigus olla tundmatu ja mitte kuulus. 9. Inimesel on õigus laiselda ja mitte midagi teha. 10. Inimesel on õigus armastada kassi ja tema eest hoolitseda. 11. Inimesel on õigus hoolitseda koera eest, kuni üks neist sureb. 12. Koeral on õigus olla koer. 13. Kass ei ole kohustatud oma peremeest armastama, kuid peab teda raskel hetkel aitama. 14. Inimesel on õigus vahel mitte teada, kas tal ongi kohustusi. 15. Inimesel on õigus kahelda, aga see ei ole tema kohustus. 16. Inimesel on õigus olla õnnelik. 17. Inimesel on õigus olla õnnetu. 18. Inimesel on õigus vaikida. 19. Inimesel on õigus uskuda. 20. Inimesel ei ole õigust vägivallatseda. 21. Inimesel on õigus aduda oma tühisust ja õilsust. 22. Inimesel ei ole õigust sekkuda igavikku. 23. Inimesel on õigus mõista. 24. Inimesel on õigus mitte midagi mõista. 25. Inimesel on õigus olla erineva(te)st rahvus(t)est. 26. Inimesel on õigus oma sünnipäeva tähistada või ka mitte. 27. Inimene on kohustatud mäletama oma nime. 28. Inimene võib jagada seda, mis tal on. 29. Inimene ei või jagada seda, mida tal ei ole. 30. Inimesel on õigus omada õdesid, vendi ja vanemaid. 31. Inimene võib olla vaba. 32. Inimene vastutab oma vabaduse eest. 33. Inimesel on õigus nutta. 34. Inimesel on õigus jääda teiste poolt mõistmata. 35. Inimesel ei ole õigust teist süüdlaseks teha. 36. Inimesel on õigus olla isikupärane. 37. Inimesel on õigus mitte mingeid õigusi omada. 38. Inimesel on õigus mitte karta.
39. Ära võida.
40. Ära kaitse ennast.
41. Ära anna alla.
Me vajame Užupist kõikjal
VEIDI KUMMALINE RIIGIVISIIT: President Toomas Hendrik Ilves räägib Užupisest kui vabaduse ja isetegemise sümbolist.
Užupise põhiseaduse paragrahv 32 kõlab nii: „Inimene vastutab oma vabaduse eest.“ Eesti ja Leedu on võtnud selle vastutuse olla vabad inimeste ja riikidena.
Mul oli au olla esimene riigipea, kes külastab Užupise Vabariiki riigivisiidiga. Muidugi, see toimus ühe osana minu riigivisiidist teid ümbritsevasse Leedu Vabariiki.
Teiseks oli mul rõõm avada siin teiste suurte maailmakeelte kõrval ka Užupise Vabariigi eestikeelne põhiseadus.
Ent minu külaskäigul oli palju sügavam tähendus. Ma soovin sellega tunnustada siinset vaimsust ja vabakondlikku vaimu, millele Užupise lugu toetub.
Mõtlesin sellele ka Rasose kalmistul, Leedu riikluse moraalse patriarhi Jonas Basanavičiuse kalmul. Nii nagu leedulaste vaimline ärkamine üle sajandi tagasi oli alguses vaid vähestele nähtav „Koit“, olid uue aja Užupise esimesed elanikud need, kes teiste lootusetuse kiuste levitasid ometi lootust paremale elule enda ümber.
Užupis on kinnitus, et kui inimesed tahavad oma elukeskkonda ise muuta ja teevad seda üheskoos, siis on nad edukad. Oma riigis, oma linnas, oma linnaosas. Eestis, Leedus, Užupises. Väikestest asjadest alustades muutume üheskoos suuremaks.
Vilnelė jõe teisel poolel sündinu – Užupis – on vabaduse ja isetegemise sümbol. On ka tõestus sellele, et vabadus on tugev, kui oskame seda hoida ja edendada. Siis suudab vabadus hoida headust ja avatust ning sedagi, et meie omapära jääks kestma. Ütleb ju ka teie põhiseadus: „Inimesel on õigus olla isikupärane.“
Me vajame killukest Užupist kõikjal. Užupis meie ümber ja meie sees muudab meid vabamaks ja samas hoolivamaks.