MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Majandusgeograaf Hardo Aasmäe selgitab maailma mõttetumate maade olemust. Itaalia meenutab paljudele saabast, aga Aasmäele meenutab saabas Berlusconit.
Berlusconi riik on mõttetu, kui seal pole enam Berlusconit. Berlusconi riik on riik riigis nagu Venemaal sõjavägi või raudtee. Selles riigis on olemas kõik tarvilik riigi toimimiseks. Vene raudtee riigil on enesest teadaandmiseks oma side, raadio ja televisioon. Berlusconi riigis aga on toimimiseks tarvilik raha, tööstus ja kaubandus. Korraldatud on salateenistused, kaitse ja välissuhtlus.
Itaalia – iganenud mõtteviisi kandja
Paraku on Berlusconi riigil täielikuks õitsenguks puudu vaid ametlik rahvusvaheline tunnustus ja sõbralik naabrus. Rahvusvaheliselt Berlusconi riiki arvestatakse võrdlemisi igakülgselt, kuid tunnustada täisväärtuslikult ei taheta. Tegu oleks justkui Iisraeli tuumarelva või Somaalimaaga.
Vaenuliku ümbrusega ongi Berlusconi riigil asi keeruline. Selleks on abstraktne nähtus, mida nimetatakse Itaalia Vabariigiks. Berlusconi riik on korduvalt püüdnud Itaalia Vabariigiga luua sõbralikke suhteid ja osutada sellele oma vennalikku ja omakasupüüdmatut abi. Berlusconi on selles kentsakas vabariigis olnud korduvalt ja pikalt isegi peaminister, kuid Itaalia ei ole ilmselt parandatav maa. Pealegi on tegu ilmselgelt tänamatu ühiskonnaga.
Berlusconi on oma Itaalia parandamise Sisyphose töös õnnetu nagu Peeter I bojaaride Venemaal. Kui varastatakse, siis varastakse ka surma ähvardusel. Itaallased omakorda keelduvad aru saamast Berlusconi riigi lõbusa ja ärilise elulaadi eelistest.
Itaallased on igandliku mõtteviisi kandjad. Arusaamatul viisil klammerduvad nad endiselt parlamendi ja kohtute kohmaka süsteemi külge. Berlusconi riigis ei ole neid kulukaid ja aegavõtvaid asutusi üldse loodud. Seal lahendatakse asi kiiresti ja sõbraliku kokkuleppega. Enamasti raha vahendusel. Kui muidugi raha juhtub olema.
Itaalia kiusab Berlusconi riiki igati taga. Tegemist on lausa agressiooniga. Aastakümneid käib kohtulik terror. Olukord on nagu Iisraelis, kus olematu Palestiina riik võib rünnata igal hetkel ja igapäevaelu häirida. Berlusconi hinnangul on tema vastu algatatud umbes 2500 kohtuistungit 106 kohtuasjas ja tema riigi (õigus)kaitsekulutused on ületanud juba 200 miljonit eurot. Siiski ei vannu Berlusconi riik alla. Kordagi ei ole vangi mindud, kuigi varalist kahju on Itaalia siiski suutnud tekitada.
Nagu oleks tegemist mingi ööklubiga, eks ole
Nüüd on asi jõudnud ilmselt uude faasi. Kolm kurja naisnohikust kohtunikku Milanost ei kuulanud süüdistaja nõuet saata riigipea Silvio Berlusconi kuueks aastaks vangi. Kohtunike eestkõneleja Julia oli üsna turris tujus (kohtunik Gulia Turri), kui näitas kõigile tuntud Romeole (Silvio Berlusconi) hoopis seitsmeks aastaks vangla ust. Tegemist on ilmselt looga, mis vääriks kaasaja Shakespear’i.
Kohtuasja sisuks on tüli noorte naiste pärast, keda Berlusconi ja tema sõbrad õhtusele olengule kutsusid. Kogu vaidlus käib selle üle, miks 17-aastane Maroko neiu nimega Karima El Mahroug oli peole kutsutud. Nagu oleks tegemist tüliga mõne ööklubi uksel, kus turvamees on alaealise sisse lasknud. Vabandage, tegemist oli ikkagi üritusega, kus alaealistelt on keelatud raha võtta. Vaadates neiu pilti, on hämaras üsna raske aru saada, et tegemist oleks 17-aastase naishingega. Pealegi arvati algul, et tegemist on Egiptuse kunagise presidendi Hosni Mubaraki lapselapsega, kelle sekeldused võimudega võivad kaasa tuua riikidevahelist nääklemist. Just oli Muammar Gaddafi keeranud naftakraanid kinni Šveitsile, kuna sealne politsei algatas tema poja vastu kohtuasja olmetüli ja liikluseeskirjade rikkumise pärast.
Berlusconi vastutustundlikkust Itaalia Vabariik ei hinda, vaid aina kiusab ja kiusab.
Berlusconi riik on naisalatuse ohver
Berlusconi riik ei saa aru, miks kohtunikud on nii tigedad. Mõned arvavad, et tegemist on kolme ainukese naisega Itaalias, keda Berlusconi riik pole kunagi olengule kutsunud. Pikaleveninud igatsus ja lootusetus on viinud ahastavale kohtuotsusele.
Teised jälle räägivad, et Berlusconi ei saanud neid külla kutsuda, kuna nood nägid kangesti sedamoodi välja, et on mõne eelmise naise sõbratarid. Aga need on Vahemere ääres üsna salakavalad. Kutsud pittu, aga kohe hakkavad peoperemehele külge lööma. Kui mehepoeg järele ei anna, siis läheb naisele pettumusest keelt kandma – mida kõike seal peol küll tehti… Annad järele, läheb naisele õelusest (sõnast õde) kelkima oma edust. Parem eemale hoida.
Pealegi on see kõik tühiasi võrreldes sellega, mis toimub kardinalide juures.
Berlusconi riigi vastu ei peatu Itaalia mingite alatuste ees. Avalikult on hakatud lekitama delikaatseid isikuandmeid riigipea vastu. Kohtus on käinud üle 20 noore naise kõnelemas, et neil pole Berlusconiga mingeid sugusuhteid olnud. Maakeeli ümber panduna tähendab see seda, et vanamehest pole enam asja. Selline väide riigipea vastu heidab varju tema üldisele teovõimele. Pealegi ei mõelda selle peale, mida peab tundma 76-aastase Berlusconi 49 aastat noorem uus armastus. Inimesed võivad teiste naiste jutu peale arvata, et noore naise armastus ei saa olla siiras. Kadedusest hakatakse jälle sosistama, et raha pärast… nagu alati. Kujutage ette, et Edgar Savisaart ümbritsevad noored naised hakkaksid samasugust (teo)võimetuse juttu rääkima ajalehtede toimetustes, salateenistustes jne… Ikka selleks, et neid rahule jäetaks. Kas me vajame seda? Muidugi ei vaja. Tegemist oleks liigsete sekeldustega meie andmekaitsele ning see kõik muudaks seltskonnaajakirjanduse toiduahela ahtaks.
Võitlus Berlusconi riigi eest aga ei rauge. Ilma Silvio Berlusconita oleks see mõttetu. Ilma Berlusconi riigita pole selge, millega Itaalia Vabariik edaspidi tegelema hakkab.