- KODANIKUÜHISKONNA PÄEVAD: „Oleme järgmiseks kuuekümneks aastaks valmis, see on lubadus,“ ütles Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee president Luca Jahier Brüsselis toimunud kodanikuühiskonna päevadel, kus pakuti rohkesti erksaid mõtteid ja teadustki. Mart Rannut teeb ülevaate, millele peaks tulevikust mõeldes keskenduma.
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee korraldab igal aastal kodanikuühiskonna päevi, mille käigus arutavad Euroopa kodanikuühiskonna ülesehitamisele pühendunud organisatsioonid läbi ühiskonna aktuaalsed valupunktid. Tänavune kokkutulek Brüsselis oli kuuekümnes, mistõttu oli ka juubelihõngu ja tagasivaateid rohkem kui varem.
Tulevikuohud
Sündmuse fookus oli tavapärasest erinev: eesmärk on saada selgemaks meid ootav tulevik kõikide võimaluste ja ohtudega. Seekordne, mais toimunud konverentsi kaardistamis- ja arutlusobjekt oli digimaailm, mis on juba hakanud määrama, kuidas ühiskond toimib ja kokku käib.
Digiteemast koorus rida küsimusi, mis ei ole enam puhtakadeemilised, vaid n-ö julgeolekustatud elu ja surma küsimused: kas meie kontrollime oma digivara või on see hakanud juba meid ohjama, mõjutades meie väärtushinnanguid, arusaamu, kultuure? Kuhu me suundume ja kuhu me tegelikult tahaksime minna? Euroopa Liidu eesmärk on tagada ühtne digiturg – infotehnoloogiat nähakse lahendusena elukvaliteedi tõstmisel, majanduse elavdamisel ja töökohtade loomisel.
Lisaks plussidele on aga olemas ja ohustamas ka varjukülg. Kodanikuühiskond on eesliinil, kui surve all on väärtused, õigused ja demokraatia, mis digikontekstis on vahetult seotud küberjulgeoleku, andmekaitse, digidemokraatia ning selle valdkonna inimõigustega (täpsemalt küll inimeste ja tehisintellekti (AI) vaheliste õiguste jaotumisega otsuste tegemisel). Lisaks mitmetele tehnoloogilistele arengutele, mis toovad kaasa uusi väljakutseid, süvenevad ka mitmed vanad, näiteks arengumaade digitaalne mahajäämus. Inimõiguste instituudi esindajana oli mul võimalus osaleda nii plenaararuteludes kui ka temaatilistel seminaridel.
Digitaalharta projekt
Üks olulisemaid aruteluteemasid oli Digitaalharta projekt. Tehisintellekti puudutavad tehnoloogiad on tulnud, et jääda. Seetõttu peame valmis olema mitmete eetiliste ning inimkonna heaolu määravate otsuste reguleerimiseks. Juba tänapäeval teeb valdav osa otsuseid arvuti, eriti mis puudutab ligipääsu teabele ning näiteks isikutuvastust. Kus on siin piirid? Kas tulevane AI on nagu meie lemmikloom kenasti rihma otsas, üks paljudest kontori reatöötajatest meie kõrval, või hoopis meie ülemus? Regulatsioonivajadus on selge, kuidas see aga täpselt toimima peaks, see tahab veel arutamist.
Mitte kõik ettekanded ei pakkunud uusi mõttetahke ja innovaatilisi lahendusi. Sellest vallast jäi meelde projekt, mis lisaks Euroopa-Aafrika digilõhe vähendamisele peaks vähendama ka noorte huvi Euroopasse tulla. Selleks korraldatakse arutlusseminare Euroopa ekspertide ja võimalike ränderühmade vahel. Kuna füüsiliselt ei saa Aafrika riikide esindajaid Euroopasse kohale tuua, on muudetud arutlusseminarid internetipõhiseks. See tähendab, et Aafrika riikides edendatakse interneti taristut ning projektis osalejatele antakse võrgus toimiv tahvelarvuti, et diskuteerida ühiskondlike ja kultuuriliste teemade üle. Murekoht on projektis aga see, et osa sihtrühmast ei valda piisavalt hästi inglise või prantsuse keelt ega tunne käsitlevate teemade vastu sügavamat huvi. Lisaks on ette tulnud juhtumeid, mille puhul on mõningad projektis osalejad pärast arutelu kadunud koos tahvelarvutitega.
Killuke kultuuri
Selleaastasel sündmusel oli ka kultuur nähtaval kohal: nimelt pakuti osalejatele võimalust nautida kohalikku ooperit. Viimane oli muidugi innovaatiline ja kaasav, vastandudes sellega traditsioonilisele kuningakodades vormunud ooperile. Ooperi nimi oli „Orpheus ja Eurydike“, lisaks paarile aariale sellest teosest oli etendust täiendatud. Nimelt on sama muinaslugu tuntud ka hommikumaades, näiteks araabia muinasjuttudes figureerivad peategelastena Majnun ja Leia. Seetõttu oli kahe aaria vahel võimalus näha, kuidas üks tantsija Majnuni armastust ja kiindumist tantsu kaudu kujutas. Samuti oli aariasse sisse põimitud Afganistani põgenike filmitud lugu nende elust Brüsseli tänavatel. Etenduses esitati ka sufi tantsu, seda küll uuenduslikus vormis – kui traditsiooniliselt on see olnud meditatiivne türgi meeste tants religioosse ekstaasi saavutamiseks, siis nüüd oli kutsutud esinema naistantsurühm.
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee seni saavutatu hulgas on tõepoolest märkimisväärseid võite, aga edaspidi seisavad kindlasti ees ka raskused, mis nõuavad konstruktiivset arutelu ja vastutusrikast otsustamist. Järgmiseks 60 aastaks on majandus- ja sotsiaalkomitee pakkunud välja prioriteedid, mis loodetavasti pakuvad väärtuslikke lahendusi ELi majanduslikele, sotsiaalsetele ja institutsioonilistele probleemidele.
https://www.eesc.europa.eu/en/avdb/photo/songs-longing-22
Eurydike aaria „Orfeo & Majnun“ (2018), helilooja Dick van der Harst. Esitavad pianist Emmanuelle Turbelin ja sopran Julia Szproch.
https://www.eesc.europa.eu/en/avdb/photo/songs-longing-17
„Igatsuslaul“ – Orpheuse aaria Monteverdi ooperist, mida esitab bariton Kamil Ben Hsaïn Lachiri.
https://www.eesc.europa.eu/en/avdb/photo/songs-longing-4
Sufide tants „Araf“ Sound of Water’s Footstepsi tantsugrupi esituses.
https://www.eesc.europa.eu/en/avdb/photo/songs-longing-7
„Teel“ – videoprojektsioon ja teatrietendus Afganistani asüülitaotlejatest.
https://www.eesc.europa.eu/en/avdb/photo/songs-longing-19
Manjuni tantsu esitab Ehsan Hemat.
