MIS ON LINNUKESEL MURET! Tartu Kunstimuuseumi (Tartmus) näitusel kirjeldatakse noorust kujutava kunsti kaudu. Kuraator Marika Agu kirjeldab nooruse kirjeldamist.
Rahvusvaheline näitus „Noorus kui elustiil“ on ajendatud 2014. aastal elavnenud diskussioonist Eesti avalikkuses, mille käigus püüti defineerida ja mõista Y-generatsiooniks nimetatud põlvkonda, kes on sündinud aastatel 1980–2000. Müürileht ja Sirp pühendasid teemale erinumbri, Paides tõstatati teema Arvamusfestivalil, Ugalas lavastati teatrietendus, päevalehtedes juureldi noorte töökultuuri ja apoliitilisuse üle.
Konkurents tähelepanu pärast
Erinevad arvamusavaldused Y-generatsiooni kohta olid tihtilugu vastuolulised ning lähtusid eelkõige isiklikest hoiakutest. Seetõttu tundus naiivne ja ühtlasi ülekohtune omistada kindlaid omadusi inimestele, kes on sündinud alates 1980. aastast, kui tegelikult kirjeldati põlvkonnaülest elustiili, mis on tänapäevase ühiskonna tulem.
Võimalusterohke kaasaeg on toonud nihkeid senikehtinud väärtushinnangutes ja enesemääratlustes: edu väljendub üksikindiviidi elukvaliteedis, mis pole seotud kollektiive kujundavate normidega, vaid on täielikult emantsipeerunud rahvuskultuuri piiridest, tavadest ja kogukonnast.
Elame ajastul, mida iseloomustab mitmesuunaline mobiilsus, kiirenenud elutempo, intensiivistunud ajakasutus, pikaajaliste kohustuste vältimine. Üksikisiku elustiil lähtub tema kujutlusvõimest, mitte päritolu tõttu vaikimisi seatud kohustustest ja piirangutest. Elukorralduses on valdav ASAP – ehk nii-kiiresti-kui-võimalik-režiim, lühiajalised eesmärgid, rööprapsimine ja situatsioonipõhised taktikad.
Informatsiooni üleküllus on tekitanud halastamatu konkurentsi inimeste tähelepanu pärast. Hetkes elamise ja päritolu mitteväärtustamisega kaob üha enam võime traditsioone edasi kanda. Autentsuse asemel hinnatakse enam võimalust erinevaid ideid ja motiive vabalt miksida ja taaskasutada.
Selles virvarris ei ole ühtki asja, millele saaks jäägitult pühenduda või vastanduda. Ja kokkuvõttes läheb siis umbes nii: noorus on elukestev seisund, kus indiviid küsib endalt üha uuesti, kuidas peaks elama. Noorus on vabadus! Noor saab olla alati, iga kell! See on suhestumisviis, mitte pelgalt teatud vaheetapp indiviidi elus.
Erinevad meediumid
Näitusel eksponeeritud kunst esineb väga erinevates meediumites, sealhulgas leidub interaktiivseid kunstiteoseid, millega külastaja saab kontakti astuda. Näiteks näitust sissejuhatav teos „Mikro #2“ on noorte fotokunstnike Mari-Leen Kiipli, Kulla Laasi, Aap Tepperi, Mari Volensi ja Kristina Õlleku koostöös valminud ruumiinstallatsioon, mis seisneb kogemuspõhises esteetikas, mille moonutatud vikerkaare värvivihus kaob online casino gids aja- ja ruumitaju. Teos ei toimi konkreetse füüsilise objektina, vaid enda ümber tajutava keskkonnana.
Mihkel Maripuu maalide ja Timo Tootsi installatsiooni koosmõju tekitab visuaalse kokkuvõtte, kirjeldamaks tänapäeva inimese kujutlusvõimet ning tema infokülluslikku argipäeva, mida piirab ja hoiab rakkes kapitalistlik esteetika. Tegemist on individuaalset eripära tasalülitavate massitarbe tähistajatega, mis levivad sõltumata kontinendist või infokanalist. Massitarbe võimusümbolid nagu H&M, Facebook, Hello Kitty ja Chupa Chups on igapäevaelu osa ning nendest ümbritsetuna kasvatakse üles maast madalast.
Info mõõdutundetust tarbimisest on saanud elustiili osa, mis kujundab sotsiaalset elu tervikuna. Pidevalt uuenev informatsioonivoog võib viia osavõtmatu iiveldustundeni. Sellises kontekstis võib pidada kõige olulisemaks oskust filtreerida ebavajalikust välja tarvilik ning hoida fookust kõige tähtsamal. Kuidas seda aga teha, kui info tarbimisest ja selle omapoolsest tootmisest on saanud eneseteostuse ja identiteedi konstrueerimise keskne osa? Kõikidel tajurinnetel käib võitlus indiviidi tähelepanu eest, pildiliste tähistajate ülekülluses on keeruline keskenduda ning hoida fookust sellel, mis on oluline ja vajalik.
Muu hulgas on eksponeeritud teoseid, mis lähtuvad märksõnadest nagu hedonism, vastutuse vältimine, identiteediotsingud, ASAP-režiim, miksimiskultuur ja kosmopoliitsus.
Kontserdid Tartmusis
Näituse „Noorus kui elustiil“ raames toimuvad viltuse maja suures saalis kontserdid.
16. aprillil esinevad Mart Avi & Ajukaja, kelle stiilide- ja ajastuteülene kava sisaldab ka seniavaldamata materjali.
30. aprillil esinevad HAŠŠ & Neo Zion, kelle duo loob intrigeeriva atmosfääri HAŠŠi vokaali õrnuse, ehmatava räpilikkuse ning Neo Zioni pahelise tummise bassi kaudu.
16. mai on ühtlasi Muuseumiöö ning selle raames esineb poola päritolu kunstnik Ada Karczmarczyk. Publik saab osa „Evangelismi show’st“, kus kunstnik võtab endale vaimse juhi rolli ning viib publiku erinevate usku puudutavate küsimuste teekonnale, kasutades seejuures popkultuuri esteetikat.
Nooruskunstnikud
Näitusel osaleb üle 20 kunstniku nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
Helmi Arrak (Tartu), Krzysztof Bagiński (Varssavi), Egle Budvytyté (Amsterdam), kunstnike kollektiiv Democracia (Pablo España ja Ivan Lopez, Madrid), Eike Eplik (Tartu), Minna Hint (Tallinn), Miguel B. Jaques (Évora), Ada Karczmarczyk (Varssavi), Mari-Leen Kiipli (Tallinn), Kiwa (Tartu), Kaarel Kurismaa (Tallinn), Kulla Laas (Tallinn), Mihkel Maripuu (Tallinn), Johanna Mudist (Tallinn), Art Nõukas (Tallinn), Jüri Ojaver (Tallinn), Ats Parve (Tallinn), Bruno Peinado (Douarnenez), Anastassia Šaromova (Tallinn), Aap Tepper (Berliin), Timo Toots (Tartu), Leonardo Ulian (London), Mari Volens (Budapest) ja Kristina Õllek (Tallinn).
Näituse kuraatorid on Marika Agu, Nele Ambos, Hanna-Liis Kont ja Julia Polujanenkova.
Lisainfo: www.tartmus.ee
Noorus on sõbrad ja elektroonika. Tänapäeva noored on igal pool telefonides.
Kadri-Kristiine (13)
Noorus on midagi, mida saavutada. Ei ole ilmtingimata vanusega seotud. See on meeleseisund, mis on piisavas koguses küps ja lapsik.
Dagmar (17)
