ERILISED LOOD: Kontserthooaeg Talvejazz toob kevadeootuses jazzisõpradeni kolm erilist kontserti, ütleb korraldaja Anne Erm. Talvejazzi üks missioon on anda eesti artistidele koosmusitseerimise võimalus mainekate välismuusikutega.
Eesti kultuuritarbijad on ülirõõmsad, et lisaks talverõõmudele on Eestis taas võimalik osa saada ehedatest elamustest teatrites ja kontserdisaalides. Positiivne energia aitab viia muremõtted kaugemale ja toetab vaimset tervist. Nii publik kui ka muusikud on õnnelikud iga toimunud kontserdi üle, sest defitsiit on pigistanud liiga kaua.
Märts, frankofoonia kuu
Kontserthooaeg Talvejazz toob kevadeootuses jazzisõpradeni kolm erilist kontserti. Talvejazzi üks missioon on anda Eesti artistidele koosmusitseerimise võimalus mainekate välismuusikutega. Tekkinud värsketest kogemustest ja loodud võimalustest on kindlasti kasu – olenemata sellest, kas elu- ja loominguteed neid muusikuid edaspidi kokku viivad, aga vähemasti on eeldused selleks loodud. Kuna märts on frankofoonia kuu, siis sel korral on Eesti muusikute partnerid prantslased. Noor lauljatar Anett Tamm annab koos David Chevallier’ trioga Prantsusmaalt juba veebruari lõpus Eestis viis kontserti, kus esitletakse lugusid „Ophelia lauluraamatust“, mis on omakorda inspireeritud Shakespeare’i „Hamletist“, kuid muusika puudutab tänase naise mõtte- ja tundemaailma.
Meie rahvusvahelise haardega noor pianist Holger Marjamaa valis kontserdi partneriks prantsuse basskitarristi Hadrien Feraud, kes on kontserte andnud ja salvestanud kümnete Ameerika jazzitippudega ning seetõttu ongi tal kaks kodu – üks Los Angeleses ja teine Pariisis. Oma karjääri esimesel kümnendil tegi praegu 36-aastane bassist sagedasti koostööd John McLaughlini ja Chick Coreaga, salvestades nendega ka mitu albumit. Kuulsusi, kes on vajanud just Hadrieni virtuoosset ja kindlat bassimängu, on väga palju – Herbie Hancock, Marcus Miller, Sting, Stevie Wonder, Jaco Pastorius jne. Tema muusikapartnerite hulgast võib leida artiste, kellega koos on musitseerinud ka meie Holger Marjamaa (28) – näiteks kitarrist Lee Ritenouriga on kontserte andnud mõlemad. Plaan on mängida koos jazzistandardeid ja ka oma muusikat, nii Holgeri kui ka Hadrieni oma. Ühendatud energiad ja mitmed loomingulised kokkupuutepunktid teevad selle 6. märtsi Kumu auditooriumi kontserdi kahtlemata eriliseks.
Originaalne bändimuusika
Oli aeg, kus Eestis oli rohkesti bigbände ja korraldati Ranna bigbändide festivali Aivar Mäe eestvedamisel. Tegu oli põhiliselt harrastusorkestritega, professionaalne meisterlikkus ei olnud alati esikohal, pigem mängurõõm. Samas aitas see luua laiema kandepinna bigbändimuusikale Eestis.
Hea tasemega bigbändimuusikat tegi Eesti Raadio kontsertorkestri põhjal moodustatud bigbänd, mida juhatasid Paul Mägi ja Kustas Kikerpuu. Kui 90-ndate alguses Eesti Raadio kollektiivid oma tegevuse lõpetasid, siis tekkis mitmeks aastaks tühmik. Kuna loodus ei salli tühja kohta, siis haarasid jazzmuusikud Raivo Tafenau, Aleksei Saks, Jüri Leiten jt initsiatiivi ja lõid Estonian Dream Big Bandi, mis tegutseb siiani projektorkestrina ning on toonud koos külalisdirigentide, nii oma kui ka välissolistide ja heliloojatega kuulajateni põnevaid kontserdikavasid.
Iga muusikute põlvkonna eesmärgid ja muusikaline keel on veidi erinev ja on väga hea, et EDBB-i kõrvale loodi New Wind Jazz Orchestra, mis alustas veebruaris 2021 oma kolmandat tegevusaastat. Orkestrile on pühendanud palju oma aega ja energiat saksofonist Lauri Kadalipp, kes praegu õpib kompositsiooni ja arranžeerimist Saksamaal, ikka selleks, et saaks paremini aidata uut kollektiivi. Eestis on oma originaalset bigbändimuusikat nappinud. Selle valdkonna tänaste heliloojate seas paistavad silma Raul Sööt, Siim Aimla, Raun Juurikas, kuid edasi on tükk tühja maad. Et saada New Wind Jazz Orchestrale värsket repertuaari, pöörduti noorte aktiivsete jazzmuusikute poole palvega kirjutada lugusid orkestrile ja esitleda neid Talvejazzi kontserdil 7. märtsil Kumu auditooriumis. Kontserdiks ongi valminud kümme uut lugu, mille autorite seas on seitse naisheliloojat ja kolm meest. Igal neist on oma käekiri ja kontsert saab olema väga põnev kohtumine uute julgete loojatega. Kes neist on tulevikus meie Maria Schneider (14 Grammy nominatsioon, 5 Grammy auhinda bigbändiloomingu eest), see selgub lähiaastail.
Eesti naisautorid
Susanna Aleksandra, kellelt just äsja ilmus teine oma ingliskeelne jazzialbum „The Siren“, on lõpetamas Sibelius Akadeemiat Soomes ning nüüd on ta otsustanud kätt proovida ka suurema koosseisuga, seades oma värske albumi loo „Clumsy“ orkestrile. Susanna soov oli tuua modernsesse džässkompositsiooni rohkem svingi, lisada värskust eneseirooniliste-humoorikate sõnade ja ebahariliku lauluvormiga.
Maria Välit tunneme nii sooloartistina kui ka ansambli Estonian Voices liikmena, tema lugu „Letters“, mis algselt on seatud Maria oma ansamblile, aitas suurele koosseisule seada Lauri Kadalipp.
Helsingis kompositsiooni ja muusikaproduktsiooni õppiv Bianca Rantala õpetab Otsa-koolis, juhendades orkestreid, koore, ansambleid. Ta on võtnud nõuks süveneda arranžeemiskunsti ja heliloomingusse. Juba on noor multitalent terve kontserdiprogrammi bigbändimuusikat kirjutanud ja seda ka esitlenud. Kontserdil esitleb ta lugu „Eliisele“, mis viib mõtted müstilistele sisemaailma seiklustele.
Eestis ja Rootsis õppinud laulja-helilooja Jana Kütt lööb kaasa mitmes ansamblis. Palas „Kutse“ on ta muusika, sõnade ja arranžeeringu autor. Solisti ja bigbändi vahelises dialoogis võib tajuda erinevaid emotsioone – pinevust, raevu ja pettumist, olulisel kohal on helivärvide mäng.
Eestis, Rootsis ja Taanis õppinud ning Brasiilias praktiseerinud saksofonist, laulja ja helilooja Pille-Rite Rei on juba Taanis pärjatud noore helilooja preemiaga oma koloriitse bigbändiloo „Decatylen“ eest. Talvejazzi kontserdiks sündis oma vanaisa jutustustele ja mälestustele mõeldes fuugalaadne lugu „4903“.
Läinud kevadel Noore jazzitalendi auhinnaga pärjatud ja rahvusvahelise lauljate võistluse Riga Jazz Stage 2019 võitnud viiuldaja ja lauljatar Marianne Leibur kirjutab endale ise lugusid. Laia populaarsuse on võitnud tema „Tinasõdur“, mis nüüd esmakordselt kõlab ka bigbändi versioonis.
Taanis elav Eesti laulja-laululooja Karmen Rõivassepp on pärjatud Aarhusi Jazzitalendi preemiaga ja Eesti Noore Jazzitalendi auhinnaga. Tema siiras muusika ja stiilne esitus vallutab kuulajate südamed. Kontserdil kõlab Karmeni nüüdisjazzi võtmes kirjutatud lugu „I Was Just Asleep“, mis räägib suhete pahupoolest, arranžeeringu autor on lauljatar ise.
…ja mõni mees ka
Ja veidi veel maskuliinsemast bigbändimuusikast. Amsterdami konservatooriumis õppinud saksofonisti-flötisti Markus Eermanni lugu „Top of the Day“ kajastab hetki tööpäeva lõpust, kus väsimus läheb üle ja müstiline energia võtab uuesti võimust.
Bassist-helilooja Janno Trump kirjutas oma loo „Shout” algselt oma bändile JT Conception, kuid New Wind Jazz Orchestra veelgi suurem koosseis ahvatles autorit kasutama bigbändi rikkalikku kõlavärvide skaalat.
Tiit Pauluse nimelise Noore Kitarristi preemiaga tunnustatud muusik ja helilooja Karl Madis Pennar sai inspiratsiooni Lõuna-Eesti maastikel laiuvatest kevadistest maasikapõldudest ja lugu kannabki nime „Strawberry Fields“.
Kümme lugu, kümme käekirja – kas see on Eesti bigbändimuusika tulevik? Entusiasm ja talendid on olemas, ees ootab tõsine töö, et pakkuda Euroopa parimatele konkurentsi ja üllatada oma muusikaga. Bigbändi nimetatakse jazzmuusika krooniks, mille tähtsust võib võrrelda sümfooniaorkestriga klassikalises muusikas. Kui nüüd saabuks rahalaev, mis toetaks muusikute tööd ja annaks unistustele tiivad, siis võiks meie bigbändimuusika ennaktempos järele jõuda, no vähemasti Põhjamaade bigbändidele. Rõõmsat Talvejazzi!
