Sündmused juuni 2023
Valdo Praust
ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
25 aastat tagasi, 1. juunil 1998, asutati Euroopa Keskpank – eesmärgiga viia ellu kuus aastat varem loodud Euroopa Liidu ühtset rahanduspoliitikat ja tuua käibele Euroopa ühisvaluuta euro.
25 aastat tagasi, 14. juunil 1998, avati liikluseks Suur-Beldi sild (Storebælt), mis ühendab Taani suurimat ja tähtsaimat saart – pealinna Kopenhaagenit sisaldavat Sjællandit – mandriosaga. Varem toimus kogu ühendus praamidega. Suur-Beldi sild viib üle väikese Sprogø saarekese, koosneb kahest osast, pikkustega vastavalt 6,8 ja 6,6 km. Neist mandripoolne osa on ehitatud üle sügava laevaliiklustee, mistõttu on selle keskpaik kujundatud 1,6 km pikkuse rippsillana, mille alt mahuvad läbi sõitma kuni 65 meetri kõrguse pealveeosaga laevad. Kui 2000. aastal sai lisaks valmis ka Sjællandi saart Rootsiga ühendav 8 km pikkune Öresundi sild, tekkis võimalus nii auto kui ka rongiga Rootsist otse Taani ja Taani kaudu Saksamaale sõita, laevu-praame täielikult vältides. https://cdn.east.bazo.dk/images/8cc1c625-ce77-48f6-bac6-e10b22c925fd/d/16-9/s/2000
25 aastat tagasi, 25. juunil 1998, alustas Microsoft PC-platvormi personaalarvutitele uue operatsioonisüsteemi Windows 98 ülemaailmset müüki. Selles olid ära parandatud mitmed kolme aasta vanuse operatsioonisüsteemi Windows 95 “lastehaigused”, arendatud uus draiveriplatvorm WDM ning sisse ehitatud USB-seadmete korralik tugi. Samuti oli Windows 98-le erinevalt eelkäijast sisse ehitatud ooterežiimi (standby) ja talveune (hibernating) võime – arvestades tollast sülearvutite leviku algust, oli see väga vajalik. Windows 98 kõrgaeg jäi aga võrdlemisi lühikeseks, sest juba 2001. aastal tuli turule uus üliõnnestunud operatsioonisüsteem Windows XP. https://fthmb.tqn.com/O2Bxx81_-X0Ci-a6jLoltVwLAHg=/768×0/filters:no_upscale():max_bytes(150000):strip_icc()/windows-98-5ac4e64831283400378da659.PNG?fbclid=IwAR1616mz8hzrdkyGZyRmslZikKN-qRcnSyfIS2CNQZEOQfhE1gA1NmnKti8
30 aastat tagasi, 25. juunil 1993, võttis Leedu kasutusele oma alalise raha, litid. Varem, segasel üleminekuajal, oli Leedus käibel ajutine raha talonased, kuna kardeti, et rahvusvaluuta kurssi ei suudeta stabiilsena hoida. Litid olid Leedus käibel kuni 2015. aastani, mil võeti kasutusse euro. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b7/20_litai_%281997%29.jpg
40 aastat tagasi, 13. juunil 1983, tuli Motorola turule telefoniga DynaTAC 8000X, mida loetakse esimeseks laiemalt levinud kommertskasutusega mobiiltelefoniks maailmas. Telefon kaalus üle kilo ja maksis üle 4000 dollari, kuid selle turuletulekut koos toetava võrgu tekkimisega loetakse tänapäeval esimese põlvkonna mobiilside (1G) alguseks. Motorolale sarnaseid telefone hakkasid lihtsalt valmistama ka teised tootjad. Kõneaega andis DynaTAC 8000X täislaetud akuga pool tundi, aku täislaadimine võttis aega kümme tundi. Selline kogukas mobiiltelefon jäi turuvalitsejaks aga ligi kümmekonnaks aastaks ning alles 1990. aastatel hakkas turule tulema väiksemate mõõtmetega telefone. Kuigi neid võis kasutada ka “taskuvariandina” (õigemini küll “kotivariandina”), olid nad ilmselgelt mõeldud siiski eelkõige sõidukites kasutamiseks.
50 aastat tagasi, 3. juunil 1973, kukkus Pariisi lennundusnäituse ajal demonstratsioonlennul alla N. Liidu ülehelikiirusega reisilennuk Tu-144, “nõukogude Concorde”. Hukkus 14 inimest, kuus lennukis viibijat ja kuus elanikku Goussainville’i külast, mille majade peale ta kukkus. Allakukkumise arvatav põhjus oli tõenäoliselt meeskonna “eputamissoov” esineda pealtvaatajate ees manöövritega, mida see lennuk reisilennukina tegelikult välja ei kannatanud. Selgusetu on vaid, kas lennuk lagunes tükkideks juba õhus või oli siiski tegemist piloteerimisveaga, see tähendab, et piloodid kaotasid lennuki üle kontrolli ega suutnud enam vältida kokkupõrget maaga. Igatahes oli tegu N. Liidu (tsiviil)lennunduse suure mainekaotusega, mis andis tunda veel mitu kümnendit. https://forums.x-plane.org/screenshots/monthly_2022_01/Tu-144c.jpg.06277eb6fe7f581a1fde7267c2486151.jpg
50 aastat tagasi, 22. juunil 1973, võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni nr 335, milles soovitati võtta mõlemad Saksamaad üheaegselt ÜRO-sse vastu. Varem polnud seda tehtud põhjusel, et Saksamaa tulevik oli üsna ebaselge – eks paljud osapooled soovisid näha ühtset Saksamaad (sh ka ÜRO liikmena), kuid mida aeg edasi, seda rohkem oli näha, et Saksamaa lõhestatus kaheks jääb siiski püsima ja seda vähemalt niikaua, kui kestab Lääne ja N. Liidu omavaheline vastasseis külmas sõjas. Julgeolekunõukogu soovitust järgiti ning kolm kuud hiljem, septembris 1973, said nii Saksamaa Liitvabariigist kui ka Ida-Saksamaast ÜRO täisliikmed.
60 aastat tagasi, 14. juunil 1963, läksid maailma kahe suurima kommunistliku riigi – Nõukogude Liidu ja Hiina – teed lõplikult lahku. Hiina nimelt kuulutas toona avalikult, et nad ei pea enam N. Liitu maailma kommunistliku liikumise liidriks ja eeskujuks ning N. Liidu liider Hruštšov on nende meelest teinud palju vigu, sealhulgas Stalini pärandi ümberhindamisel. Kahe riigi omavahelised suhted jahenesid seejärel väga järsult ja kunagistest liitlastest said loetud aastatega verivaenlased. Kõige vaenulikumad olid need suhted 1969. aastal, mil vaidlus Ussuuri jões oleva Damanski (Zhenbao) saare kuulumise üle vallandas tõsise relvakonflikti, milles nii Hiina kui ka N. Liidu poolel oli sadu hukkunuid.
60 aastat tagasi, 17. juunil 1963, kehtestas Ameerika standardiassotsiatsioon ASA (nüüdse ANSI eelkäija) tähtede, numbrite ja erimärkide ühtse kodeerimissüsteemi ASA X3.4-1963, millest kasvas üsna pea välja digitaalteabe universaalne kodeerimissüsteem ASCII. Algselt oli see kood mõeldud küll teleprinteritele (teleksitele) ja muudele traditsioonilisest telegraafist väljakasvanud seadmetele. Kuna aga 1956. aastal hakati arvuteid lisaks arvutavatele seadmetele kasutama ka andmetöötluses, hakati sama koodi kasutama ka seal. Algselt oli ASCII küll 7-bitiline ning tegelikult standardiseerib ASCII rangelt võttes vaid pooli (128) kõikidest võimalikest 256 kaheksabitiliste baitide väärtustest. http://www.maxi-pedia.com/web_files/images/code_ASCII.png
60 aastat tagasi, 20. juunil 1963, seati külma sõja vastaspoolte – N. Liidu ja USA – juhtkonna vaheliseks operatiivühenduseks üles nn Kuuma Liini telefon. Telefoni sisseseadmise põhjuseks oli 1962. aasta sügisel eskaleerunud Kuuba kriisi laadsete vastasseisude ärahoidmine ehk õigemini soov seesuguseid erimeelsusi lahendada edaspidi operatiivsete läbirääkimiste teel. Kumbki pool polnud tegelikult huvitatud reaalse tuumasõja puhkemisest. https://www.rfi.ro/sites/default/files/articol/telefon.png
60 aastat tagasi, 26. juunil 1963, külastas USA president John F. Kennedy Lääne-Berliini ja pidas seal oma kuulsa kõne, milles ta nimetas end kui vaba riigi kodanikku berliinlaseks (Ich bin ein Berliner). See oli USA jõuline vastus N. Liidu poolsele Berliini müüri püstitamisele ning ühtlasi USA kindel meeldetuletus maailmale, et ta ei ole absoluutselt leppinud N. Liidu anneksiooniga Ida-Euroopas ning tegutseb kõikide võimalike vahenditega selle lõpetamise nimel. https://specialoperations.com/wp-content/uploads/2018/06/Kennedy-in-Berlin.jpg
70 aastat tagasi, 17. juunil 1953, algas Ida-Saksamaal suuremahuline rahvaülestõus Walter Ulbrichti juhitava kommunistliku võimu vastu. Ülestõusu põhjuseks oli kolm kuud varem aset leidnud Stalini surm ning sellega seonduvad kuulujutud režiimi lõdvenemisest. Peamiselt loodeti Ida-Saksamaa vabanemist N. Liidu ülemvõimu alt. Algasid massilised meeleavaldused ja streigid, mis võtsid kiiresti tohutud mõõtmed – tipphetkel oli rahutustesse haaratud umbes miljon inimest üle kogu Ida-Saksamaa. Mingit režiimi lõdvenemist aga polnud toimunud ning ülestõus suruti N. Liidu vägede ja Ida-Saksa julgeolekuorganite koostöös paari päeva jooksul veriselt maha. Hukkus vähemalt sadakond inimest, tuhanded inimesed vangistati. Ida-Saksa julgeolekujõududes oli teadaolevalt viis hukkunut, N. Liidu vägede seas oli ohvreid hinnanguliselt 10–40.
70 aastat tagasi, 19. juunil 1953, hukati USA-s elektritoolil Julius ja Ethel Rosenberg, kes olid kaks aastat varem kohtu poolt surma mõistetud tuumapommi valmistamise oskusteabe smugeldamise eest N. Liidule. Samas varguseskeemis osalesid ka Harry Gold ja Klaus Fuschs, kellele mõisteti pikad vanglakaristused. Tõenäoliselt just selle oskusteabe varguse tõttu suutis N. Liit valmistada oma esimese tuumapommi juba 1949. aastal, mistõttu külm sõda jäi aastakümneteks vinduma ning Ida-Euroopa pikalt Nõukogude okupatsiooni alla.
70 aastat tagasi, 26. juunil 1953, arreteeriti Moskvas Lavrenti Beria, kes oli Stalini surma järel kolm kuud varem saanud N. Liidu üheks liidriks. Ametlikult süüdistati teda “rahvusvahelise imperialismi agendiks” olemises ning ametliku versiooni järgi peeti tema üle kohut sama aasta detsembris, mil ta surma mõisteti ja seejärel kiirelt ka hukati. Tegelikku versiooni ei tea avalikkus päris täpselt praegugi. Beria oli nimelt üks Stalini surma järgsete reformide olulisemaid algatajaid, kuid mingitel põhjustel läks ta nende plaanimisel teravasse vastuollu teiste liidritega (Hruštšovi ja Žukoviga), mis viiski arreteerimiseni. Igatahes, Hruštšov jätkas Beria algatatud reformidega alles kolm aastat hiljem, 1956. aastal ja tegi seda tõenäoliselt võrreldes Beria kavandatuga veidi teisel kujul (ja võib-olla ka väiksemas mahus). Pole tegelikult üldse kindel, et Beria 1953. aasta detsembris toimunud kohtuprotsessideni elas – mitme versiooni kohaselt hukati ta N. Liidu ladvikus lahvatanud võimuvõitluses juba kohe pärast arreteerimist ning detsembris toimunud kohtuprotsessil osales ta teisik. https://cdn.britannica.com/19/29919-004-90FD4D30.jpg
75 aastat tagasi, 8. juunil 1948, valmis esimene Porsche nime kandev auto – lahtine rodster-kerega sportkabriolett Porsche 356/1. Sellest mudelist sai alguse Porsche sportautode menu, mis kestab tänini. Automargile nime andnud inseneri ja konstruktori Ferdinand Porsche (pildil paremal) jaoks polnud see aga sugugi esimene konstrueeritud auto – tegu oli juba kogenud spetsialistiga, kes oli 1920.–30. aastatel konstrueerinud muuseas mitmeid Mercedes Benzi ja Wandereri mudeleid. 1930. aastate algul konstrueeris ta Saksa riigikantsleri Adolf Hitleri tellimusel odava rahvaauto KdF Wagen, mis sõja järel, masstootmise alguses, sai tuntuks kui Volkswagen Põrnikas. Sõja ajal konstrueeris Ferdinand Porsche aga tanke ning liikursuurtükke, millest üks sai tema järgi ka marginimeks Ferdinand. Kuigi Ferdinand Porsche suri 1951, jätkas ta poeg Ferry Porsche nii perekonnafirma juhtimist kui ka automargi arendamist. https://preview.netcarshow.com/Porsche-356_No_1-1948-1600-03.jpg
75 aastat tagasi, 21. juunil 1948, tutvustas USA plaadifirma Columbia 33 ⅓ kiirusega kauamängivat vinüülplaati, mis pidi hakkama asendama varasemaid 78-se kiirusega šellakplaate. Kuigi vinüülplaate ei saanud enam mehaanilise plaadimängijaga mängida, mahutasid need kuus ja pool korda rohkem muusikat – kolme ja poole minuti asemel 23 minutit –, kuna plaadi kiirus oli väiksem ning plaadivaod sai teha palju kitsamad. Klassikalisele šellakplaadile mahtus ju kummalegi poolele vaid üks lugu. 10–15 aasta jooksul sõid kauamängivad vinüülplaadid “vana hea” šellakplaadi turult täiesti välja. Vinüülplaatide kiirele edule 1950. aastatel aitas kaasa veel üks asjaolu – nimelt elektriliste, vinüülplaatidele mõeldud plaadimängijatega sai probleemideta mängida ka vanu šellakplaate, tuli vaid valida teine plaadikiirus. Ja loomulikult olid vinüülplaadid šellakplaatidest palju purunemiskindlamad. Vana mehaanilise šellakplaadimängijaga ei saanud vinüülplaate mängida aga seepärast, et vinüülplaat polnud piisavalt tugev ja vaod piisavalt laiad ning “sakilised”, et nõel suudaks nende põhjas ilma võimenduseta heli tekitada – see oli aga lihtsalt eeltoodud eeliste taustal paratamatus.
75 aastat tagasi, 24. juunil 1948, alustati Stalini käsul 11 kuud kestnud Lääne-Berliini blokaadi. Sellega püüti Berliini Prantsuse, Inglise ja USA okupatsioonitsoonides ehk Lääne-Berliinis murda läänelik kord ja võita ka need alad kommunistlikule maailmasüsteemile. Samas oli lääneriikidel olemas võimekus tuua Lääne-Berliini kõik eluks vajalik (sh kütmiseks vajalik kivisüsi) sõjaväe transpordilennukitega, õhusilda ei julgenud N. Liit aga rünnata ega takistada. Nii kukkus Berliini blokaad läbi ning mais 1949 see kui oma rolli mittetäitnud operatsioon lõpetati. Ning Lääne-Berliin jäi läänelikuna püsima. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d8/C-54landingattemplehof.jpg
75 aastat tagasi, 30. juunil 1948, esitlesid transistori loojad William Shockley, John Bardeen ja Walter Brattain firmas Bell Laboratories peetud pressikonverentsil maailma esimest transistorraadiot. Niisuguse huvitava tee valisid nad pool aastat tagasi leiutatud transistori – varasemat kohmakat elektronlambi edukalt asendada suutva võimendusseadme – propageerimiseks. Just transistorraadioga loodeti saada kõrgendatud avalikkuse huvi, sest lampraadiod olid rasked ja kohmakad seadmed, mis ei käivitunud lisaks ka kohe pärast sisselülitamist, vaid lambid vajasid veidi aega soojenemiseks. Iseäranis ilmnes transistorraadio eelis lampraadio ees patareitoite korral, sest patareitoitel lampraadio vajas kohmakaid ja keerukaid kütte- ja anoodpatarei süsteeme, transistorraadio korral sai selle asendada üheainsa miniatuurse patareiga. Transistorraadio esitlusega õnnestus transistori leiutajatel oma leiutisele 75 aastat tagasi küll palju tähelepanu pöörata, kuid laiem transistorraadiote levik algas mitmel põhjusel siiski 1950. aastate teisel poolel.
80 aastat tagasi, 20. juunil 1943, toimusid USA-s Detroidis tõsised rassirahutused. Nende tekkepõhjuseks oli keerulisest sõjaajast tingitud sadade tuhandete mustanahalise elanike ümberasumine Detroiti, kus üsna kiiresti tekkis vastuolu kohalikega. Hinnanguliselt osales rahutustes umbes 100 000 inimest. Sõjaaja eriolukorrast tingituna suruti rahutused karmilt maha umbes 6000-mehelise sõjaväeüksusega – ei saanud lubada riigi sees ebastabiilse olukorra tekkimist. Hukkunuid oli 34, vigastatud umbes neli-viissada. Rahutuste õhutamises süüdistatuna arreteeriti umbes 1800 inimest. https://www.gannett-cdn.com/-mm-/5424b0d2b0170f212c47e5a6a38f7eaff68ef02f/c=0-0-2397-1802&r=x393&c=520×390/local/-/media/2017/07/07/DetroitNews/DetroitNews/636350436098380723-1.jpg?fbclid=IwAR2uvyAu_hRFVbQHuZgOhy7RGdnaubVPjWlimFL-WHA1fE6P7wKcS8Oa3O0
90 aastat tagasi, 6. juunil 1933, avati USA-s, New Jersey osariigis Camdenis maailma esimene autokino. See kujutas endas parkimisplatsi, mille ühte serva oli pandud üles hiiglaslik kinoekraan, millel toimuvat said kõik läbi auto tuuleklaasi jälgida. Helisüsteem oli seal lahendatud kahel võimalikul viisil – kas platsi ümber olid võimsad valjuhääldid või (enamjaolt hiljem) edastati heli raadio teatud lainealale, kus seda autoraadiotega kinni püüda sai. Töötasid autokinod suveöödel, mil väljas oli soe, aga valgus kinovaatamist ei seganud. Autokinode kõrgaeg olid 1950. aastad, siis oli neid maailmas (peamiselt USA) mõni tuhat.
90 aastat tagasi, 12. juunil 1933, kogunesid 66 maailma riigi esindajad Londonisse majanduskonverentsile, et arutada teid majanduskriisist väljatulekuks. Ühisel meelel oldi selles, et tõusule võiks viia rahvuslike valuutade ja nendevaheliste kursside stabiliseerimine, mis looks majandusele kindla aluse. Seda seisukohta kasutas eelinfot omavana omakasupüüdlikult ära USA president Franklin Roosevelt, kes saavutas USA dollari teatud stabiilsuse, teatades samas, et USA konverentsil ei osale ega selle seisukohtadega ei nõustu. Seda USA poolset ärakasutamist võibki lugeda majanduskonverentsi peamiseks tulemuseks, konverentsil endal mingite põhjapanevate seisukohtadeni ja rahvusvaheliste kokkulepeteni ei jõutud. https://www.telegraph.co.uk/multimedia/archive/01919/depresion_1919026b.jpg
90 aastat tagasi, 28. juunil 1933, toimus N. Liidu pealinnas suur mustlaste (või nagu tänapäeval tavatsetakse öelda – romade) küüditamisaktsioon. N. Liidu kaugematesse piirkondadesse deporteeriti sunniviisiliselt umbes viis ja pool tuhat mustlast – Stalini arvates rikkusid mustlased pealinna “klantspilti”.
90 aastat tagasi, 30. juunil 1933, otsustati Eesti sõjalise juhtkonna poolt lõplikult, et sõjalaevad Wambola ja Lennuk müüakse maha Peruule ning asemele ehitatakse moodsad miiniveeskamise ja torpeedode võimalusega allveelaevad. Arvestades tollast sõjalaevade arengut, oli see õige otsus, sest laevad olid ligi 20 aastat vanad, raiskasid palju ressurssi ning olid moraalselt vananenud. Emotsionaalselt oli see otsus aga raske, sest tegu oli ju Eesti Vabadussõjas olulist rolli mänginud laevadega Spartak ja Avtroil, mis olid bolševike poolt saadetud detsembris 1918 Tallinna vallutama, kaaperdati aga Inglise laevastiku poolt ja üle antuna eestlastele said meie tollase laevastiku tugiluustikuks. Seetõttu vallandas müügiotsus üsna märgatava pahameele. https://2017.f.a0z.ru/10/15-5496377-wambola-lennuk.jpg
125 aastat tagasi, 9. juunil 1898, rentis Suurbritannia Hiinalt 99 aastaks endale Hongkongi sadama piirkonna, mis oli olnud Inglise de facto koloonia küll juba alates Esimesest oopiumisõjast ehk 1841. aastast. See leping jäi kehtima ka Hiina võimude vahetudes, nii Hiina Vabariigi ajal (alates 1911) kui ka Puna-Hiina võidu järel (alates 1949). Kui 1997. aastal sai Hongkongi rendilepinguga ettenähtud 99 aastat täis, anti Hongkong Hiinale tagasi, kuid toona sõlmitud lepingutega säilis “kahe Hiina” süsteem ehk formaalselt endiselt kommunistlikuks jäänud Hiina lubas Hongkongis säilitada muust Hiinast teistsuguse, lääneliku valitsemiskorra. Hongkong oli selle 99 aasta jooksul küll tundmatuseni muutunud – kunagisest väikesest mõne suure majaga sadamalinnast (pildil) oli välja arenenud tõeline suurlinlik metropol. https://i2.wp.com/www.theirishstory.com/wp-content/uploads/2014/08/City_of_Victoria_Hong_Kong.jpg
125 aastat tagasi, 10. juunil 1898, maabusid USA merejalaväelased Hispaaniale kuuluval Kuubal ja vallutasid üsna pea saare endale. Käimas oli järjekordne Hispaania-USA sõda, mille põhisündmused toimusidki seekord Kuubal ja selle ümbruses. Juba poolteist kuud tagasi, 1898. aasta aprilli lõpus, alustas USA merevägi Kuuba blokaadi ja kui hispaanlased olid seal välja kurnatud, asuti lõpuks ka saare hõivamiseni. Sõja lõpetanud 1898. aasta Pariisi rahulepinguga määrati kindlaks, et USA saab endale Puerto Rico ja Guami, kuid Kuubal võib rakendada ainult ajutist võimu. See lepinguklausel oli vast ka põhjuseks, miks toona ei saanud Kuubast järjekordset USA osariiki, vaid 1902 sai Kuubast USA toel ja kaasabil hoopis iseseisev riik. https://i.pinimg.com/originals/39/22/f2/3922f24613f898fa15f916443b88618a.jpg
125 aastat tagasi, 13. juunil 1898, eraldas šoti keemik William Ramsay inertgaasist argoonist uue inertgaasi (uue keemilise elemendi), millele ta andis nimeks neoon – sõnast “uus”. Esialgu ei leitud neoonile olulist rakendust, aga kui selgus, et suletud anumasse panduna ja elektroodidega varustatuna annab neoon huumlambina kauneid valguslahendusi, algas neoonlampide ja neoonreklaamide ajastu. Alguse sai neoonlampide kasutamine 1910. aastatel, saavutades kõrgaja 1920.–30. aastatel, mis kestis 1990. aastateni. William Ramsay sai aga 1904. aastal Nobeli keemiapreemia – seda mitte üksnes neooni, vaid ka teiste inertgaaside (heelium, argoon, krüptoon, ksenoon) eraldamise ja identifitseerimise eest, mis on ka kõik tema teene. https://whyy.org/wp-content/uploads/2017/07/picture_of_sir_william_ramsay-1-768×432.jpg
175 aastat tagasi, 1. juunil 1848, ilmus Saksamaal Kölnis Karl Marxi poolt toimetatava Neue Rheinische Zeitungi esimene number. Just selle ajalehe järgi said Marxi propageeritavad kommunismi-ideed Saksamaal ja hiljem ka mujal maailmas laialt levinuks. Ühelt poolelt kuulutasid need võrdsust ja pealtnäha õilsat allutatud klasside huvide eest seismist. Teisest küljest aga kuulutas Marx ka otse ja keerutamata, et üleminekul kommunismile on paratamatu, et kaovad (st hävitatakse) terved rahvad ja rahvusrühmad, keda ta nimetas “rahvarämpsuks”. Niisuguse viha ja hävitamise propageerimine oli räiges vastuolus tollases Euroopas valitsenud valgustusajastu humanistlike ideedega, mille kohaselt on üksikisik ülimuslik, kui ta ideed ja teod ei kujuta just ohtu teistele isikutele ja ühiskonnale tervikuna. Seetõttu oli Marx sunnitud järgmisel, 1849. aastal Saksamaalt lahkuma ja asuma elama Inglismaale. http://www.nrhz.de/flyer/media/24909/neue-rheinische-zeitung-1948-06-01.jpg
175 aastat tagasi, 2. juunil 1848, kogunes Prahas Slaavi Kongress, mida mõnes ajalookäsitluses loetakse ka Esimeseks Slaavi Kongressiks. Kongressile kogunes enamik Austria-Ungari impeeriumis elavaid slaavi rahvaid – sloveenid, tšehhid, slovakid ja russiinid, üritust vedas eest tšehh František Palacky. Tegelikult olid aprillis-mais Viinis ja Breslaus (Wroclawis) toimunud juba samalaadsed slaavlaste kokkusaamised ning Praha kongress polnud sugugi järjekorras esimene, vaid kolmas, kuigi eelmistest väga palju suurem. See ja järgnevad slaavi kongressid olid tegelikeks põhjusteks, miks Esimese maailmasõja järel ilmus Euroopa kaardile koguni kaks ühinenud slaavlaste riiki – Kesk-Euroopasse Tšehhoslovakkia (tšehhide ja slovakkide ühine riik) ja Lõuna-Euroopasse Jugoslaavia (sloveenide, horvaatide, serblaste, makedoonlaste ja Bosnia slaavi soost moslemite ühine riik).
250 aastat tagasi, 4. juunil 1773, asus Suurbritanniast põhjapolaaralade uurimiseks teele Phippsi ekspeditsioon kahe laevaga. Juuli lõpuks jõudsid nad välja 91. paralleelile, kuid edasi laius tihe jääväli ning nende laevad pääsesid napilt kinnijäätumisest. Nii suunduti tagasi. Tegu oli ühe esimese teadusliku ekspeditsiooniga põhjapolaaraladele, kus muu hulgas kirjeldati esmakordselt teaduslikult ka jääkaru.
300 aastat tagasi, 26. juunil 1723, hõivasid Vene väed Vene-Pärsia sõjas Bakuu linna. Sel korral jäi Bakuu venelaste kätte küll vaid 13 aastaks, sest 1735. aastal sõlmitud Ganja lepinguga olid nad selle sunnitud Pärsiale tagastama. Ka hõivasid Vene väed mõnel korral lühiajaliselt Bakuu linna, kuni järjekordse Vene-Pärsia sõjas sõlmitud Gulistani lepinguga läks Bakuu 1813. aastal taas venelaste kätte ja sedakorda juba palju pikemaks ajaks.
500 aastat tagasi, 6. juunil 1523, valiti Gustav Vasa uueks Rootsi kuningaks. Mõni aasta varem oli ta alustanud Rootsis ülestõusu Taani ülemvõimu (vormiliselt – Rootsi ja Taani sidunud Kalmari Uniooni) vastu ning teda saatis edu. Rootsi troonile tõusnuna likvideeris ta kohe alates 1397. aastast kehtinud Kalmari Uniooni, mille kohaselt olid Rootsil ja Taanil riigil ühised valitsejad. Seetõttu tähistatakse 6. juunit Rootsis rahvuspühana, sest loetakse, et just see otsus andis rootslastele tagasi oma rahvustunde ja identiteedi, mis vahepeal oli tugevalt nõrgenenud. https://i.imgur.com/Zox2pDJ.jpeg