IIDNE JA 10 000 LIIGIGA TAIM: Tallinna Botaanikaaia laborant Marja-Liisa Meriste pajatab meie planeedi ühtedest varasematest taimedest, sõnajalgadest, kes kasvasid kunagi kuni 35 meetri kõrguseks. Need taimed on üle elanud paljud teised, tänaseks juba ammu välja surnud liigid.
Sõnajalgtaimed on ühed varasemad planeeti Maa asustanud taimed. Fossiilsed leiud ulatuvad Devoni ajastusse, ca 383–393 miljonit aastat tagasi.
Mineviku ja tänapäevased sõnajalad
Oletatakse, et esimesed liigid sõnajalgtaimi võisid ilmuda juba 430 miljonit aastat tagasi. Karboni ajastul 359–299 miljonit aastat tagasi oli puusõnajalgade kõrgaeg. Selle aja puusõnajalad võisid kasvada kuni 35 meetri kõrguseks. Need puusõnajalad ei olnud siiski eostaimed, vaid kandsid seemneid. Seemneid kandvad puusõnajalad on nüüdseks välja surnud, kuid oma tugeva jälje jätsid sellega, et andsid panuse kivisöe tekkeks.
Tänapäevased puusõnajalad on näiteks Dicksonia ja Cyathea perekondades. Sõnajalgu kasvab kõigil kontinentidel, välja arvatud Antarktika. Üldiselt eelistavad sõnajalad kasvada niisketes ja varjulistes tingimustes, seega kõrbealadelt neid ei leia. Viimastel andmetel on maailmas leitud 10 500 eri liiki sõnajalgtaimi.
Sugukonnast sõnajalgtaimed kasvab Eestis 48 liiki. Sinna hulka kuuluvad ka osjad, kollad, võtmeheinad. Neid liike, keda tuntakse sõnajalgade all, on 23. Paljudel neist on nime lõpus -sõnajalg või -jalg. Samas näiteks ida-kiviürt (Woodsia ilvensis) ei viita kuidagi sõnajalale, kuigi on täiesti klassikalise sõnajala moodi.
Veidi alla poole (9 liiki) kodumaistest sõnajalgadest on kaitse all. Neist esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), rohe-raunjalg (Asplenium viride), sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica), ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum), Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii) ja odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis). Nende kasvukohti on Eesti loodusest leitud vaid mõni. Põhja-raunjalg ei meenuta kuidagi tüüpilist sõnajalga oma niitjate väheharunevate lehtedega. See liik eelistab kasvada happelisel pinnasel, graniitkivide vahel. Ogane astelsõnajalg samas soovib aluselist keskkonda ning sätib end lubjakivi lõhedesse kasvama. Tallinna Botaanikaaia välialal saab just neid sõnajalgu aasta ringi näha. Need liigid on igihaljad, seega vaadeldavad ka talvel, peab vaid lume pealt pühkima.
Sõnajalaõis – kõige eestilikum sõna
Miks selline nimi nagu “sõnajalg”? Ma ei toetu siin faktidele, vaid enese arvamusele. Paljudel sõnajalgadel on lehtede alumised pooled eospesade kandjateks. Moodustades korrapäraseid ridu, näib see kui salapärane kiri, kus ilmselt ka siis sõnad sees.
Mis puutub seosesse jalaga, siis mitmel sõnajalaliigil – näiteks kilpjalal (Pteridium aquilinum) on maa-alune osa ehk risoom maapealse osaga täisnurga all, seetõttu taime välja kaevates näib tal olevat kui jalg all.
Soome-ugri rahvaste keeltes on eestikeelse sõnajalaga sarnased nimed: liivi keeles – štanajalgu, vepsa keeles – sänijaug, soome keeles – saniainen ja sananjalka. Viimane mainitu viitab otse liigile kilpjalg.
Muidugi ei saa üle ega ümber sõnajalaõitest, kes leidjale vanarahva uskumuste järgi rikkust, õnne ja kõigeteadmist garanteerib. Õis puhkeb vaid jaaniööl, alates südaööst, mõneks tunniks. Sõnajalaõit pidi otsima üksi ja kõigist segajatest, mida vanakurat võis otsijale takistuseks seada, end mitte häirida lastes.
Kui sõnajalaõie leidmise peale mitte ei mõeldudki, siis võis õis ise püksisäärde kinni hakata või kinga sisse pugeda. Õit ennast on seostatud ka viljakusega ja paarina sõnajalaõie otsima minek on eufemism seksile. Sõnajalaõit on kunstis kujutatud nii valge kui ka punase õiena või valgusena, mis tuleb sõnajala lehtri keskelt. Sõnajalaõie otsimist on näiteks kujutanud Ukrainas sündinud Poola maalikunstnik Witold Pruszkowski 1875. aasta maalil “W noc świętojańską”, eesti keeles “Jaaniõhtul”. Muide, Eesti Rahvusringhäälingu keelealgatusega valiti 2019. aastal kõige eestilikumaks sõnaks “sõnajalaõis”.
Sõnajalgadega ravimine
Tavameditsiinis sõnajalgu ravimiseks ei kasutada, kuid uuringud käivad, et neis sisalduvaid fütokemikaale (alkaloide) saaks kasulikult rakendada.
Homöopaatias ja rahvameditsiinis on põhja-raunjalga kasutatud tuberkuloosi ja köha raviks, sõnajala droogi suitsetades. Samuti kõõma ja alopeetsia raviks.
Maarja-sõnajalaga (Dryopteris filix-mas) soovitatakse jalgadele mähiseid teha põletiku leevendamiseks. Reuma puhul sõnajalad voodisse lina alla panna ja sõnajalavanne võtta. Maarja-sõnajalg vähendavat menstruatsiooni ajal eralduva vere kogust ja aitavat soolenugilisi väljutada.
Maarja-sõnajalg on küllaltki mürgine ja selle tarvitamisel põhjustatud kõrvaltoimed võivad olla tõsised, põhjustades näiteks hingamisraskusi, iiveldust, kõhulahtisust, pearinglust, peavalu, värinat, krampe ja mõnedel juhtudel ka surma.
Rahvameditsiinis on kilpjalga kasutatud kõhulahtisuse, iivelduse ja oksendamise, kõhulahtisuse, nõrkuse, kõhukrampide ja peavalude korral.
Sõnajalagastronoomia
Toiduks kasutatakse sõnajalgade noori varsi, mis tipust veel rullis on, meenutades viiuli pead. Eestis kasvavatest liikidest leidub kõige rohkem infot kilpjala, hariliku laanesõnajala ja hariliku naistesõnajala (Athyrium filix-femina) varte söömise kohta. Hoiatused tulevad kaasa kilpjala tarvitamisega. Kilpjalga tuleb korralikult töödelda (kupatada), sest ta on toorelt mürgine, mõnede allikate kohaselt ka kantserogeenne. Söögem siis ettevaatlikult.
Sõnajala noori varsi süüakse sarnaselt spargliga. Blanšeeritakse ja valatakse sulavõiga üle. Samuti on see näiteks Hawaii saarestikus asuva Maui saare salatite üks komponente. Toon siin ära ühe lihtsa koduse retsepti, mille jaoks pole palju koostisosi vaja.
Sõnajalavarred peekoniga
1 punt sõnajalavarsi (ca 15 tk)
100 g peekonit
1 supilusikatäis võid
Peske sõnajala varred põhjalikult, eemaldades vartelt võimalikult palju väikseid nn karvu.
Järgnevalt pange valmis kauss külma vee ja jääga. Ajage suures potis vesi keema. Lisage näpuotsatäis soola ja sõnajalavarred. Keetke 30 sekundit kuni üks minut, kuni varred muutuvad erkroheliseks. Seejärel kurnake ja kastke kiirelt külma jäävette.
Sulatage pannil keskmisel kuumusel või ja lisage peekon. Küpsetage peekonit 3–4 minutit liialt pruunistamata. Lisage nõrutatud sõnajalavarred ja segage nii, et need oleks peekonirasva ja või seguga kaetud, kuumutage veel umbes 2 minutit. Serveerige kuumalt.
Paljundamine ja kasvatamine
Sõnajalgade sugulisel teel paljunemise protsessi võiks kirjeldada kui veidi ebatavalist. Eostest, mis sobivates tingimustes idanema hakkavad, ei kasvagi kohe uut taime. Tekib hoopis gametofüüt ehk eelleht, millel suguline protsess alles algab.
Eellehel tekivad isas- ja emassugurakud ehk anteriidid ja arhegoonid ning nende koostöös luuakse noor sõnajala alge. Noorte sõnajalgade esimesed lehed ei näe sugugi täiskasvanud isendite moodi välja, seetõttu on neid varases faasis raske määrata. Tuleb kannatust varuda ja oodata järgmiste lehtede ilmumist. Kui sugulisel ehk generatiivsel teel sõnajalgade kasvatamiseks kannatust ei ole, siis saab paljusid liike ka vegetatiivsel teel paljundada risoomi jagades.
Õues varjulises ja niiskes kohas saab kasvatada laanesõnajalgu. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) ongi ehk kõige levinum koduaedade liik, kes paistab silma oma kõrge kasvu ja efektse lehtri kujuliselt paigutatud lehtedega, mis meenutavad jaanalinnu sulgi. Inglased kutsuvadki seda sõnajalga Ostrich fern ehk jaanalinnusõnajalg. Uhke nimega kuningosmunda (Osmunda regalis) on aeglase kasvuga, kuid külmakindel liik, kellele sobib happeline liigniiske pinnas. Osmunda kannatab ka osalist päikesepaistet ja sobib hästi istutamiseks veekogude kallastele. Toasõnajalgadest ehk kõige tuntum on kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata), millel on pikad, sulgjad, väikeste lehekestega varred. Noore nefroleebi varred on püstised, pikemaks kasvades vajuvad need raskusjõu mõjul kaardu. Nefroleep soovib poolvarju, mõõdukat kastmist, happelist, toitaineterikast substraati ja aeg-ajalt veega pihustamist.
Kuldimar (Phlebodium aureum) on nime saanud kuldsete karvakeste tõttu, mis katavad maapealset risoomi. Lehed on nahkjad ja hallikasrohelised. Soovib niisket ja õhulist substraati ning poolvarjulist kasvukohta. Kasvab jõudsalt, nii et tuleb tihti jagada ja ümber istutada.
Viimati nimetatud liike on välimuselt kerge üksteisest eristada, kuid esineb ka neid, mida peab määrama tugeva suurendusega luubi abil varrelt sõkalsoomuseid vaadeldes. Sarnased looduses kasvavad liigid on näiteks ohtene (Dryopteris carthusiana) ja laiuv sõnajalg (Dryopteris expansa). Raskusi klassifitseerimisel tekitavad varjatud liigid, mis välimuselt ongi sarnased, kuid geneetiliselt asuvad üksteisest kaugel.
**
Kes soovib sõnajalgade kohta rohkem teada saada siis soovitan lugeda raamatut “Sõnajalad looduses, aias, toasˮ, autor Kai Rünk, 1999. Raamatus kirjeldatakse sõnajalgu perekondade kaupa. Määramisel on abiks mustvalged joonised ja värvifotod.
Ajakiri Kodu ja Aed on aastal 2018 välja andnud praktilise aiavihiku nr 49 “Sõnajalad aias”, mille autoriks on Aivar Kaljuste. Vihikust leiab õpetuse, kuidas sõnajalgu kasvatada ja tutvustatakse erinevaid põnevaid sõnajalaliike.
