asjatundja Martti Kalda kirjeldab Aasia rikkamaid valitsejaid, kelle võim on sõna otseses mõttes piiritu.
Seitse on juba muistsest ajast maagiline arv. Nädalas on 7 päeva, sest maailm loodi seitsme päevaga. Vikerkaarel on 7 värvi, ja taevas 7 taevakeha. Rooma ja Konstantinopooli linnad ehitati 7 künkale, antiikmaailmas oli 7 maailmaimet ja Vana-Indias 7 suurt tarka. Maailmas on 7 mannert, ning kõik kauge asub „seitsme maa ja mere taga“. Vara tuleb hoida „seitsme luku taga“, sest vastasel korral kaob see „kõigi seitsme tuule poole“. Keskaegses Euroopas juhtisid inimese elukäiku seitse sakramenti ja seitse surmapattu. Ja lapsepõlve aitasid üle elada Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi. Järgnevalt lisame veel ühe komplekti: seitse Aasia rikkaimat monarhi.
Huvilistel on võimalik kuulata ka Martti Kalda hommikumaiseid raadiosaateid: https://vikerraadio.err.ee/arhiiv/hommikumaa-vagevad
Nr 1
Tai kuningas Maha Vajiralongkorn
Sündinud: 28.07.1952 (68-aastane)
Võimule: 13.10.2016
Isiklik vara: u 30–43 miljardit USD
Tai kuningas on maailma üks viimaseid tõeliselt vägevaid valitsejaid, kuigi Tai kuningriigi põhiseadus neile kuigi palju võimu ei anna. Kuningas on küll riigipea, armee ülemjuhataja ja budismi kaitsja, aga tema võim tuleneb eelkõige kuninglikust aurast, sidemetest sõjaväe ja mungakogudusega. Kuningas võib jätta kinnitamata seadusi ja anda armu kurjategijale. Kuninga ainupädevuses on määrata enda troonipärija. Tai majesteedi solvamise seadus on maailma üks rangemaid, selle alusel võib ka vähima kuningapere solvamise eest saada kuni 15 aastat vanglakaristust. Näiteks 2015. aastal esitati ühele Tai lihttöölisele mitu süüdistust kuninga koera solvamise eest, meest ähvardab kokku 37 aastat vanglat.
Tai kuninga isikliku vara väärtust hinnatakse minimaalselt 30 miljardi USD suuruseks. Need on esivanematelt saadud varandused, mida juba 18. sajandi keskpaigast Chakri dünastia sees edasi pärandatakse. Siin on hulk kunsti, antiikesemeid, kulda ja kalliskive. Muu hulgas kuulub Tai kuningale Kuldne Juubeliteemant (546 karaati; 12 miljonit USD). Põhitulu tuleb aga maavaldustest (u 6560 ha) ja kinnisvarast (u 40 000 rendilepingut), millest magusaimad asuvad Tai pealinnas Bangkokis. Tai kuninga maadele on ehitatud Bangkoki parimad kaubanduskeskused ja lõbustusasutused: Siam Paragon, Siam Centre, IconSiam, Siam Discovery. Lisaks veel investeeringud erinevatesse firmadesse: näiteks kuulub kuningale 23% Siami Kommertspanga aktsiatest.
Uue Tai kuninga põhiprobleemiks oli ja on tema isa, pikaajalise (võimul 1946–2016, st 70 aastat) armastatud Tai kuninga Bhumibol Adulyadej (1927–2016) kuvand. Vajiralongkorn pidi ootama 64 aastat, enne kui troonile pääses. Tema isa oli rahva seas nõnda austatud, et tema jälgedesse astumine oleks raske igaühele. Teisalt oli Vajiralongkorn oma vanemate ainus meessoost laps ja juba 1972. aastast alates troonipärija. Ta kasvas ainsa pojana kolme õe keskel.
Vajiralongkorn õppis Canberra sõjaväeakadeemias (1972–76) ning teenis erinevate Tai väeliikide juures. Tal on lenduri ja helikopteri piloodilitsentsid. Märgatav on armastus aukraadide järele: ta on armee marssal, mereväe admiral ja lennuväe õhumarssal. Tema spordihuvideks on jalgpall, ratsutamine, aerutamine ja jalgrattasõit. Kõiki neid alasid on ta ka ise harrastanud ning mõne võistluse isegi võitnud.
Silmatorkav on kuninga armastus mundris naiste vastu (enamik tema naisi on olnud kuninga ihukaitseväe ohvitserid), ja samas muutlik meel: kuningas on abielus olnud viiel korral. Kolmest esimesest naisest on ta lahutatud. Teise naisega oli tal kolm poega ja tütar, ent nood pojad on ta troonipäriluse võimalusest ilma jätnud ning ühes emaga Ameerika Ühendriikidesse pagendanud. Samas on isa juures kaks printsessist tütart (esimesest ja teisest abielust) ning poeg kolmandast abielust – Dipangkorn Rasmijoti (sünd 2005). Viimane on ka oletatav troonipärija, kuigi ametlikult pole teda selleks veel määratud. Praegu on kuningas abielus kahe naisega: kuninganna Suthida Tidjai (sünd 1978) ja kuninglik abikaasa Sineenat Bilaskayani (sünd 1985). Üle saja aasta on Tai kuningas taas korraga abielus enam kui ühe naisega.
Kuningana on Vajiralongkorn täitnud kõiki kohustusi kuninga ja riigipeana laitmatult. Ent aeg-ajalt annab mässumeelsus tunda: teda on tabatud välismaal poolpaljana ja tätoveeringutega kaetuna armukeste seltsis poodlemas või pidutsemas. Kummastav on ka tema armastus koerte vastu, puudel Fufu (1997–2015) oli aukraadilt õhuväe marssal (teenistuses 2009–15). (Ilmselt pärineb armastus koerte vastu isalt, tolle koer Tongdaeng (1998–2015) jõudis Tai markide peale ning maeti kuninglikku mausoleumi.)
Nr 2
Brunei sultan Hassanal Bolkiah
Sündinud: 15.07.1946 (74-aastane)
Võimule: 05.10.1967
Isiklik vara: u 20–28 miljardit USD
Pisiriigi Brunei sultan on üks viimaseid absoluutse võimuga valitsejaid maailmas, ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht, tema käes on kõik ametid. Ta on pea-, rahandus- ja välisminister, armee ülemjuhataja ja kolme Bruneis asuva ülikooli rektor. Ta on ka Brunei kõrgeim usujuht ja politseiülem. Ühtlasi on ta täna elusolevatest maailma teiseks kõige kauem võimul olnud monarh Elizabeth II järel. Tal on audoktori kraadid Moskva, Oxfordi, Aberdeeni, Chulalongkorni, Singapuri, Londoni ja Indoneesia ülikoolidest; ta on Inglismaa õhuväe aumarssal ja mereväe auadmiral, lisaks veel aukraadid India, Pakistani ja Indoneesia vägedest.
Näiliselt on elu Bruneis nagu paradiisis: haridus ja tervishoid on tasuta, keskmine palk 2000 eurot kuus. Ent samas on tegu range islamiriigiga ja sultan tahaks seda veelgi islamimeelsemaks muuta. 2014. aastast alates (mil hakkas kehtima uus karistusseadustik) on surmanuhtluse ähvardusel keelatud prohvet Muhamedi, koraani ja islami solvamine, usust taganemine, homoseksualism, abielurikkumine, vägistamine ja mõrv. Karistuseks on kividega surnuksloopimine. 2015. aastast alates on jõule lubatud tähistada vaid kristlastel ja vaid kirikute territooriumil. 2019. aastal üritas sultan jõustada seadust homoseksualismi keelustamiseks, ent põrkas vastu rahvusvahelist pahameelt. George Clooney eestvõttel boikoteeriti sultanile kuuluvat luksushotellide ketti Dorchester Collection Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Ameerikas. Sultan murdus ja peatas seaduse jõustamise.
Brunei sultanaadi ja sultani peamine rikkuse allikas on riigi nafta ja maagaasi varud, vastavalt 1,1 miljardit barrelit ja 9,2 triljonit kuupmeetrit. Lisaks sellele on sultan pärinud hulga vara esivanematelt, kes valitsevad väikeriiki juba 14. sajandist alates. Ta lasi ehitada endale hiigelpalee Istana Nurul Iman, mis läks maksma 1,4 miljardit USD. Palees on pinda 200 000 ruutmeetrit: 1788 tuba, 257 vannituba, 44 treppi ja 18 lifti, ning see mahutab 5000 külalist. Kompleksis on mošee 1500 palvetajale. Tallides elab 200 hobust ning autogaraaž mahutab 110 autot. Kokku on sultanil 7000 luksusautot (600 Rolls Royce’i, 440 Mercedes-Benzi, 365 Ferrarit, 350 Bentleyt, 275 Lamborghinit, 265 Audit, 258 Aston Martinit, 237 BMW-d, 230 Porschet, 225 Jaguari, 183 Land Roverit ja 172 Bugattit) umbes sajas hoidlas. Sultan lendab eralennukiga Airbus A340-212, mis maksis u 100 miljonit USD ja sisustati u 125 miljoni USD eest.
Sultanil on olnud kolm naist, ent vaid kõige esimene abieludest on jäänud püsima. Tal on kolme naisega kokku 11 last: 4 poega ja 7 tütart. Troonipärijaks on al-Muhtadee Billah (sünd 1974), Oxfordi ülikooli islamiuuringute ja diplomaatia eriala lõpetanud mees. Troonipärija on piljardientusiast (osales 2006 ja 2008 piljardi MM-il) ning Brunei jalgpalliklubi väravavaht. Printsil on abikaasaga kaks tütart ja poeg. Ka talle meeldib kihutada sportautodega.
Brunei sultani tõeliseks needuseks on tema vend Jefri Bolkiah (sünd 1954), kes oli 1986–98 Brunei majandusminister ja Brunei Investeerimisagentuuri juht. 1997 selgus, et ta pidas u 40 modellimõõtu kaunitari (sh Miss USA 1992 Shannon Marketic ja Miss USA 1997 Brandi Sherwood) seksorjadena ja pidevas narkouimas, et nad haaremist ei põgeneks. USA kohus leidis, et Brunei sultanit ja ta venda on võimatu kohtusse saada ja lõpetas juhtumi. 1998 tuli välja, et Jefri Bolkiah oli kandnud kõrvale 15 miljardi USD väärtuses Brunei riigi raha, ostes selle eest 500 luksusmaja, 2600 sportautot, 100 maali, 9 lennukit, 5 jahtlaeva jne. Talle kuulus Asprey juveelifirma Inglismaal, 3 hotelli New Yorgis, Los Angeleses ja Pariisis, Boeing 747 ning jahtlaev Tits (ühes päästepaatidega Nipple 1 ja Nipple 2). Kuni 2009. aastani elas Jefri eksiilis, siis lubati tal aga kodumaale naasta.
Nr 3
Saudi Araabia kuningas Salman bin Abdul Aziz al-Saud
Sündinud: 31.12.1935 (84-aastane)
Võimule: 23.01.2015
Isiklik vara: u 17–20 miljardit USD
Saudi Araabia kuningas on samuti peaaegu absoluutse võimuga monarh: kuningas on riigipea, peaminister ja kõrgeima kohtuvõimu kandja, lisaks veel armee ülemjuhataja. Tema võimu piiriks on islami usu põhimõtted, valitsema peab nendega kooskõlas. Ning Saudi Araabia on üks tagurlikemate seadustega maailma riike, kuhu välismaalastel (v.a muslimitest palverändurid ja oskustöölised) erilist asja pole. Kuningriiki valitseb Saudi koda, 15-000-liikmeline perekond, kelle varanduse hinnanguliseks väärtuseks on 1,5 triljonit USD. Peamine sissetulek pärineb loomulikult naftavarudest (Saudi Araabia on maailma 2. suurimate naftavarude omanik). Riigil on 268 miljardit barrelit naftat ja 9,4 triljonit kuupmeetrit maagaasi.
Kuningas Salman on kuues riigi looja, kuningas Abdul Aziz ibn Saudi (1875–1953; võimul 1932–53) poegadest, kes kuningatroonil istub. 48 aastat (1963–2011) oli Salman Riyadhi ala haldur, pealinna ja selle ümbruse arendaja, erinevate muuseumide, haiglate ja ülikoolide juhatuse liige. Teda tuntakse perekonna sisetülide ja Saudi Araabia välissuhetes eelkõige kui lepitajat ja osavat diplomaati. Salaja ja avalikult toetas ta islamivõitlejad Afganistanis ja Tšetšeenias ning abistas vaeseid ja hädasolevad muslimeid Aasias ja Aafrikas. Salmani tõus algas 2011, mil temast sai asepeaminister ja kaitseminister, ning 2012, kui ta nimetati troonipärijaks. Võimule saades oli ta juba 79-aastane.
Kuningas on abielus olnud kolmel korral, esimene naine suri 2011, teisest on ta lahutatud. Kokku on tal kolme naisega 13 last, neist 11 poega. (Väidetavasti oli tal 1980. aastatel poeg ka ühe neegerorjatariga; maine kaitsmise huvides lasi ta mõlemad mõrvata.) Veel enne kuningaks saamist tabas Salmani insult, tema vasak käsi on kergelt halvatud. Samuti põeb ta Alzheimeri tõbe ning on kergelt dementne. Tegelik võim on alates troonipärijaks nimetamise järel (2017) aga tema poja, Mohammad bin Salmani (sünd 1985) käes. Too on asepeaminister ja kaitseminister ning riikliku naftafirma ARAMCO juht. Ühelt poolt nähakse teda uuendajana ja Saudi Araabia majandusliku edu loojana (Punase mere vabamajandustsoon, tuumaelektrijaama ehitus, turismi arendamine), teisalt on ta tuntud vähemuste tagakiusajana ja oponentide vaigistajana (ajakirjanik Jamal Kashoggi mõrv 2018 Türgis). Kroonprintsi isiklik vara on väärt 3 miljardit USD, talle kulub luksusjaht Serene ja loss Prantsumaal.
Nr 4
Abu Dhabi emiir Khalifa bin Zayed al-Nahyan
Sündinud: 07.09.1948 (72-aastane)
Võimule: 03.11.2004
Isiklik vara: u 15 miljardit USD
Araabia Ühendemiraatide hulka kuuluv Abu Dhabi on suurim AÜE emiraatidest (9/10 föderaalriigist). Abu Dhabile kuulub ka enamik AÜE naftavarudest (99 miljardit barrelit naftat ja 6 triljonit kuupmeetrit maagaasi). Seepärast on Abu Dhabi emiir alati ka AÜE president. Asepresidendiks ja peaministriks on aga alati Dubai emiir. Emiraatide vürstid üheskoos moodustavad Valitsejate Kogu, omamoodi parlamendi ülemkoja. Parlament (40 inimest) on nõuandev organ. Parteisid pole, valimisi ei toimu, nõuandva kogu liikmed nimetatakse ametisse.
Abu Dhabi emiir šeik Khalifa on rikkuselt maailma 4.–5. monarh. Ta tuli võimule 2004. aastal pärast isa Zayed bin Suktan al-Nahyani (1918–2004; võimul 1966–2005) surma. Ühtlasi sai temast monarhina ka AÜE president. Ta on lõpetanud Sandhursti Sõjaväeaakadeemia Inglismaal. 1966, mil tema isast sai emiir, sai pojast Abu Dhabi linnapea, 1969 aga juba troonipärija ja kaitseminister. Alates AÜE loomisest 1971 on ta olnud erinevates ministriametites. Tema nime kannab AÜE kõrgeim ehitis Dubai kesklinnas, Burj Khalīfah. Kirjelduste kohaselt on ta distantne ja ebakarismaatiline mees.
- aastal ostis ta endale Seišellidel suure maavalduse, kuhu lasi rajada 130 miljonit maksva villa. Villa ehitusel reostati loodust ja rikuti 8000 inimese joogiveevarud, aga emiir lasi pered kinni maksta, igaüks sai 8000 USD. Lisaks veel trahv Seišellide valitsusele. Lisaks villale on emiiril valdusi üle ilma (näiteks luksuskinnistud Londonis) ja Briti Neitsisaartel asuvates fondides peidus 1,7 miljardit USD. Emiirile kuulub ka jahtlaev Azzam. Jahil on oma miniallveelaev ja kaitseks raketisüsteem. See ehitati Saksamaal ning läks maksma 605 miljonit USD.
Nr 5
Maroko kuningas Mohammad VI
Sündinud: 21.08.1963 (57-aastane)
Võimule: 23.07.1999
Isiklik vara: u 2–8 miljardit USD
Marokos on küll konstitutsiooniline monarhia, ent kuningal on siiski üsna palju reaalset ja veelgi enam mõjuvõimu. Kuningas on sõjaväe ülemjuhataja ja kohtusüsteemi pea, tema juhtida on usuasjad ja välispoliitika, tema nimetab oma suva järgi ametisse peaministri. Kuningas pole küll „püha“, ent tema ja ta pere solvamine on Marokos kuritegu. 2008 sai Fouad Mourtada kuninga venna pilamise eest kolm aastat vanglakaristust.
Mohammad VI on eelmise kuninga Hassan II (1929–99; võimul 1961–99) vanim poeg, tal on kolm õde ja noorem vend. Kuningal on tihedad sidemed Maroko armeega, kus ta teenis kindralmajorina. Lisaks sellele on kuningas kõrgelt haritud, tal on bakalaureusekraad politoloogias ning magistri- ja doktorikraad õigusteaduses. Ta kõneleb vabalt araabia, berberi, inglise, prantsuse ja hispaania keelt.
Maroko kuninga isiklik vara on hästi teada, sest erinevalt paljudest teistest monarhidest on ta ise aktiivne ärimees ja pankur. Tema firmad tegutsevad panganduse, kaevanduse, kinnisvara, kindlustuse, tööstuse ja kaubanduse vallas. Kuningas on monopoolne Maseratti ning Peugeot’ ja Citroëni autode maaletooja Marokos. Tal on oma veinitootmine ja ta on suurim alkoholi maaletooja. Kuningale kuulub 12 000 hektarit maad, millel kasvatatakse aastas umbkaudu 170 000 tonni kuulsaid Maroko apelsine. Rikkusest hoolimata peab kuningat ja ta peret ülal Maroko riik, kulutades sellele ligi miljon USD päevas.
Ühelt poolt on Maroko korrumpeerunud ja üsna autoritaarse kuningavõimuga riik, teisalt on Mohammad VI teinud hulga reforme. Eriti märkimisväärne on tema tegevus naiste õiguste vallas. Ilmselt anti naistele täielik võrdõiguslikkus (2004) eelkõige kuninganna Lalla Salma (sünd 1978) mõjul. Kuninga kaasa on esimene naine, kellele on omistatud printsess-abikaasa tiitel. Kuningapaaril on poeg Moulay Hassan (sünd 2003) ja tütar Lalla Khadija (sünd 2007). Ühtlasi on kuninganna vähiravi ja HIV/AIDS vastase võitluse ning Fezi filmifestivali patroon.
Nr 6
Dubai emiir Mohammad bin Rashid al-Makhtoum
Sündinud: 15.07.1949 (71-aastane)
Võimule: 04.01.2006
Isiklik vara: u 4–5 miljardit USD
Mohammad bin Rashid on al-Makhtoumi emiiriperekonna ja al-Falasi koja 11. valitseja. Eelmine Dubai emiir Makhtoum bin Rashid (1943–2006; võimul 1990–2006) polnud aga siiski tema isa, vaid hoopis vend, kes suri väärilise meessoost järglaseta. Mohammad bin Rashid on õppinud Inglismaal Sandhursti kadetikoolis ja koolitatud hävituslennuki piloodiks Itaalias. Alates 1971 on ta AÜE sõjaväe juht ja kaitseminister. Samuti juhtis ta juba varem Dubai riiklikku kinnisvarafirmat ja tolliametit.
- aastal võimule saades asutas ta fondid Dubai World ja Dubai Holding, mis tegelevad investeerimisega üle maailma (50 000 töötajat 100 linnas). 1985. aastal seisis ta Emirates Airlinesi asutamise taga. 1989. aastal pani ta aluse Dubai Airshow’le ja 1991 liitis Dubai sadamad firmaks Dubai Ports World, mis omab 77 sadamat üle maailma ning on maailma suurim merekaubandusettevõte. 1997 pandi alus Jumerah’ hotelliketile, millel on täna 22 luksushotelli 10 riigis. Samuti rajas ta 1999 Dubai Internet City ja 2000 Dubai Media City, pani aluse palmikujuliste tehissaarte projektile (2009) ning avas 2010. aastal Dubai kesklinnas Burj Khalīfah pilvelõhkuja. Dubai riigile kuulub 33 heategevusorganisatsiooni, mis toetavad 1400 programmiga 130 miljonit inimest 116 riigis.
Dubai emiir on fanaatiline hobusekasvataja ja ratsutaja, samamoodi nagu tema esivanemad. Talle kuulub Darby Studi nimeline firma (väärtus: 460 miljonit USD), mis tegeleb hobusekasvatamisega USA-s, Inglismaal, Austraalias ja Iirimaal. 2012, mil mees oli 63-aastane, võitis ta maailma raskeima ratsavõistluse, 160 km pikkuse kestvusratsutamise läbi kõrbe. Samas lahvatas 2013 ka skandaal: selgus, et kõik tema võistlushobused on dopinguaineid täis söödetud. Ratsavõistlustel osalevad ka tema pojad ja tütred, võites sageli ka auhindu. Emiir on ka luuletaja, ta on avaldanud teoseid Saleeti varjunime all. Tal on maailmas kinnisvara vähemalt 250 miljoni USD eest ja luksusautode kogu, mis on väärt 100 miljonit USD.
Dubai emiiril on seitse teadaolevat naist ning 25–30 last. Tema vanim poeg Rashid (1981–2015) suri 33-aastaselt südamerabandusse. Praegu on troonipärijaks teine poeg Hamdan (sünd 1982), kes luuletab samuti (varjunimi Fazza), tegeleb fotograafia, sukeldumise, langevarjuhüpete ja ratsutamisega. Dubai emiiri tütred aga on abielus Abu Dhabi, Dubai, Fujairah, Bahreini, Ras al-Khaimah jt kuninglike perekondade liikmetega.
2018 lahvatas skandaal emiiri tütre Latifa (sünd 1985) ümber. Latifa põgenes koos oma Soome päritolu sõbrannaga esmalt Omaani ja seejärel sealt Pärsia lahel ootavale jahile. Jahi oli talle organiseerinud Prantsusmaa salateenistus. Seilati India suunas, ent 50 meremiili kaugusel Goast peatasid laeva India rannavalve ning AÜE sõjalaevad ja helikopterid. Latifa viidi tagasi isakoju. Ent juba 2000 põgenes tütar Shamsa (sünd 1981) isa eest Londonisse, kus ta samuti tagasi rööviti. Ning 2019 pistis putku emiiri naine Haya bint al-Hussein (sünd 1974), Jordaania kuninga Abdullah II poolõde üheskoos tütre ja pojaga. Inglismaa kohus otsustas, et naise elu on ohus ja pakkus neile varjupaika ja kaitset.
Nr 7
Katari emiir Tamim bin Hamad al-Thani
Sündinud: 03.06.1980 (40-aastane)
Võimule: 25.06.2013
Isiklik vara: u 1–2,5 miljardit USD
Katari pisiriigi rikkus põhineb nende nafta- ja maagaasivarudel. Naftavarude poolest on Katar 13.–14. kohal maailmas (25 miljardit barrelit), maagaasi poolest (23–24 triljonit kuupmeetrit) aga maailma kolmas. Tõelise hoo sai pumpamine sisse 1949 ning see tegi riigi rikkaks, praegu on keskmine palk Kataris 3200 eurot kuus. Sealhulgas on enamik (90%) nafta- ja gaasipuurimisel töötavatest isikutest võõrtöölised, kes teenivad vaid 300–400 USD kuus.
Katari valitseb 1825. aastast alates al-Thani perekond. Praegu on suguvõsal 6000 liiget. Kehtivad islami seadused: muslimitel on keelatud juua alkoholi ja olla abieluvälistes seksuaalsuhetes (selle eest on karistuseks kuni 100 kepihoopi), usust taganemine ja homoseksuaalsed suhted on karistatavad surmanuhtlusega (ametlikult kividega surnuksloopimine, tegelikult mahalaskmine). Naistel on kohtutes ja ametiasutustes meestest vähem sõnaõigust, samas tohivad nad valida ja olla valitud. Paljusid võõrtöölisi (eriti kodumajapidamistes) peetakse sisuliselt orja staatuses.
Katari emiir Tamim bin Hamad on Katari 11. monarh. Vara pärineb Katari riiklikust investeerimisfondist, mis tegeleb naftaraha paigutamisega üle kogu ilma. Tamim bin Hamad on eelmise emiiri, šeik Hamad bin Abdullah al-Thani (sünd 1952; võimul 1995–2013) neljas poeg. Tema vanemad vennad olid küll mõnda aega troonipärija staatuses, ent isa leidis, et nad on sobimatud valitsejatroonile istuma. Emiir Tamim tuli võimule 2013. aastal pärast seda, kui tema isa võimust loobus. Emiiril on kolm naist ja nendega 13 last.
Katari emiir on lõpetanud Sandhursti Sõjaväeakadeemia Inglismaal, tal on leitnandi aukraad. Ta nimetati troonipärijaks 2003. aastal ning kohe alustas ta uutmistega. 2005. aastal asutas ta Katari Spordiinvesteeringute Fondi, mis muu hulgas on Pariisi Saint-Germaini jalgpalliklubi omanik. 2006 toimusid Katari pealinnas Dohas 15. Aasia mängud, 2014 ujumise maailmameistrivõistlused ja 2022 toimub Kataris FIFA World Cup. Spordirajatistesse on investeeritud 100 miljardit USD. Emiir on ka Katari Investeeringute Agentuuri, loodushoiu, hariduse, infotehnoloogia ja taristuehituse juht.
Väidetavasti on emiir sõbralik, kuigi kaalutlev ja ettevaatlik mees. Tal on head suhted lääneriikidega, ent teised Pärsia lahe riigid ei salli teda. Katar on usulises mõttes islamistlik riik, mis toetab ja rahastab radikaalseid islamiliikumisi mitmel pool Lähis-Idas. 2012 aitasid nad Egptuses võimule Muslimi Vennaskonna ja Mohamed Morsi. Nad toetavad islamimeelseid valitsusvastaseid nii Süüria, Liibüa kui ka Jeemeni kodusõdades, Tuneesia ja Maroko poliitilises võitluses. Kataris tegutseb meediakanal al-Jazeera, mis edastab islamistlikku propagandat. 2014 katkestasid teised Araabia poolsaare riigid kõik suhted Katariga ning keelasid Katari lennufirmal isegi nende õhuruumis lennata ja laevadel nende vetes seilata. Blokaad kehtib maalt, merelt ja õhust. Ent Katar on vastu pidanud, osaliselt seetõttu, et riiki toetavad Türgi ja Iraan, Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid.
